Reede, 21. oktoober 2022

AUTENTSUS 2 ehk "TŠUTŠELO"


Ma olen aastaid olnud "Kõhklev ajaloolane" ehk nagu tavatsetakse öelda - Alternatiiv-ajaloolane. Minusugused ei lepi ebakõlade ja ebaloogikaga, kuid nii raske on neile teooriatele "küüsi taha ajada", et saaks midagigi ära tõestada. 
Metallide tehnoloogiatega saab juba palju tõestada aga nüüd tuli üks parimaid leide üldse.   


Käisin reisimas Itaalia ja Prantsuse Rivieral ehk linnades: San Remo, Nizza, Cannes, Monaco, Torino ja teisi väiksemaid linnu ka. 

Nagu ikka!!!!
Koju jõudes, "Täiesti Juhuslikult"  pakkus Youtube mulle filmi. 


Võtke see aeg ja vaadake see film enne ära, siis on üllatus suurem -  HiiglaPalju suurem. Need kes vene keelt ei valda, võivad vaadata ikkagi ja eriti filmi lõpus olevat videot. 

Lisaks kõikidele neile teemadele, millest tuleb teistes lugudes hiljem juttu on meid alati üllatama pannud - Vanad maakaardid. 
On need ehtsad, on neis kujutatud maad ja muud joonistused ehtsad???



Kõik vanad kaardid ja kõik võimalikud paigad, lossid ja pargid on täis selliseid kujusid, maalinguid ja gravüüre. Pole siiani olnud ühtegi võimalust tõestada nende ehtsust ehk autentsust.

Kes mõtles välja Eestis - näkid? Ja mis aastal? Mina ei viitsi uurida.  



Kes mõtles välja aga sellised "Russalkad"???? Peeglitega???





Vat seda ma tean, et on välja mõeldud mingi eepos - Odysseusest. Meremeestest, keda pidi siduma mastide külge, et need Sireenide "laulu" kuuldes merre ei hüppaks. 
Eepos nüüd mõni tõestisündinud lugu on või???? 




On arvamus, et sellised Mutandid on "mingi ajaperioodi" ja "mingite tegelaste" geneetilised töötlused. Ei saa ilmselt kunagi tõestada. 


Kas saab vana gravüüri peal olevaid kujutisi võtta tõe pähe? 
Kui Jah, siis - kui Suured need russalkad on ja milliste "relvalaadsete" vidinatega nad toimetavad, sest müütides väidetakse, et nad olid võimelised ka laevu põhja laskma (peeglite ja lendavate taldrikutega???).  




Kas nii suured või on see jälle "joonistaja fantaasia"???


Selle filmi lõpus on videomaterjal - Sireenide häälega. Selliseid üksikud, halva kvaliteediga videosid on veelgi olnud. 




Vot ja nüüd öelge mulle - Käsi Südamel. 
KAS ON VÕIMALIK, et selline monstrum oleks võinud olemas olla ehk võiks olemas olla siianigi????
NB! Ma olen 99,9999% kindel, et mitte keegi ei "riskiks" väita, et ON. 





Monacos on palju vahvaid kohti, mida tasub vaadata ja meie ringkäik sai alguse selle "maja" juurest. 



Turiste siia sisse "kohustuslikus korras" ei sunnitud ja peale kesklinna tuuri jäi meil teise kamraadega veits aega üle. Ja me ei kahetsenud. 




Albert I, Prince of Monaco - Wikipedia





Sellest Kroonitud peast oli hiiglama palju pilte. Ma valisin "mootormassinaga" pildi. Mis aastal juba Võrrid olemas olid??? 


"Nautilus" missugune. Vot sellisega saab ikka - Päris põhja, igatahes. Pisike küll, aga. 


Terve muuseum oli täis Ehtsaid mereelukaid-topiseid, mereelukate skelette. Hülged, morsad ja vaala omagi oli kokku monteeritud. 



Ei jõudnud teha kõiki uuringuid - mis ajast ja mis tehnoloogiad. Puidust tünniga kah sai või????





