Pühapäev, 13. oktoober 2019

MINU ELU, .......


Kapadookia on Türgimaal. See Türgi on nii suur ja lai, et iga nurk on isemoodi eriline. Kapadookia ei ole linn, vaid ala mingi kolme linna vahel, umbes nii nagu meil Setumaa või Mulgimaa. Kuna Elukulg pole ainult ajalooline blogi, siis viimastel aegadel olen teinud sellise loo alguseks, kus igasugu eri asju reas. Nõnda ka seekord. Ajalugu kui sellist, et kindlused, katedraalid ja lossid, seal praktiliselt üldse polegi. Mis on, neid kirjeldan järgmistes lugudes. Siia ei pane palju pilte teemadest, mis on ammu juba läbi käinud, kuid mis esinevad ka siin. 


Mingi imelik koht ja maa, kus kogu maastik koosneb sellisest - "Erosiooni ja Tulemägede" tegevustest tekkinud - Junnidest. Miks jutumärkides, kirjeldan pärastpoole pikemalt. 


Türgi tahtis saada Euroliitu, ei saanud, ja hakkas siis kujundama riiki - Eurostandarditele kohaseks. Pagan küll, Eesti poleks ka pidand saama, sest võeti kätte ja ehitati KÕIK teed selliseks. Kujutate ette, et  Eestis oleks kõik teed sellised - Uued ja ühe korraga. 


Miks see maastik näeb välja justkui jalgalasknud töömeestest ja masinatest mahajäetud - Karjäär?



Mul on neid pilte palju, kuid siia eriti palju ei pane, sest nagunii see päris muljet esile ei kutsu. Kes tahab, guugeldage Kapadookia ja vaadake pilte. 


Midagi sellel maal juhtus sellist, et inimesed hakkasid endale koopasarnaseid elamisi kaevama, neisse mägedesse ja koonustesse. Ja isegi maa alla, maa-aluseid linnu, mida siiani igal aastal juurde leitakse. Suurim olevat üheksa korrust maa all, sügavuseni 154 meetrit. 


Tüüpiline "linnake" elumajadega. 


Lausa "pilvelõhkujatega"- 


Kohviku omanik oli lausa rikas mees, tal isiklik juveelipood. 



Nii nad elavad. 


Peavad mõnusalt ka veinikeldrit. 



Aga kui asjad veits ülekätte läevad, siis on teine maja kohe täitsa vajaliku ametiasutusega ära sisustatud. 


Politsaimaja, politsai jalad uksest paistsid, ma igaks petteks sisse ei roninud. 


Üks kena, pea kahe meetriline vannike, mis oli plekitükkidest - kokku needitud ja väga hästi kokku needitud. Neetimise tehnoloogia???


Oli maailmas kunagi tehnoloogia. Elektritehnoloogia - alalisvoolu peal. Praegu seal, nii väikeste linnakestes, pole miskit trammi enam liikumas. 


Osati ka "kultuurseid" maju ehitada, kuid praegu paljud neist lagunevad.  



Ühes kohvikus leidus fantastilisi ideid - kuhu panna kasutuskõlbmatud jääke. 


Taburetid


Ja lauad. 



Maa alustest linnadest tuleb teistes lugudes pikemalt juttu. Siin "roomab" kohalik giid Timur Bei tunnelit pidi maa alla. 


Meiega ristus alalõpmata tee "eriliste seltskondadega". Sellele orule on antud nimeks - Armastuse org.  
Enne orgu minekut andis giid soovituse, et seekord - paneme fantaasia Lukku. Varemalt soovitas Avada fantaasia. 


Orus tegi giid meile veikese üllatuse ja korkis neli pudeli veini lahti. Me ei saanudki kaua "üksi olla", kui kohtasimegi neid kummalisi seltskondi.


 "Suhestusime" pruutpaariga ja tehti grupipiltigi. 
Ehksiis - Armastuse org ja huvitav küll - Miks nad siin käivad???!!!



Pulmaautod olid paljud sellised "pirukad" aga samas mugavad ustest käia. Ja see ei jäänudki veel teiseks ega viimaseks pruudiks. 





Nohja siis käisime tiiru ka Antalya linnas. 
Mingit koske vaatamas.



Veidi oli ka "roomaaegset" kindlust, aga ikka väga vähe. 


Selles müüris polnud muud erilist, kui....





Et ikkagi on - Kõikide maade, üle terve maailma, kesklinnad meetrite viisi maa all. 


Pluss muidugi ka vundament veel postide all. 


Muinasjutud. Meie maal ei osata muinasjutte "müüa". Mujal aga on neid palju ja müüb hästi. Piraadilinnad ja piraadisadam.  



Nüüd tuleb "tonte" igale maitsele. 









