Kui ma suvel lugesin Henriku Liiwimaa kroonikat, siis hakkas mind huvitama Eesti tegelik ajalugu. See, mida ma lugesin, ei vastanud mingisuguselegi loogikale. Selleks ma tegingi tiiru peale Eesti kindlustele. Hiljem tekkis tahtmine käia ka Riias, sest liivlastel ja ristirüütlitel on selles raamatus märkimisväärne osa. Lätis on mul veel käimata ja kuna olid veel üsna leebed ilmad, otsustasin enne käia ära kaugemas Baltiriigis. Nii ma siis veetsingi kaks tihedat päeva enamasti Vilniuse muuseumides. Kõik järgnevad lood keskenduvad Vilniuse ja Eesti muuseumidele. Enne aga veidi Vilniuse linna vaateid ja teada-tuntud teemasid ka sealt.
Leedu pealinnas hoomasin ma miskit sellist, mida poleks osanud ette näha. Kui Tallinna kesklinnas on väga palju maju, mida võiks arvata - vanemasse ajalukku. Plokid, paekivi, maakivi ja suhteliselt rohmakam ehitustiil. Kõrvuti sellega aga ka nõndanimetatud - koloniaalstiil. Riia kesklinnas, nagu ma varematest käikudest mäletan, on ka vanemat ehitusstiili, kuid mitte nii - keskaegse linnana kui Tallinn. Kuid Leedu pealinn lõi mind pahviks. See linnaosa, kus võis ilmselt olla just see keskaegne linn, on totaalselt purustatud.
Selles piirkonnas on vaid kaks sellist paika (teisest järgmistes lugudes), mida võib pidada keskaegseks. Suur mägi, mis sisaldab endas jällegi kummalisusi, kõrgub nähtavalt üle kesklinna.
Vanadelt gravüüridelt on näha, et ka sellest tornist ei jäänud väga palju järgi, ning kõik sellest tornist on uusehitus.
Selles tornis on väike muuseum, kuid kõikidest milles käisin, kõige väiksem.
Talveti tõstuk ei tööta, niiet jalutasin siis mäest üles ja hakkas tekkima küsimusi.
Jälle hiiglasuur mägi, kes selle kokku kandis ja kas selle mäe sees ka teine linn võiks olla?
Tavalise inimese tähelepanu paljud asjad ei pälvi, kuid mind huvitab nende ehitus ja kui ma märkasin - massiliselt kanalisatsiooni kaevusid, siis. Kas ka vanades kindlustes oli väliskanalisatsioon.
Vilniuse vanade hoonete ehitus jättis minu külmaks, sest need on üsna uued.
Need olid siis - lihtsalt pildid ja ei midagi huvitavat.
Kui huvitav oli hoopis see - kilehoone. Mis nad seal plagu taga teevad, aga teevad, sest hääli seest kostus. Võib juhtuda, et mõne aja pärast tekib sinna mäe sisse midagi - uuesti lahtikaevatut.
Kui niimoodi taastatakse - ajaloolist ehitist, siis ma lihtsalt ei mõista. Milleks???
Kuid mäest tagasi alla minnes märkasin midagi hoopiski huvitavamat. Ma ei näinud ühtegi pilti ega gravüüri - kus seda mäge ümbritseksid PUUD. Need kännud on minimum 50 aastat vanade puude omad.
Neid puid oli ühel küljel vähemalt üle kümne. Seega oli see külg kaetu puudega, millal? Mis ajal see mägi siis puudest puhastati.
Kivist konstruktsioonid ulatusid jõe piirini välja. Seega on see mägi üsna käike täis.
Selle mäe otsast sai ilusaid vaateid pildistada. See maja on üüratult suur ja ilus, kus asus ka kunstimuuseum. Ja selle kõrval.
Leedu rahvusmuuseum.
Nagu ikka paksu kultuurkihi alla mattunud.