Aga nüüd asja juurde. See muuseum sisaldas tohutus koguses erinevaid museaale, mille kohta ma võin tunnistada, et neid võib võtta kui - EHTSAD. 
Topised jääkarust, delfiinist, kaladest ja muudest mereasukatest, mida me tänapäeval kõik tunneme. Terve see sein on neid täis. 




No ütleme, et - "motoriseeritud mereelukas" seegi.



Mere Kosmonaut. 
Meri on muideks 90 prossu veel läbi uurimata. Planeedi sisekosmos. 




Terve muuseum oli täis varustust. Merevarustust ja polaarvarustust. Mikroskoobid, keemiatarbed, mõõteriistad enamasti filigraanse töötlusega ja pronksist. 






Need on suured jurakad, kahe käega tõsta. 




No on ehtsad???



Neil pidi vaatide kaupa formaliini ja klaaspurke kaasas olema, et kalakesi ja ussikesi "likku panna". Hea et panid, nüüd hea vaadata. 




"Kole kala", mingi pea pool meetrit pikk. 




Seadmetega oli see kummalisus, et nende "headus", disain ja ka ilmselt "võimekus" ei vasta minu arust puidust laevade tehnoloogia tasemele. See metallide tehnoloogia oli nii palju "ajast ees". 




NO VOT. 
Ja nüüd hakkab lugu jõudma Grande Finaali juurde. Mäletate kõike seda, millest see lugu algas?
 
Me käisime kogu selle muuseumi läbi ja mul on juba palju aega selliseid kogemusi, et esimese hooga ma vaatan ja klõpsin teha pilte, sest kodus saab neid zuumiga vaadates leida palju, mida silm kohe ei näe. 
Meil jäi veel aega ja ma läksin uuesti selles ruumis, selle seina juures, paremalt poolt vaatama. 
Kohe seina paremas poolses küljes, üsna pimedas nurgas (tõsiselt hämar oli seal), ma leidsin midagi sellist, mis pani Jahhhmatama. 



Vot selline elukas?   
Mul pole õrna aimugi - Mis see on. 
On see ehtne???? 
No terve muuseum - On ju ehtne. 

Udune on pilt seepärast, et mu fotokal, mis kõik päevad toimetas laitmatult, sai "täiesti juhuslikult" aku tühjaks. Seega tegime pildi telefoniga, selles pimedas saalinurgas.  


Seal all oli kiri. Mina ei mõista seda kuskile "transleitorisse" toppida. '


Üritasin veidi zoomida ja päris fotot arvutisse tõmmates saad ise kah seda teha. 
Selle Monstrumi suurus on umbes pool  meetrit.
 
Mille poolest see erineb sellest järgmisest pildist????. 



Isegi kui see "artefakt" oleks võltsitud, siis mina ei kujuta ette - Miks peaks see selles muuseumis olema??????? 
See oleks nagu - Veel jaburam. 

Juba ühe päeva jooksul tuli täiendust Headelt kamraadidelt. 

Monstre Artificiel fabrication japonaise 

Prantsuse keelne google tõlge annab -  kunstlik  japani toodang

Samas Wikipedia tõlgib - japonaise is the French word for "Japanese woman".

Vat väga loogiline ei ole, sest Jaapan tollel ajal polnud mingi eriline arenenud maa ja miks japan, kas euroopas poleks selliseid "tootjaid".
 Ilmselt on see silt Monaco muuseumi hiljem lisatud, et mitte Tõe pähe võetaks. 
Kui see muuseumis on, siis millegi pärast ikka on vaja. 

Aga siis leidsin tuttava FB kontolt Animal Planetil jooksnud filmikese. 


 

Üks meremees on teinud filmi kus väidab, et ta paadi all "merineitsi" ujub. Välgutab saba 


uime


ja kontuurigi. 


Arheoloogid kah midagi välja puhastanud.


Ja veel siis selliseid. 





Ujub neid siis või mitte aga kinofilmi saab tänapäeval igasuguseid Avatare joonistada. 













Teisipäev, 11. oktoober 2022

KOGEMUSÕPE

 KOGEMUSÕPE.

Mul on ülesanne kirjeldada Kogemusõpet. 

