MÜSTILINE PETERBURG

 

 

Vahe kokkuvõte sai tehtud ja läheks teisele ringile. Lahkaks müstilisi asju pikemalt, et jõuda kunagi üsna uskumatute lugude ja järeldusteni.

 

 

Sellise uurimuse saaks teha ilmselt kahe sarnase linna baasil: Veneetsia ja Peterburg. Aastaid tagasi puutööriistade messil käies õnnestus Veneetsias ja Milaanos käia, kuid siis ma eriti ajaloo uurimustega ei tegelenud ning asjakohaseid pilte ei ole. Peterburg on aga Veneetsiast tunduvalt müstilisem. Tohutu muuseumide linn. Kuskilt lugesin, et seal olevat 3000 väiksemat ja suuremat muuseumi. 

 

 

Sellistest uhketest ja mürakatest majadest koosneb kesklinn.  

 

 

Enamus maju on koloniaalstiilis ja ehitatud 19. sajandil ehk siis stiil mis ei mahu ajaloosse. Samas stiilis on ehitatud väidetavalt tuhandeid aastaid eKr. ja kaks tuhat peale seda. Neli-viis tuhat aastat on ehitatud samasuguseid maju ilma, et keegi suudaks selgitada, mis tehnoloogiaga. Kõik ehitised on valmistatud ilma tööstusliku tehnoloogiata, käsitsi. Ilma meetermõõdustiku ja mõõtelindita. Haamri ja meisliga.  Orjade ja nälgivate talupoegadega. Oh-jah seda tõestamist ja tõeks võtmist.  

 

 

Neeva ja selle kiviplokkidega ääristatud kaldapealsed. Neist räägin veidi hiljem.

 

 

 

Kolme viisavaba külastuse ajal ma eriti palju ei näinudki. Kuus tundi olin Ermitaažis, siis veel kaks muuseumi ja neli katedraali. Sellisest trampimisest olid jalad lausa pahupidi.

 

 

See vahva hoone jättis mulle üliereda mälestuse. See on raamatupood "Dom Knigi". Ma tahtsin juba esimesel päeval seda külastada, sest mul oli eesmärk osta vene alternatiiv-ajaloolaste raamatuid. Otsustasin jalutada sinna õhtupoolikul, kuid ma ei teadnud siis veel, kaua see on avatud. Küsisin tänaval kahelt politseinikult, et kas nemad teavad, mis kellani see lahti on. Nad arvasid, et kella kaheksani on kindlasti lahti ehk aega oli siis veel ja läksingi. Kui ma vaatasin poe ukse pealt lahtioleku aegu, siis ma ei suutnud uskuda. Venelased, keda me peame sõjarditeks, viinajoojateks, kraaklejateks ja matsirahvaks ning see pood on lahti iga päev - te ei usu, et selline asi võiks olla võimalik - see on avatud 24.00 - ni. Seega, minu järeldus - politseid raamatupoes ei käi. Nii mahukat ja paksult raamatuid täis poodi Eestis ei näe. Raamatute valik täielik. Alates tohutu valikuga esoteerikast, teadusest, jutukatest jne lõpetades ka selle alternatiiv-ajalooga. Ma saingi osta kaks G.B. Nossovski ja A.T. Fomenko raamatut ja ühe raamatu sümbolitest. Kallima raamatu hind alla 8 euro.   

  

 

Selline ehitis peaks enamustele tuttav olema, kuid sees käies ei suuda mina jällegi tuvastada sisekaunistuste tegemise tehnoloogiat.

 

 

Siseseinte pindala on üüratu. Kõik vabad pinnad on kaunistatud. Need ei ole maalid ega joonistused  

 

 

See kõik on mosaiik !!! 

 

 

Vitriinis üritatakse küll kuidagi selgitada, et sellistest paari ruutsentimeetrilistest tükikestest on need seinad tehtud, kuid kui istuda pingikesel, vaadelda neid pindu ja keerukusi, siis talupojad seda teha ei saanud. Selliste, eri toonides, tükikeste valmistamine on tänapäevalgi keeruline tehnoloogiline saavutus. Ja kui me paneme igale hoonele külge ka hinnasildi???

 

 

Hoonete põrandad??? Isegi kui see oleks marmor, siis ikkagi. Mis moodi on võimalik hobuste, vankrite, haamrite ja meislite ajal lõigata välja sellised plaadid, need lihvida läikivaks ja lõigata tükke, millede vahel EI OLE pragusid. Mitte ühtegi peenemat "prao poegagi" ei ole, ideaalne kokku sobivus. Ka kõveratel külgedel ja selliseid detaile on enamus. Ma peaks tuttava kivimeistri Marguse käest seda küsima - mis selline töö tänapäeval maksaks?  