Nüüd võiksid iseseisvalt isegi läbi lugeda ka ametikud andmed ja vaadata veel parema kvaliteediga fotosid.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vilnius
Nendest piltidest mis tulevad, saingi mingi selguse. Vilniuse kesklinn koosneb praktiliselt ainult - koloniaalstiilis majadest.
Aastal 1323 tõi Leedu suurvürst Gediminas Vilniusse üle Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi pealinna. See on ka esimene kord, mil Vilniust on ajalooallikates mainitud. Varem asus Leedu õukond Trakais. Suurvürstiriigi pealinnaks jäi Vilnius kuni Kolmanda Poola jagamiseni.
1389–92 toimus Leedus kodusõda, milles Vytautas piiras Vilniust, püüdes seda Jogailalt vallutada. Hiljem sõlmisid nad rahu.
1503–22 ehitati Vilniuse linnamüür, milles oli 9 linnaväravat ja 3 linnamüüri torni. Leedu suurvürst Žygimantas Augustas (poolapäraselt Zygmunt II August) viis oma õukonna 1544. aastal Vilniusse.
Aastal 1579 asutas Poola-Leedu kuningas Stefan Batory Vilniuse Ülikooli. See muutus Rzeczpospolita tähtsaimaks ülikooliks. Linn oli avatud tulijatele kõikjalt üle riigi ja välismaaltki ja seda võrreldi Paabeliga. Linnas räägiti leedu, poola, vanavalgevene, ladina, saksa, heebrea ja türgi keelt ning jidišit.
Selliseid tekste lugedes ei saa tõeline ajaloo uurija mitte mingisugust infot. Liiwimaa kroonikast sain selgeks, et leedukad ja venelased olid ainsad, kes aitasid "metseestlasi" võitluses - kultuursete ristirüütlite vastu.
Kirjutan teksti lihtsalt piltide vahele. Eestlased on alati rehepappi teinud, ka "ristijate ajal". Kui linnuse otsas lõppes jaks sakslastele vastu, lubasid nad end ristida.
Piiskopid, naiivsed, uskusid eestlaste ristimist. Niipea kui võimalik, läksid aga eestlased pühasse hiide ja pesid endalt jões selle ristiusu maha.
Ja niimoodi nad tegid üsna mitmeid kordi. Kroonika järgi oleks meie ajalugu olnud hoopis teistsugune, kui otsustavas lahingus Tartu all eestlastele appi tulnud leedulaste ja venelaste poolt poleks reetmist toimunud ja venelased poleks lahkunud.
Aga sellest loost pole ka lugu, sest see kroonika on täies mahus kokku valetatud. Ma teen ilmselt sellest kroonikast eraldi loo.
Ja nüüd lähen, nende suurte majade, piltide taustal sujuvalt teisele teemale, mis päädib ühe teise pildi põhjal ka tõsisema teooriani.
Need majad on suured. Nii suured, et ma võin üsna südamerahuga öelda - igas majas on vähemalt miljon tellist. Need majad on kõik tehtud tellistest.
Ka kujud ning sambad on tehtud tellistest või betoonist. Just praegu kui ma seda pilti vaatasin märkasin mida ma varem ei märganud. See on seotud mu varasema looga - Sansarast. Selle kujul pole - jalgu. See on mälestusmärk uputusest ja laipade kremeerimisest, ehk siis mingi seade, millega viidi laip otse ahju - nagu konteiner.
Vilniuses on suur kogus kirikuid. Rohkem/vähem kui kakskümmend.
Ühes sellises…
käis ka vilgas "Boga Materi" kummardamine, kesknädala keskpäeval.
Väga suur maapinna kõrguste vahe ja seda ma näitan edaspidi pidevalt.
Siia juurde väike - telliskivide arvutus. Selles linnas on enamustes majades 1 miljon telliskivi. Selles kesklinnas võib täitsa vabalt olla 1000 maja, kaasaarvatud kirikud, vanad tornid ja linnamüürid. Seega, selles linnas on minimum - triljon telliskivi.
