Esmaspäev, 30. jaanuar 2017

VAHEKOKKUVÕTE

Miks ma hakkasin tegema blogi - Elukulg.
Ma olen terve elu tegelenud erinevate "asjadega". Noorest põlvest peale olen lugenud väga palju raamatuid. Alguses seiklusjutte ja krimkasid. Üsna kiiresti lisandusid ulmekad. Esimene ulmekas oli "Insener Garini hüperboloid" ja samas raamatus "Aeliita".
Nooruses tahtsin saada meremeheks - kapteniks, kuid see kool jäi kiiresti pooleli, sest ei kannatanud välja merekooli korda - allumist. Ka sõjaväest suutsin ära nihverdada, see tähendab - ma pole oma elu jooksul pidanud taluma räiget sunniviisilist allumist.
Enamus elust olen olnud ülemus ja ka see on vabastanud allumisest, kuigi mitte päris ja alati. Selline elu on võimaldanud mul elus hakkama saamist oma aju ja tahtmistega. Tänapäeva mõistes on seda raske saavutada ja see pole eriti soodne meie valitsejatele.
Pool elu, ja isegi rohkem, olen tegelenud tehnika ja autospordiga, isegi praegu koos noorema pojaga. Mingi viis-kuus aastat tagasi sukeldusin tõsiselt esoteerika valdkondadesse ja surfasin sellest kiiresti läbi. Informatsiooni kogunes kiiresti ja palju. Kõigest sellest "supist" aru saada ei ole õnnestunud siia maani. Võin vist väita, et see ei õnnestu absoluudis mitte kellegil. Kui leidub selliseid inimesi, siis nad ei ole saanud asjale pihta.
Ilmas liigub ringi väga palju häid  "ütlemisi". Mõned sellised.
Kui teadlane või "teadja inimene" väidab - " see konkreetne teadmine on õige ja ainuõige, siis ta eksib". Kui teadlane aga väidab - "see konkreetne asi ei ole võimalik, siis ta väga suure tõenäosusega eksib samuti".  
Teine sarnane kirjeldus.
"Maailmas on inimesi, kes teavad asjadest väga pealiskaudselt, nad on väga enesekindlad ja neid on enamus. Teine osa on selliseid, kes on uurinud erinevaid asju, neid on vähemus ja nad ei ole enam nii enesekindlad. Ja lõpuks on inimesed, kes on uurinud väga paljusid asju, neid inimesi on väga vähe ja nemad ei ole enam milleski kindlad." 
Inimesed on alati erineva arengutasemega. Tihtipeale nimetatakse neid - "tavalised" inimesed ja "erilised" inimesed.
Alati saab keegi teisele vastu vaielda ja tekste ning sõnu seletada oma arusaamist mööda  (aru saamisest mööda).
Mina tavatsen sellisel kohal panna mõtte.
"Ei saa sina mulle midagi lõpuni tõestada ega mina sulle."
Ükskõik kuidas mingeid asju seletada ja mis teooriad püstitada, üleüldine mõte jääb aga enamalt jaolt samaks või siis ligilähedaselt samaks.
Tavalised inimesed "eriliste teemadega" oma pead ei vaeva ja tiksuvad oma läheneva lõpu poole. Erilised seevastu, vaevavad oma pead igasuguste teooriate ja selgitustega. Nende hulgas on selliseid, kes teevad endale oma isikluku elufilosoofia ja kasutavad neid. Sealjuures on aga selline kummalisus, nad ei uuri asju "laia lehtriga".
Väikesed lapsed on just sellised, kes uurivad - kõike.  Pikapeale surutakse neis aga selline õhin maha ja nad muutuvadki - tavalisteks. Need erandid, kes edasi uurivad, satuvad aga kummalistesse lõksudesse. Nad jäävad paljusid asju uskuma ja hakkavad teisi valdkondi eirama kuni halvustamiseni välja. Toon siia näite ja seda enamalt oma arengute baasil.
Kooliõpetaja eirab absoluutselt kõike seda, mida pole kirjas õpikus või ei ole alla hõigatud "Aktuaalsest Kaamerast".
Tavaline-materiaalne inimene vaidleb kõigele vastu, mida räägivad esoteerikud.
Materiaalne inimene ei huvitu kunagi teadusest ja ulmekirjandusest.
Teadlane ei tunnusta avalikult ulmekirjanikku.
Ulmekirjanik püüab teadlaste teadmisi ära kasutada ja pöörata kehtivat nägemust pea peale.
Esoteerikud ei loe eriti ulmet ja ulmesõbrad reeglina vihkavad esoteerikuid. Ja nii edasi.