  

 

Sellist pilti ehk tehnoloogiat näeb Peterburis ja kogu maailmas. Marmorpindu ja defekte on massiliselt parandatud. Sellise tüki tegemine kivist, ei ole väga keeruline protsess, kuid selle koha tegemine kuhu see tükk sisse läheb, on väga keeruline. Selleks läheks vaja laserlõikust ja seadmestikku. Kuid seda saab teha ülilihtsalt kui kasutada geopolümeerset pahteldamast. Purustada marmor tolmpeeneks, segada vee ja mõne sideainega, pahteldada pind ära ja enne lõplikku kuivamist poleerida pind läikimiseni.   

 

 

Hoopis keerulisem, tänapäeva tingimustes, on aga sellise "toote" tegemine. Põhimass detailist on üks tehnoloogia ja pinnakate hoopis teisest materjalist.

 

 

Täpselt sama moodi on tehtud ka need malahhiidist postid. Väidetavalt on kõige suurem leitud loodusliku malahhiidi tükk kaaluga 20 kg. Need on ülipeene tehnoloogiaga pinnatud detailid nagu tänapäeval kasutatakse metallide juures - nikeldamine, kroomimine. 

 

 

 Suuri detaile teha toksimise ja käsitsi poleerimisega ei ole võimalik teha. Kuid kuna need detailid on valmistatud, siis pidi nende tegemine olema lihtne või ka ülimalt lihtne. Täpselt samasugused põrandad on kõikides katedraalides ja muuseumides. 

 

 

Kuidas tehti valmis ja toodi Peterburgi Aleksandri sammas. Selle ja Iisaku katedraali projekteerijaks arvatakse olevat Auguste de Montferrand (23. jaanuar 1786 - 10. juuli 1858) oli Prantsuse klassitsistlik arhitekt, kes töötas peamiselt Venemaalt .  Tema kaks kõige tuntumat tööd on Iisaku katedraal ja Aleksandri sammas St. Petersburg .

 

Montferrandi loodud monumendi, Aleksander I kolonni tipp on kroonitud ristiga.  Hiljem vahetas ta risti ingliga.  Maksumus oli hinnanguliselt 1,2 miljonit rubla.  800 tonni toorik on välja tahutud Soome kivist Virolahti , enam kui 100 meremiili miili (190 km) Peterburist ja transporditi praamiga.

 

 

Samal ajal, meeskonnad Peterburis valmistasid vundamendi ja tellingud; kulude kalkulatsioon kahekordistus 2,36 miljonit rubla.  Montferrand kasutas kokku 2,090 sõdurit, ametnikku ja spetsialisti  kolonni püstitamiseks, tõstes seda ohutult 30. augustil 1832.

(inglise keelsest Vikipediast)

 

On kahtlus, et Montferrand ei olnud mingi arhitekt, vaid hea kunstnik. Kui need pildid on säilinud, siis miks ei ole säilinud tööjooniseid, mida tunneb iga ehitusspetsialist. Need pildid on fantaasia sellest, et me usuks muinasjuttu tolle aja geniaalsetest ehitusmeistritest.

 

See, vene kunstniku, maal on aga vene alternatiiv-uurijate lemmikpilt Aleksandri sambast. See erineb selle poolest, et midagi ei tõstetud püsti, vaid see oli juba mingi tundmatu hoone sees  ja käib aktiivne hoone ümbert  lammutamine. 

 

 

 

Montfarrandi teine "šedööver" Iisaki katedraal tänapäeval. Seda on mitmeid kordi ümber ehitatud. Muljelt on see ehitis ikka kujutlematu, oma 49 sambaga, milledest alumised kaaluvad 150 tonni ja kupli all üle 50 tonni !

 

Selliste "piltide" pealt ei saa mitte midagi uskuda, ei toestavate prusside kogust, ristlõiget ega ka konstruktsioone sikutavaid töölisi. 

 

Miks selline töökorraldus meenutab mulle õpikust nähtud pilte Egiptuse püramiidide ehitajatest. Kuus meest sikutavad tonne kaaluvat kivi ja kujutage nüüd seda sikutamist mööda sellist kaldteed. Inimene, kes suudab välja mõelda selliseid konstruktsioone, peab suutma valmistada ka plokk- kraanasid ja muid abivahendeid, kuid neid piltidel ei näe.

 

 

Veel kord katedraali kupli metallkonstruktsioon, mis on valmistatud - "sepikojas". 

 

 

Need pildid ei ole just samast ajast, vaid siis kui tehti juba fotosid.

 

Kas sellise tasemega saaks valmis teha neid metallkonstruktsioone ja ehitisi, kuigi see on juba "arenenum" ajajärk.

 

Või selliste töölistega.

 

Kõik ehitised maailmas - ABSOLUUTSELT KÕIK - alates Egiptuse püramiididest, Vana-Rooma templid, Kuressaare ja Tallinna kindlused kuni Peterburini välja, ehitati sellise - "rekkaga".

 

 

Peterburi kesklinn ja kindlustuse osa ehitati valmis 10 aastaga !!!!!!!

Ehitamine on teema, kuid veel omaette teema on Neeva ja kanalite kallaste vooderdamine korralike, neljakandiliste, raskete kiviplokkidega.  