Iga kord kui kuskil vanalinnas midagi kaevatakse, tuleb alati teha pilte. See on parim teave sellest, mis võib maa all olla. Kuid mind hämmastas hoopiski see vana maja vasakul, mida lammutatakse ja osa säilitatakse ning taastatakse. Selles majas on tellised, mida ei tohiks olla.
Selles majas ja ala piiravas aias on silikaattellised.
Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneval kuumutamisel autoklaavis veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Protsess võtab aega 6-12 tundi. [1] Silikaattellised on populaarsed Euroopas, Aafrikas, Indias ning Austraalias.
Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest,[2] Eestis valmistati silikaattelliseid 1910. aastast Tallinna silikaat-telliskivi vabrikus. Silikaattellised sisaldavad 88- 92% liiva ja 8- 12% lupja. Puhas vesi on vajalik osa silikaattelliste tootmisel.
See aed on piirdeks ka sellele üsna vanale ja lagunenud kirikule.
Kirik, mis "jäi seisma" - kell pool kaksteist või pool üks???
Ma pole mitte kuskil näinud lagunenud hoonet silikaadist. Parimad ehitised, kust infot hankida on lagunenud hooned, seal on veel kõik näha.
No mis ajal see hoone siis ehitati, kui silikaat võeti kasutusele alles aastas 1880. See maja ei saa olla vanem kui sada või veidi rohkem aastat. Kuid see on teatud linnaosa ja seda ei saanud sinna ehitada - eraldi. Sel ajal pidi olema - suurtööstus ja kiire ehitustempo.
Vilniuse kesklinna visiitkaart. Vikist ma esimese hooga ehitusaega ei leidnud.
Torni külge on jäetud lapike - millest torn tehtud on.
Kuid katedraali esiseinas ja ka katusel on kujud - valged kujud. Huvitav millest ja mis tehnoloogiaga need tehtud on?
See küsimus ei tekkinud mul üldse mitte kohe.
Aga kuda need leedukad niii laisad ja lohakad on, et jätavad minusugusele nuhkijale võimaluse "konti närida"
Betoon - raudbetoon.
Paljud kujud juba lagunevad. Aastaarvud? - Ehituse aastaarvud?
Ka sambad on betoonist.
Nüüd veel ka lemmikteema.
Esimesed korrused maa all (võibolla ka mitte ainult esimesed). Talvel on hotellid väga odavad ja meie saime toa üsna vanasse hoonesse. Selle hoone baasil tegin ma ka lisa uurimuse. Peasissekäik on lahti kaevatud ja puhastatud rennis - min 2 m allpool kõnniteed.
Minu "lisaboonusega" rõdu. Sellest maapinnast ehk aknast allpool oli hommikusöögi ruumi põrand 1,5m maa all. Hommikusöögi ruumist läks aga trepp keldrikorrusele ning ma kiikasin sinna alla. Sinna alla läks veel üle 15 trepiastme ehk täiskorrus 4 meetrit. Seega, …
Sellest maantee pinnast on hotelli keldri põranda pind allpool 7-8 meetrit, pluss maja vundamendi kõrgus. Arvestades maja suurus ja raskust, peab sellise maja vundamendi kõrgus olema meetreid kolm vähemalt. Vaadates rõdult Nerise jõge tekkis mulle sellega seoses küsimus. Hotelli ühe noore (väga ajalooliste teadmistega) pakikandja käest sain vastuse, et väga lumerikkal kevadel tõuseb Nerise jõe pind selle teise väikese trepikeseni (jõe piiril). Seega. Selle hotelli algne vundament ehitati siis, kui kogu seda "kultuurkihti" polnud. See ehitati peaaegu jõe pinnaga tasa. Kust aga tuli kogu maailmas kogu see sodi, mis mattis kõikide linnade kesklinnade esimesed korrused maa alla.
Nerise jõega tekkis muidugi ka sama traditsiooniline küsimus.
Kes ja kuidas vooderdas ära - Kogu Jõe, mõlemad kaldad, kiviplokkidega? Kuidas seda tänapäeval tehakse?
Pisike (väga-väga pisike) valik maa alla.
