kolmapäev, 28. veebruar 2018

ULMEKIRJANIKUD



Eesti Telia telekanal Sony Turbo hakkas näitama eestikeelsete subtiitritega sarja "Ulmeprohvetid". Üsna hea sari, mis olemuselt pole muidugi õige ja tõsiselt võetav. Ma olen oma kirjutistes öelnud, et tavameedias antavast infost on 99,999% kuidagi moodi vale. Mitte üdini, vaid - kuidagi moodi ehk siis olemuselt, faktidelt ja poliitiliselt. See aga ei sega seda filmi vaatamast, eelkõige peab enamus infot pöörama peapeale umbes 180 kraadi. Igas infos, mida me näeme, on aga väga palju sellist mis on olemas või väga halbade asjaolude kokkusaamisel võib reaalseks saada. Filmid on pikad ja neid pole võimalik üksipulgi lahti seletada. Loodan et iga vaataja leiab selliseid kohti, mida ise on uurinud ja huvitavaks peab. Mina üritan selgitada mõnda teemat ja üks neist on - mis toimus 19 sajandil ning millest tekkis see nõndanimetatud "tööstusrevolutsioon". Praeguseks on filmid sellistest kirjanikest: Philip K. Dick, G.H. Wells,  Artur C. Clarke,  Isaac Asimov,  Jules Verne ja Robert Heinline. Filmides on üsna palju kirjeldusi kvantmehaanilistel teemadel ja need teemad olid vaid mõned aastad tagasi ainult alternatiiv-uurijate ja esoteerikute teema. Ajad muutuvad!! 



Sellised näevad välja tänapäeva android-robotid. See konkreetne on kirjanik P. K. Dirki välimusega. 


Äksonfilmi teemaks on "virtuaalne reis" kuhuiganes oma soovi võimalusega, et inimese mõistusesse salvestatakse programm, mis võimaldab minna tripile virtuaalselt, nii et ise ei teagi, mis ta seal teeb. 


Kirurgiliselt siirdatakse uus elu ehk virtuaalprogramm.



Hiljutised läbimurded neuroteaduses kinnitavad









mida ta kujutas 1970 ndatel aastatel (väike trükiviga)





Kümme või enam aastat tagasi, kui oleks füüsikult küsinud.









G. H. WELLS.


Ajajärgul kui Wells hakkas oma "tehnilisi suursaavutisi" kirja panema oli jalgratas oma kettülekande ja õhukummidega tehniliselt väga keeruline tase (väidetavalt). Kui aga aktsepteerida arvamust, et 19. sajandil või veidi enne seda toimus maakeral katastroofe-uputusi, siis läheb arvamus hoopis loogilisemaks. Sodi alt välja kaevates leidsid inimesed eelmise tsivilisatsiooni tehnoloogiaid ja leidjad muutusid teadlasteks, prohvetiteks ja ärimeesteks, kes koheselt lõid patendiameti, et saada leiutised oma nimele.    











Kui siia juurde lisada veel selline ulmekirjanik nagu Aleksei Tostoi ja tema raamat "Insener Garini Hüperboloid", siis on lasertehnoloogia kirjeldusi mitmes riigis korraga. 




































Hakkas silma ühe teadlase - väga tuntud perekonna nimi. Pluss veel ka see, et kuuldud andmete põhjal olevat G. H. Wells olnud "põllekandja".  




19 sajandi "kõikvõimalikud elektrilised seadmed", siis kui jalgratas oli ametlikult - väga keeruline tehniline lahendus!!!

Jules Verne elas ajal kus tehnilised vahendid olid algus järgus, kuid... 


Kuidagi oli purjelaevadega pandud Euroopa ja Ameerika vahel ülikeeruline sidekaabel. Venelastel on täiesti olemas film, kus kirjeldatakse, et tolle aja vahenditega oli sellise kaabli paigutamine mere põhja lootusetu üritus.

 
















Pildirida läheb liig pikaks ja filme tuleb järjest juurde. Kui midagi huvitavat tuleb järgmistes osades, teen lisa. Kel võimalik ja huvi on, võite vaadata ja mõtiskleda. Võimatute tehnoloogiate ja aastaarvude üle. Mul endal on kahju kõige rohkem sellest, et räägitakse vaid - prohvetlusest ehk võimatutest tehnoloogiatest ja täiesti jäetakse ära märkimata nende autorite palju paremad raamatud. Hiljem teen ma kirjaliku kokkuvõtte kus kirjeldan - oma nägemust.  
Ühes filmis käib läbi võimalus - miks ulmekirjanikud valdasid "kõrgtehnoloogiaid". Tihtipeale tahtsid tolle aja poliitikud ja sõjaväelased võtta kasutusele neid tehnilisi saavutusi ja esitada poliitikute kogudele, kuid neil inimestel puudus kirjeldamise oskus (võib isegi arvata, et arusaamise oskus). Neil kirjanikel oli ilmselt võime näha rohkem ja kirjutada hiljem raamatutesse - ridade vahele.  


Täiesti eraldi juhuslik pildike tänapäeva mingist linnast, kus üks hoone meenutab väga vanaaegset - tähelinna.