Teisipäev, 21. veebruar 2017

SURMATANTS.

 
 
Need lood, mida ma kirjeldan nüüd, ehk peale "vahe kokkuvõtet", tulevad palju pikemad, põhjalikumad ja nõuavad suuremat ettevalmistust ja uurimist. Hetkel on ootamas kaks lugu. Ma käisin veel kord "ekspeditsioonil" Tallinna muuseumides. Neis, milles ma tookord ei olnud käinud, osades märkasin uusi nüansse ja üks muuseum on vahepeal pealinna juurdegi tehtud. Kuid sellest järgmises loos. Teine uurimus baseerub koolilaste ajalooõpikutel ja mida kõike nendes leidub. Selles loos, mis nüüd järgneb, on pildid ja kirjeldused, kui ma mõni aeg tagasi Tartus tutvustasin oma raamatut. Kogu õhtu kujunes kolme tunniliseks ja see ajaloo-osa võttis aega umbes tunni. Ma ei hakka kordama pikemalt neid pilte, mis on blogi eelmistes lugudes ja üritan kiiresti jõuda pildiseeria lõpu ossa. Just lõpus on kirjeldus - mis veel võis olla!!!   Selle blogi vaatajad, kes kuidagi moodi teavad-tunnetavad, et maailm ei pruugi olla - "päris reaalne" ehk siis; näiteks on hologramm, sellega ma ilmselt võin üsna suurel määral nõus olla. Kuid esialgu piirdun - silmaga nähtava reaalsusega.  
 
 
Tallinna muuseumi vanim eksponaat, mis tegelikult ei ole see, mida kirjeldatakse.

 
Ajaloolastel ei ole ühtegi kindlat meetodit dateerimaks asjade tegelikku vanust.

 
Kas võtta tõeseks vanad maalid ja joonistused. Siin on maal Rooma Pantheonist, mis tundub väga sarnasena järgmisel pildil oleva sama hoone fotoga. Seega me võime vanu maale võtta üsna suurel määral tõestena.

 
Praegusel fotol on erinevus, vaid teise korruse akende kohal olevad - kolmnurgad.

 
Maal, Jeesuse tulekust mingisse linna, aastal umbes  25 - 30  m.a.j. See linn ei sobi sellesse aastasse, pigem kesk-aega ja ehituste rohkus ning keerukus ei sobi mitte ühtegi aega, isegi tänapäeva - ehitustehnoloogiliselt.  Selleks peavad olema väga suured kivikaevandused, katusekatte materjalide tehased, klaasitehased, standardiseeritud mõõdustik ehk mõõdulint, tõste- ja transpordivahendid ning projekteerimise asutused.  

 
See maal ei sobi Piibli loosse, sest stseen ei saa kuidagi olla kõrbelises ja kuivas kliimas, pigem jälle Euroopas. Selle episoodi kohta panen FB "Elukulg" filmi Sergei Salli loengust, kus ta kirjeldab - kus see võis olla. Kindlalt, on see koht aga teises kohas kui eelmisel maalil, kuid ehitised on ikkagi samasugused.  

 
Ja nüüd veelkord samasuguseid ehitisi erinevatelt maalidelt.

 
Suured ja väga keerulised hooned.

 
Kas see on tervik pilt või kunstniku fantaasia kõikvõimalikest hoonetest. Kunstnikud ei suuda maalida mitte midagi sellist, mida ei ole planeedil Maa kunagi olnud.

 
Seega siis, kunagi olid väga suured ehitised, neid oli väga palju ja jääb õhku küsimus - kes need ehitas?

 
Ja siis äkki 17. sajandil olid paljud lossid purustatud, kuid inimesed on selle šoki juba üle elanud. 

 
Purustustega pilte on väga palju.

 
Sellise hoone lagunemiseks loomulikul teel, kuluks tuhandeid aastaid. Ja tuhandeid aastaid - ilma mingi tehnilise arenguta ehk taastamiseta.

 
Peale purustusi toimus sellel perioodil, 17. sajandil,  ka suur veeuputus. Vette ei ole võimalik, ega ka mõtet, suuri hooneid ehitada, isegi tänapäeval.

 
Siin on näha kuidas suur tempel on poolenisti veel vee all.

 
Meile väidetakse, et need on ehitajate - tööjoonised. Pigem on need kunstnike joonistused, "kellegi" poolt valmistatud hoonetest, palju aastaid ehk purustusi hiljem. Eriliselt soovitan meelde jätta hoone vundamendi konstruktsiooni, seda kirjeldan veel edaspidi.