Rohkem ja
veel rohkem maa alla. Ka meie hotelli all oli restoran maa all.
Plastaknate paigalduse geniaalsuse tipp.
Nüüd siis veel paar ägedat teemat. Selles tänavas, nende majade kõrval käis ehitus.
Ehtusplatsid on turvaliselt piiratud aedade ja üsna tihedalt piiratud vaateväljaga. Mulle otsis poeg välja ühe väikese seebika-fotoka, kuid suure 30 kordse zuumiga. Kodus saan arvutis veel juurdegi zuumida.
Kui siis kuskil ehitatakse ehk kaevatakse sügavaid auke, saan ma pista fotoka toru aiavahelt sisse ja hiljem näen midagi sellist, mida palja silmaga poleks kunagi märganud. See on vana maja müürijupp, mis on veel alles jäänud.
Uue maja ehitusplats on juba selline, aga …
mis paistab maa alt. Terve perimeetri ulatuses. Sambad?
Mis sambad need on? Mis on lagunenud, mida on tugevdatud ja peale uus vöö valatud.
Tänapäeval on ehitustegevuse kiirusega, ilmselt väga palju vana kraami kiires korras uuesti kinni maetud. Paljust me ei saagi teada ja ajaloolased ei jõua ega tahagi uurima hakata.
Samas tänavas - iidne kanalisatsioon.
Mõtleme kasvõi selle peale - kuidas selline toru töötas keskajal või ka hiljem - Põhjamaa tingimustes, 20 miinus kraadiga, väljaspool maja seina. Mis???
Ainus säilinud üheksast linnaväravast.
Kuid ikkagi, 1500 aastal linnavärav - tellistest.
Vilniuse - Kadaka või siis Sepa turg.
Ja nüüd üks - väga võimas teema.
Kirik.
Mitte lihtsalt kirik või katedraal aga hiiglama jurakas. Ma olin juba niipalju kõndinud (umbes nagu Võnnust Tartusse), jalad olid lausa pahupidi ja ma ei oleks viitsinudki selle maja peasissekäiku otsima hakata. Kuid siis märkasin seda üsna ilmetut, lagunenud puust ust, selle kaare sees. See oli isegi irvakil ja piilusin sisse.
Valgustus oli üsna nõrgavõitu, kuid välguga sain pilte teha.
Sellised pildid siis kirikus.
Ja imelikul kombel oli selles koridoris veel üks, sama ilmetu irvakil uks. Piilusin sisse ja voilaa.
Selline ongi siis hiiglauhke katedraali - praadna uks. Kuidagi kahtlane värk. Seletan paari pildi pärast.
Ilmselt on ka Vilniuses käinud mõni itaalia arhitektist meister, mõni "montferran" või "bartotselli", kes paugutasid üle maailma katedraale topelt kuplitega, mitmekümnete meetrite kõrgustesse ja ikka tellistest, hea palju miljonit tükki.
Nii möödaminnes raiusid ja lihvisid marmorit - ikka suure jumala auks. Vahepeal käisid ikka naabreid ka röövimas, Eestimaani välja.
Suured sambad ja …
sügavaid keldreid pidi kirikute alla ikka ka kaevama.
Teen omapoolse seletuse variandi. Pole mingit keskaega olnud. Mingit koloniaalaega (millal inglise kolonistid-orjakauplejad Vilniuses ehitamas käisid) pole ka olnud. Neid tuhandeid maju pole ehitatud valmis 18 sajandi lõpust. See pole füüsiliselt-ehituslikult üldse võimalik. Triljoni tellise tootmiseks pidid olema - tehased, elektrijaamad, tootmisvahendid ja transpordivahendid.
Ja olidki.
Ja olidki.
See sama viimane katedraal, oma tagasihoidliku sissepääsuga oli hoopis tõenäolisemalt tootmishoone. Oli see tellisetehas või elektrijaam? Seda me teada ei saagi. Ühes linnas igas tänavas kirik - tänaval (linnas) ei ela nii palju inimesigi, kui kirikusse mahub.