Mul endal on tegemist igapäevaselt näiteks kolme liiki kogemusõppega.

1. Igapäevane töö toote arendamisel ja selle maha müümisel. Nagu enamustel inimestel, et lihtsalt ära elada.

2. Elupõline huvi tehnika vastu ehk Autosport.

3. Ajaloo ja teiste huvitavate teaduslike harudega tegelemine. 

Kogemusõpet kasutab inimene elu jooksul kahes variandis: 

a)  nõndanimetatud kohustuslik õpe, alates lasteaiast kui elu lõpuni ehk punkt nr 1. 

b) vabatahtlik  õpe ehk elukestev eneseharimine. 

Mõlemas variandis on jälle vähemalt kaks erinevust. Kas teha seda professionaalselt või huvipõhiselt. 

Töö ja elatise teenimine on enamasti professionaalne, kuid see saab tihti alguse huvist millegi vastu ja sealt läheb tegevus edasi. Õpetajatel on professionaalne tihedalt seotud huvipõhisega. 

Õpilaste seisukohalt õppimine on väga keeruline. Nad peavad õppima tihti neid teemasid, mis neid hetkel ei köida. Seda teemat on kirjeldatud raamatus "Kogemusõpe"  väga põhjalikult ja teaduslikult. 

Minu eesmärk on aga hoopis teistsugune. Mul on tegemist täiskasvanutega ehk elunäinud inimestega ja teistsuguste teemadega. Täiskasvanu ei taha teha neid asju, mida ta on teinud või kuulnud oma elu ajal. Ta tahaks - edasi õppida ja minna sügavuti neisse teemadesse,  millest ta pole palju kuulnud. Täpselt nagu ma isegi. 

Ajaloo teema jätan hilisemaks ja ma olen tihti oma lugudes kirjeldanud inimese elu läbi autospordi. 

Kui hakata tegelema täiesti uue alaga, siis alguses pole mul õrna aimugi, mida see endaga kaasa toob. Ma alustan huvist ja liigun kogu aeg professionaalsema poole. Erinevalt humanitaarsest koolitamisest, kus tihti ei ole selliseid kriteeriume, mis näitaks tegevuse Õigsust - Tulemust, on spordis alati "tõekriteeriumid" olemas. Koht pjedestaalil, maksimaalne sooritus, mõõdetav sekund, millimeeter jne. 

Ajaloos, kooliprogrammides ja huvitegevustes on probleemiks - sihtgrupp. Kui on kohustuslik sihtgrupp, siis on näiteid  kus õpetajad või giidid teevad tööd kohustusest ehk "ülenurga" ja teised, kes teevad - asja huvitavaks. 

Muuseumid on just hea näide sellest. Osa oma tegevusest ja sissetulekutest saavad nad kooliõppurite kohustuslikest käikudest ja osa vabatahtlikelt-sõltumatutelt. Kuna mina oma elus muuseumidega tegeleda ei kavatse, siis kirjeldan sama protsessi - Loengute korraldamise näitel. 

Ka loeng on näitus. Näitus piltidest, informatsioonist ja kirjeldustest.  Teha Kogemusõpet ehk loengut täiskasvanutele on üks teema. Hoopis keerulisem on teha seda neile, kes teavad samadest asjadest palju ja neid juba tavalise jutuga ei köida. Et loengut nõndanimetatud "maha müüa", et sinna tuleks kuulajaid, on vaja pakkuda midagi köitvat. Mitte kunagi ei ole võimalik köita ära Kõiki inimesi. 

Siit ka teine küsimus. Kui palju on palju ehk mitut inimest on vaja kuulajaks, et asjal mingit mõtet oleks. 

NB! Minu mõte. Sõltumatule Kirjanikule on vaja vaid Ühte inimest, kes loeks. See olen mina, kellele ta kirjutas. 

Muuseumid aga ei saa piirduda ühe inimesega. Mina saan ja väga palju kordi juba.  