 
Ja siis - äkki - on terve Euroopa ja kogu planeet täis "koloniaal-stiilis" kirikuid ja katedraale.

 
Kõik sellised hooned on ehitatud 19. sajandil. Kui käite Eesti suuremates linnades, siis KÕIK suured, mürakad hooned on ehitatud, vaid saja aasta jooksul, ühel ja samal ajal korraga.

 
Kirjeldus Iirimaa kolme katedraali ehitamise aastatest.

 
Hispaania väga suur kirik-klooster.
 
 
Plokid, selle ehitise seintes. Need on tehtud nüüdisaegsete meetoditega ehk segumasinatega.

 
Tüüpiline "koloniaal-stiilis" hoone, mille ehitamise viisidest ei räägi meile mitte ükski ajaloolane - mitte kunagi.

 
Sama hoone rõdupiire, kus segumasina operaator on veidi haltuurat teinud ja osa "tsementi" oma suvilasse viinud.

 
Kõikide hoonete ehitamise põhi tehnoloogia on - betooni tehnoloogia. Ka sambad ja kujud. Kes viitsib kõrvutada seda pilti mõne Eesti kujuri - tõelise raidkujuga, näeb erinevust oma silmaga.

 
Püramiide ehitasid egiptlased samuti betooni tehnoloogiaga.

 
Täpselt niimoodi ehitatigi suured plokid nagu on näha pildi - all, vasakus nurgas.

 
Egiptuse püramiidid ei olnud algselt sellise kujuga nagu me näeme neid praegu.

 
Mingi kirjeldus, milleks neid püramiide kasutati, on raamatus - "Elulille iidne saladus". Seda raamatut ei pea võtma tõe pähe, sest kirjeldab meile mittesobilikke manipulatsioone. 

 
 

 
 

 
 

 
See pilt on joonistus, ja kui keegi seda näitab, võiks alati väita, et selliseid pole olnud.

 
Kuid on, ja mitte vähe, googelda - "Meroe püramiidid".

 
Mina ei ole mitte üheski muuseumis näinud - mitte ühtegi mõlkis kiivrit?

 
Järgmises loos näitan tänapäevase "raudrüüde sepa" imeliselt ilusaid kiivreid, mis on valmistatud stantside ja CO keevitusega. 

 
Püstolid aastast 1600 maj.

 
 

 
Neil aastatel kasutati keermepuure, keermelõikureid, rauasaage ja viile. 

 
Tallinna muuseumis analoogiline tehnoloogia aastast 1650, seda on näha püssiraua pealt.
 
 
19. sajandil olid kasutusel sportpüssid, õhupüssid ja õhupüstolid!!!

 
Metallide tehnoloogia aastast 1640.

 
Kuldne paabulind ja ülim peen-mehhaanika.

 
Peterburi müstiline ehituskunst. Iisaku katedraal. 

 
Iisaku katedraali, sepikojas valmistaud "sepised".

 
Ehitis aastast 1700.

 
Kuid kandvad postid on "tutt-uued", betoonist kandvad sambad - ühest valu vormist. 

 
Veealuste tööde meisterklass, mida pole tänapäeva tingimustes võimalik järgi teha.

 
"Treitud", poleeritud sambad, millede hind tänapäeva tehases osutuks ilmselt ülikalliks

 
Täistehnoloogiliste seadmetega valmistatud elemendid.  

 
Malahiit-postid, mida ei tohiks olemas olla.

 
Mõttetult suur ja kasutamatu vidin, keegi ei tea selle otstarvet. Ilmselt "üliodav" ruumi kaunistamise element!!! 

 
Nüüd siis meenutame ühte eelmist pilti - hoonete vundamendist. Kui see oleks reaalselt tempel, siis peaks siin olema - täis plaat-vundament. Siin on aga "kunstipäraselt" püsti sätitud postid, et oleks ilus vaadata. Enamus poste, sellel suurel territooriumil, olid pikali, purustatud ja rahvast sinna grupiga ei viidud. Giidid ei oska vastata küsimustele - mis need on?

 
Templil peaks olema täisvundament, kuid siin pole õieti isegi riba-vundamenti.

 
2250 aastat tagasi osati valmistada - raudbetooni.



 
 
 
Nüüd siis jõuakski selle - lõpu teemani. Küprosel ja ka mujal maailmas on kindlused - mägede tippudes. See kindlus on ligi 900 meetri kõrgusel merepinnast. Väga suur ja väga mõttetu ehitus?
 