Hotelli nimeks oli River & Lake Hotell, mis asus merest veidi kaugemal, kuid jõe ja järve vahel. Mööda seda jõge läksidki need röövlilõbu laevad. 


Talveks ja remondiks tõstetakse neid ka kaldale Dokki, paranduseks. 








Enamustel reisidel ma kohtan ikka "entusiaste", kes pildistav kasse või lilli-liblikaid. Ma´h sis kah, tee "kanast" pilti. Teate seda - Kumb oli enne Muna või Kana. Kõikse ennem oli Kukk. 



Nüüd siis teema - mida pole mõtet inimestele koha peal rääkida, sest nad nagunii ei kuula ega usu. Ausaltöeldes ega mina ka tea ja tõestada ei saa, aga .... Kui sellel infol ka tibake tõtt sees oleks, siis - Miks ma peaks võõralt maalt igasugust sodi koju vedama. 


Aga Noh, peab ju ometi omale koju vedama mingisuguse Silma. Jutt on hea. Silm valvab. Mul nii juba ajab hingeldama igasugused jutud - Salasilmadest. Siin puu otsas olid vahvad kummist maokesed, mis tuulega jätsid üsna loomaliku mulje. Need silmad olla head ja valvavad - Väljast piiluva Kurja Silma eest. 


Aga noh, kehvake, aga nii kehvake mu inglisse keel kah pole, et .... Tõlkige mulle, ja lasin ka giidil tõlkida - otsetõlkes, mida me siin näeme. No mitte kuskilt ei loe välja, et see oleks - kurja silma vastu võitlemise vidinate müügi putka. KuriSilm, kurivaim. No mis tast koju tassida. Esoteerikud ikka räägivad ju sellisest - halbadest energiatest.   


No oleks ju vahva säänne - Mjortvõi Ljotšik oma magamistoa tumbotška peale panna. Hea uni tuleb kohe. 

Nüüd siis lõppu pisike Vilusooofiline Mõtisklus.
Ma jõudsin tagasi just tolleks päevaks kui Arvo Soomets korraldas Moostes ürituse, kus oli külalislektoriks mees Venemaalt, kaugelt Siberist. Andrei Kadõrtšanski.
 Venemaa üks vingetest alternatiiv-ajaloolastest. Ajalugu ja loeng oli vahva, paljut olin enne kuulnud ja uurinud, meil ju samad allikad ja Youtube filmid, kuid...
Mulle lausa lõikas kõrva üks tema kirjeldus. 
Arvo juttudest, me oleme püüdnud ettekujutada - Kuidas Reaalsus, siin imelikus kohas "planeedil Maa", ikkagi loob. 
Kes me oleme, kust tuleme, mida teeme ja kuhu edasi lähema. Aga mis kõige peamine - Kuidas me siin elame ehk oma Elu Kulgeme. 
Ma veidi täiendasin ka Andrei mõtet.  
Minu seisukohalt, kõnnin siin maailmas AINULT MINA. 
Sinu seisukohalt kõnnid AINULT SINA. 
Kõik teised kõnnivad SINU TAGA. Vot ma siis mõtlesin ja tuli kujutluspilt, et... 
Minu taga kõnnivad kahte tüüpi inimesed - Minu tuttavad ehk MINU INIMESED.  Ja mulle Võõrad inimesed. Need kaks jagunevad veel omakorda kaheks. 
Mu pere liikmed, sugulased ja tuttavad -  Kes saavad minust aru ja need, kes ei saa. 
Samas on ka Võõraid, kes saavad must aru ja kes ei saa. 
Seega. Minu "taga kulgevad" - MINU INIMESED - osad Omad ja osad Võõrad, kes saavad aru enamvähem samamoodi kui mina. Samas on Minu Inimesed ikkagi ka pereliikmed, arvaku nad siis mida tahes. Lepin sellega ja palju seletada ei saa.  
Ja neile kes ei saa aru, olgu siis omad või võõrad, neile pole vajagi midagi palju seletada, nagunii nad ei kuula. 
Need Võõrad, kes kulgevad Minu Taga ongi need, kes loevad seda teksti, kuna paljusid mina ei tunne veel - isiklikult. Kuid te olete ikkagi - Minu Inimesed.      


"Autopede" nagut ma olen, lähen ikka lähemale kiikama kui mingi "umbe pann" on üles vuntsitud, vastavalt oskustele ja võimalustele. Nagu ka see, madaldusvedrudega, veits tuunitud kohalik vaatamisväärsus - Must Hobune. Aga. See, mis ma nägin selle auto tuuleklaasil jääb mulle nüüd igavesti uueks deviisiks - Elus Kulgemisel. Siiani oli mul ka autosportlaste deviis - Elu ei ole nii pikk, et Kulgeda Aeglaselt. 


MINU ELU, MINU REEGLID.