Nüüdseks on mulle tekkinud küsimus ehk valik. Siiani ma liikusin edasi tohutu info kogumise tempoga ja ka loengutes pakkusin seda infot 5-6 tundi jutti. Lühema aja jooksul lihtsalt ei olnud võimalik midagi seletada. Paljudele see sobis ja need inimesed on jäänud siiani minu tutvusringkonda. 

Minu valik seisneb selles, et ma pole siiani aru saanud - Miks ma seda teen? 

Ma pole siiani aru saanud - miks õpetajad õpetavad teisi? Eriti need,  kes õpetavad vaid palga pärast.    

Autospordist. Miks ma õpin kogu seda protsessi kui ma ise ei sõida, ei võida, kulutan aega ja ressursse ning tulemuseks on enamasti vaid paarkümmend eurot maksev Karikas. 

Ise vastan loo lõpus. 

Autospordis on hetkel valikus -   tegeleda sellise sihtgrupiga, kes alustab (nii ma ise uuel alal,  kui ka sõitja, 11 aastane lapselaps). 

Ajaloos on see valik kahetine. Võiks tegeleda selliste teemadega, mis läheb väga "kaugele" ja väga "sügavale". Ja samas ka teine variant. 

Rääkida lihtsamalt neile,  kes seal maal veel ei ole. Kõikidest teemadest saaks rääkida väga palju ja väga pikalt, kuid alati tekib küsimus - milleks see vajalik on? 

Näiteks Tartu Ülikoolis on olemas kõik valdkonnad, mis seletavad ära erinevate teadusharude teemad. 

1. Keemia, füüsika, matemaatika jne.

2. Filosoofia.

3. Usuteadus 

ja 

4. Ajalugu. 

Üksikult on need alad nii materiaalselt kui ja huvipõhiselt õppimiseks. Saab ameti ja huviala elu lõpuni. 

Kuid teatud vanuses hakkab inimene küsima - Igavikulisi teemasid. Kes ma olen, mida ma teen ja miks ma teen? 

Ma olen aru saanud, et inimene ei teeks midagi kui see poleks talle Kasulik.  

Miks just ajalugu?  Kõik siin maailmas on ajalugu. Ma poleks nooremas eas iialgi arvanud, et ma hakkan ajalooga tegelema ja mingeid loenguid pidama. AGA. See on osutunud mulle kasulikuks. Ma olen saanud teadlikumaks - kuidas maailm toimetab ja miks just niimoodi toimetab, aga see selleks. 

See ei lähe küll teemasse.  Aga õppejõududele võiks see olla huvitav, et ajaloost saab teada nii palju praktilisi teemasid, mis on varematel aegadel olemas  olnud ja pikka aega unustusse vajunud. Ma olen sellel aastal saanud kaks sellist teemat, millest ma poleks mitte midagi teadnud. Need on - Nicasil ja Kinaver. 

http://elukulg1.blogspot.com/2022/01/on-kirjutamiseks-hetkel-veidi-vahem.html

http://elukulg1.blogspot.com/2022/09/varjamata-ajalugu.html



Teiste õpetamise eesmärk on:

a)  anda edasi oma kogemusi, sealjuures ise pidevalt juurde õppides.

b)  sihtgrupi leidmiseks, kellel paneb see - silma särama.   

c)   selleks, et endal oleks huvitav elada. 


Kogemusõppe raamatu sirvimisel tekkis üks igipõline mõttetera, mida ei tohiks teha ükski õpetaja ega giid. 

Ära tee teisele seda, mida sa ei taha endale.  

Materiaalsel tasandil tähendaks see seda, et - kui piletitulu ikka väheneb, tuleb kaadrit vahetada.  


Neljapäev, 6. oktoober 2022

AUTENTSUS

Pisike Kodutöö teemal. 


 AUTENTSUS. 

Muuseumides eksponeeritavate esemete ehk museaalide Autentsus on nii pikk ja keeruline teema, et ei oskagi kohe mis otsast peale hakata. See on teema, mida ma olen uurinud ja kirjeldanud ilmselt kõige rohkem. Kuna mul ei ole akadeemilist ajaloo haridust, siis siiani on selliseid isehakanud uurijaid nimetatud - Alternatiiv ajaloolasteks. Sellel on veidi kummaline maik juures, sest mina pole kunagi aru saanud - kus algab ajalugu ja kus see muutub Fantaasiaks. Klassikaline ajalugu peaks hõlmama konkreetset, materiaalset ja ajalist uuringut ning eksponeerimist. Kuid klassikalises ajaloos on tohutu kogus informatsiooni - väljamõeldistest ehk reaalselt tõestamatust informatsioonist. Need oleks: Jumalad, müüdid, muistendid, eeposed ja vanad käsikirjad, mis pole dateeritud.   Toon hiljem paar vahvat näidet oma reisidelt. Nüüd, sellel kursusel, ma leidsin alternatiiv-ajaloolase terminile hoopis meeldivama nimetuse. Inimesed kellel puudub akadeemiline haridus ja kes tegelevad iseseisvalt selle uurimisega,  on - Sõltumatud Ajaloolased. Enamasti saavadki sellised uurijad algtõuke sellest, et ajaloolised jutud ei lähe - Loogilisse mõistmisse. Väga paljude museaalidega on raskusi tõestada, et see on just see:  mida väidetakse, sellest ajast ja selle tehnoloogiaga tehtud. Enamus, kes minu lugusid on lugenud, teavad millele ma vihjan. Autentsusele. Inimesetele kellel puudub inseneri haridus on väga raske selgitada seda, mida ma räägin: tehnoloogiatest, ehituskunstist, metallide tehnoloogiast ja lihtsalt - ajaloo "kriminalistilisest" uurimisest. Teadus uurib esemeid tihti kriminalistide töövahenditega ja on palju tõestanud ehk tihti saavutanud eseme autenstuse. Kuid kriminalistiline uurimine võib tähendada hoopiski ilma vahenditeta uurimist ehk Hallide Ajurakkudega, nagu ütles üks kuulus kirjanduslik persoon. Selles loos ei hakka üle kordama minu isiklikke uurimusi erinevate  asjade ja tehnoloogiate tõestamiseks. Panen siia nüüd ühe lookese Rhodose saare reisilt, kus ajaloolise haridusega giid rääkis bussis nädala jooksul nii palju "vanema aja" ajaloolist infot, et enamustel lihtsatel puhkajatel läks "veidi igavaks". Ühes järjekordses lagunenud kindluses rääkis ta kõigest mida teadis ja kui hetk vaikust tekkis,  küsisin mina - aga kuidas see sammas tehti. Poolik sammas, mille seest turritasid välja metallist tihvtid. 


Selle peale vastas ajaloolane: "Tüüpiline eesti mees, kes küsib - kuidas see tehtud on".  

Ja siis mingis järgmises lagunenud templis nägin analoogilist "museaali", kuid veidi kummalisemat

Kutsusin giidi vaatama. Ta ei suutnud ära imestada. Õnneks oli seal ka üks kohalik muuseumi töötaja, kes vastas: "Ah need tegid Tšehhi restauraatorid seitsmekümnendatel". Nüüd imestas jällegi giid: "Tšehhid?  Ja mida need siin tegid?"  Selleks ongi vaja liigutada veidi halle ajurakke, et leida ebakõlasid. 

Teine AUTENTNE info veel. Täpselt sama reis ja giid kuskil kirikuaias väitis, et - "Apollo käis suveti Hüperboreas:"   

Ma ütleks, et mul jäi suu veidi "paokile" ja vabal hetkel küsisin, et - "Millega ta käis". Ta väitis, et on unustanud täpse allika, kust see info pärineb ja lisas vahvasti: "Ah, Jumalate värk". Sellest on päris palju aastaid möödas ja mõned kuud tagasi sain ma isegi teada - millega Apollo käis Hüpeboreal  "suvitamas".  

GRIFOONIGA ehk eesti keeles - GREIFIGA.  



Ja kokkuvõtteks.  Sellepärast olen ma juba varem tahtnud kokku saada mõne päris ajaloolasega. Vestelda veidi ja vahetada infot. 

Elukulg: KUMMALISI KIVIST DETAILE. (elukulg1.blogspot.com)