 
Igas suunas on sellised kaitsetornid, väga peenikeste laskeavadega.

 
Siit on ainuke võimalus vedada kive lasketorni ehitamiseks. Kuidas selline torn ehitati, kust kohast võeti ehituskive. Kui võtta siitsamast, siis millega seda kaljut purustati-lõigati ja milleks ehitati kohati üle meetri paksuseid seinu. Nendele küsimustele vastamiseks, "hüppan" selgitustega korraks Tallinnasse ja ka Niguliste kirikusse. 

 
Tallinnas on Mustpeade vennaskond. Sümboliks - "neegri moodi" mehe pea ja ülemaailmselt enim nähtav stseen - "Püha Jüri tapab draakonit". See sümboolne stseen on omane kõikidele religioonidele.

 
Mis on Tallinnal ja Saksa rüütlitel pistmist neegriga???????

 
Niguliste muuseumis on ka näitus Mustpeade hõbe-esemetest. Ja siin asub Eesti kõige kuulsam kunstiteos. Meile räägitakse, et see on - Surmatants. Seletatakse, et siin olevad "surmad", annavad selgitust, et surelikud on kõik - vaesed ja rikkad. Kuid mina ei näe siin mitte ühtegi - Surma.
Luukeret (valget), kapuutsiga mantli ja vikatiga. Mina näen siin väga kõhna "humanoidi" (inimeseks on teda raske nimetada). Miks peaks vasakpoolne "Surm" ringi trallama üli-inimlikult raske palgijupp (äkki on hoopis - kivist plokk) õla peal? Selle kõrval on veel üks tegelane, kes mingit torupilli mängib???    

 
Väga raske on muuseumides pilte teha, kui päike ja valgustus paistab eredalt ning eksponaadid on klaasi taga.

 
Kuid ma sain kuidagi selle pildi tehtud. Vot selline on "reaalne" - mustpea. Ei ole luukere, vaid juuste ja kitsehabemaga.

 
Nüüd siis Küprose vahitorni tagasi. Laskepiludest näeb ühelt poolt kümne ja rohkema kilomeetri kaugusele merele.

 
Teisel pool on väga sügav kuristik ja sealt alt lasta kahuriga meetripaksust seina on absoluutselt mõttetu tegevus. Sellest, viie sentimeetrilisest, pilust lasta kedagi, millega - arkebuusiga???? Laskepilud on sellisel kõrgusel, mis võimaldab lasta vaid vastas olevat mäekülge või - kõrgemale. Päike pistis vastu ja ei saanud teha väga head pilti. Keda siis lasti?  Millega?  Miks olid seinad nii paksud ja tehtud kivist? 

 
Kuid selline "kunstniku fantaasia" räägib loo selgemaks. Piludest sai lasta vaid lendavaid objekte ja ilmselt laseri sarnaste relvadega. Laserite vastu aitavadki meetripaksused kiviseinad. Ning ma pean veel kord toonitama, et need joonistused ja maalid ei ole "vandenõu teoreetikute" salajastel kodulehekülgedel, vaid täiesti aktsepteeritavates ajaloo muuseumides ja ajaloo raamatutes. Mina pole neid välja mõelnud.
 
 
Ja kui me natukenegi usume vanu maale ning joonistusi, siis selliseid sõdu on olnud ja mitmetelt maalidelt on neid näha.  1566, aastal Šveitsis, Baselis.

 
Kes siis on need ninatud, pilu-suudega ja mandlisilmadega tüübid??
 
Selle loo mõte ja idee seisab selles, et mitte ühelegi küsimusele, millele ajaloolased ei tea vastuseid, ei saa vastata tänapäeval aktsepteeritavate selgitustega. Kui aga pista kõikide nende küsimuste sisse - rändaja mujalt - läheb hoopis loogilisemaks. Paljud nimetavad neid - tulnukateks. Nii see ei ole. Me kõik olema tulnukad - tulnud siia planeedile kuskilt, millest me ise ei tea. Kosmoses-Kõiksuses ei ole tulnukaid, vaid on kosmilised rassid ja tõestusi on, kui me vaid soovime neid märgata ja tõeks võtta. Ilmselt on sõbralikke ja veel ilmsemalt on vaenulikke. Nüüd siis olen  "teooria" või siis arvamuse  "õhku visanud"  ja lähen tasa-pisi teemadega edasi.