 

 

Tänapäeval, et teha kaldatöid, tuleb vette rammida spetsiaalsed metallplaadid, mis ei lase vett läbi ja see vahe siis veest tühjaks pumbata, kuid Peetri ajal osati seda teha kuidagi hoopis lihtsamalt.

 

 

Kui arvutada kokku Neeva jõe kindlustatud kallaste kogupikkus ja lisada veel ka kanalid, siis pikkuseks tuleb sadu kilomeetreid ja kui palju plokke - tükiarvult ning tonnides? Millega üldse need kanalid kaevati ja pinnas ära veeti. Labida ja hoburekkaga!!

 

 

On veel üks teema, mis seostub Peterburi ja kogu maailmaga. Meile räägitakse Piibli ja Noa aegsest üleujutusest. Tegelikult on maailmas toimunud mitmeid katastroofe. Aastatel 1600 ,  1700, 1800. Enamus maailma linnu on üleujutatud kõikidel neil aastatel nagu me nägime minu varasemates lugudes maalidelt.  1800 - ndatel aastatel ehk siis kui ehitati 19. sajandi hooneid, toimus ka suur ülemaailmne veeuputus. Ka Eestis ja isegi Tartus me näeme, et pool korrust on maa all. See on pikk teema ja ma panen kuhugi, ilmselt Facebooki sellekohaseid filme. 

 

 

Need üleujutused ei ole just need - ülemaailmsed katastroofid, kuid ikkagi on hea oma silmaga näha, et on toimunud.

 

 

 

 

 

 

Edasi läheks ühe erilise teemaga, millest võib-olla kirjeldan ka edaspidi põhjalikumalt. See on vene rahvas - slaviaanid - slaavlased.  On oles üks termin - Aarialased. Me seostame seda natsidega ja selliste inimestega, kes on heledate-kollaste juuste ja siniste silmadega. Vanades vene muinasjuttudes on mehed ja Vassilissad just sellised. Aarialased ehk rahva, mis koosnes või  mis arenes välja venelastest, araablastest, kreeklastest, itaallastest, kataritest ja etruskitest jne, omasid analoogilisi sümboleid. Üks selline sümbol on levinud üle terve maakera - SVASTIKA- haakrist. 

 

Sellise ornamendiga on enamus Ermitaaži saalide põrandad ja laed. Neid ma olen näinud Hispaanias Araabia stiilis templis, Küprosel Dionysose templi mosaiik põrandal ja

 

 

isegi Tallinki saali laes.

See ei ole absoluutselt mingi natsi sümbol. Need tüübid lihtsalt kasutasid maagilist sümbolit ja lörtsisid selle ära.

 

 

Seda sümbolit on palju varem kasutanud hoopiski slaavlased. Seeliku muster Peterburi kunstimuuseumis. 

 

Sama muster ka Põhja-Ameerika indiaanlastel. Ja svastika on tegelikult - fraktaal ehk kordus.

 

Väike kirjeldus Navahho indiaalastest.

 

 

 

Üks võimalikest teooriatest, kust selline sümbol võis tekkida. Suure Vankri asukohad erinevatel aastaaegadel - pööripäevadel.

 

 

Kokkuvõtteks võib arvata, et Peterburi linna ei ole ehitanud inimesed. Need inimesed, kes elasid nendel aastatel, millest meile räägitakse. Meile räägitakse, et Peterburg on ehitatud sohu ja vundamendiks pandi maa alla palke. Linn asub tõesti soistel aladel, kuid hilisematel ehituse ja tee töödel on selgund, et linna all on liiva ja muu materjali padi. Teede lahti kaevamisel avastatakse maa all majadel veel üks korrus. Neid on ka muude maade linnades. Mina nägin analoogilist korrust isegi Küprose ehitusplatsil. Üleüldse on suur probleem, et kuidagi loogiliselt suudaks seda ära seletada. Müstilise maailmavaatega saaks aga esitada mitmeid versioone. Me oleme kuulnud "Vabamüürlastest". Mitte neist, kes praegu selles seltsis on, vaid eelmised - vabad müürimehed - ehk ehitusspetsialistid. Nad teadsid mingeid teadmisi ja saladusi. Omas seltsis nad neid levitasid ning kaitsesid, just samamoodi nagu tänapäeval mustkunstnikud. Teisest küljest on tuletatav see, et kõik need hooned, mis on ehitatud nõnda nimetatud - muinasajal, "egiptuse ajal" - on tehtud maaväliste jõudude poolt. Maavälised ehk "jumalad" lõid inimese ja nad ehitasid neile ka hooned. Selle tõestuseks on ka losside kõrged laed, suured uksed ja Malta Gigantide templid. Maa peal on olnud palju erinevaid rahvaid ja rasse. Et seda varjata ongi meie ajaloost kustukummiga üle käidud. Kolmandaks on teooria maailmast kui - hologrammist. Seda on väga raske tõestada, kuid väga paljud mõistatused sellele viitavad. Tegelikult on sellised teooriad läbi käinud isegi nüüdisaegsest teadusest. Kuid selleni me jõuame võib-olla kunagi edaspidi.