On aga mitmeid selliseid inimesi, kes erinevad neist eelkirjeldatuist. Nad kasutavad absoluutselt kõiki valdkondi ja saavutavad "märkimisväärseid" tulemusi.
Minu jaoks on sellised inimesed - filosoofilised ulmekirjanikud. Kõige tuntum ja minu lemmikum on - Isaac Asimov, kuigi neid on veel palju-palju. Tema raamat "Asum" on minu jaoks siiani - maailma parim. Teadlased ei saa avalikult kõike kirjeldada ja kui kellelegi tundub, et seal ei olegi midagi väga erilist, siis tegelikult on sinna kirjutatud varjatud sõnumeid. Vahest ühe mõtte, lause või isegi sõnaga. Kui puudub täpsem teave, siis lihtsalt see üks kindel sõna jääb "kahe silma vahele".
Selliseid raamatuid tasub ülelugeda aasta-paarise vahega.
Maailmas ei ole asjad nii nagu me teame või "AK"-st  kuuleme.
Probleem tekib aga siis kui me ei saa enam aru - miks me aru ei saa.
Ehk siis, miks me muutume - vähem enesekindlateks. Vastus võib olla selles, et - kõik mida me siiani teame on vale, häma ja võltsing. Leida võltsinguid Piiblist, esoteerikast ja teadusest on väga raske tegevus, me peame lihtsalt vastavale teemale keskenduma.
Mina ühendasin aga võltsingute leidmise reisimisega - ajalooga.
Koolis ma ei viitsinud absoluutselt õppida ja kuidas ma üldse EPA kooli lõpuni välja vedasin on omaette teema.
Ajalugu oli aga - põrgupiin. See ei huvitanud mina üldse ja siiamaani ma ei suvatsegi meelde jätta - kus maal midagi on toimunud ja millal.
Ajaloos ja muudes uuringutes meeldib mulle: skeem, ülesehitus, dünaamika, loogika, paikapidavus ja mis kõik veel.
Eelkõige ahvatleb see teema mind ainult ühest küljest - kuidas ajalugu on seotud "ulmeliste teemadega".  Meie elus ei ole midagi ulmelist. Seda on keerukas seletada ja sellepärast ma selle blogi lõingi, et tasapisi liikuda sinna suunda, mis ilmselt - huvitab ka sind.
Kuna ma ise olen leidnud nii pööraseid teooriaid ja kirjeldusi - mida ma ei võta absoluutse tõena - siis paljud ajaloolised faktid (arvamused) ja enda leitud kohad, seal tehtud pildid ning iseenda loogika ja tõlgendused kinnitavad paljusid arvamusi (teooriaid). 
Raamat "Põrgulikult esoteeriline raamat" (mis on valminud ka trükisena) oli esimene samm sellel teel.
Blogi on järgmine tase ja millal ma jõuan siin oma selgituseni - see sõltub vaid ajast, mis kulub uute lugude vormistamiseks.
Kuna mul on vaba aega palju (eriti talvel), siis ma loodan paari kuu jooksul jõuda - ühe kirjelduseni, mis on hetkel minu sees  ja ilmselt tuleb selle aja jooksul veel midagi juurde.
Ma ei ole viitsinud siiani endale selgeks teha, kas ma tahan pidada inimestele "loenguid", kuid selles osas on paar üritust tulemas ja neist teatan ma oma Facebooki lehel. 
Vahekokkuvõte blogis, siiani kirjeldatud teemadele:
1. ajalugu ei ole selline nagu meile koolis on räägitud.
2. kõik need arvamised (mida nim. - faktideks) mille sees on taolised sõnad nagu "arvatavasti" on häma ja vale. 
3. vanemat ajalugu kui, sinu enda elu - ei saa võtta tõeseks. Isegi sinu esivanemate jutte ei saa uskuda 100 %. Miks, selleni ma jõuangi kunagi tulevikus.
4. tehnoloogiad, mida me ei suuda tänapäeval järgi teha - ei ole tehtud nende inimeste poolt, kellest meile räägitakse.
5.  teadussaavutused, mis tunduvad "liiga keerulised" ei pruugi olla tõesed, sest tõeline elu ei ole nii keeruline, pigem on see lihtsus meile keeruliseks hämatud.
6. tõeline tõde võib olla meile nii arusaamatu, millest suudavad kirjeldusi teha vaid teadlase taustaga ulmekirjanikud.
7. tehnoloogiad mida me ei suuda tänapäeval järgi teha on eelmiste tsivilisatsioonide tehnoloogia, mis on - ära unustatud ja varjatud.
8. ajaloo ja hetkel kehtivate "kosmiliste seaduste" mittetundmine teeb meie elu probleemseks, neid tasub uurida.      

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar