VEEL PÜRAMIIDIDEST.

Egiptuse ja teiste maade püramiidide lugu on klassika. Iga tõeline ajaloo uurimine saabki alguse just sellest teemast, sest see on siiani ainuke säilinud vanema aja müstiline maailmaime. Ega me ilmselt päris täpselt ei saagi teada kogu tõde. Seda teema läbib mitmeid erinevaid tasandeid: müstika, esoteerika, ajalugu ja ulme. Kõige loogilisem selle juures on minu arvates see, et – see ei saa olla „päris“ inimeste tehtud. See ei vasta selle EHITUSE TEHNOLOOGIALE, mis oleks võinud sellel ajal olla. Otseselt öeldes – see ei ole inimvõimete kohane.
„Geopolümeerse betooni“ tehnoloogiale viitab see, et hauakambrite seinale on joonistatud pildid sellisest tehnoloogiast. Lihtsalt, plokid olid suuremad.

 

I.V. Davõdenko filmis on Napoleoni kunstnike pildid/gravüürid, millisena nägid välja püramiidid ja sfinks tollel ajal. Neid pilte ma ei ole ise googeldamise käigus veel leidnud. Küll aga leidsin ma selliseid püramiide erinevatest raamatutest, googlist - kunstnike gravüüridelt ja Peterburi Ermitaažis käies, erinevatelt maalidelt ja isegi gobeläänidelt.

 

  

  

 

 



Neid pilte on võimalik leida googlist kui otsida märksõnadega -  „antic buildings“ , „old buildings painting“, „ancient temple“  jne.  Lisaks on veel terve hulk kunstnikke, keda googeldades leiab erinevaid huvitavaid kunstiteoseid.

Giovanni Paolo Pannini.

Nicolaes Berchem.

Antonio Canaletto.

Francesko Gvardi.

Giovanni Piranesi.

Kas me saame neid maale võtta päris ehtsate ja tõepärastena. Ma tegin väikese uuringu. Võtsin mingi  suvalise katedraali maali ja võrdlesin seda tänapäevasega.

 

                                                    G.P. Pannini maal Rooma Phanteonist.  

Võrrelduna tänapäevase fotoga. Tundub üsna sarnane, väljaarvatud väikesed kolmnurksed detailid uuemal fotol.

Selline väike uurimus on hea selleks, et tekitada kindlustunnet olemaks õigel teel. Paljudes võis tekkida arvamus, et need, teistsuguse kujuga püramiidid, on jällegi „vandenõu teooria“. Läheme edasi. Teravama nurgaga püramiid on tegelikult, tänapäeva – kõige enim silmaga nähtav sümbol. 

 

Kui vaadata järgmist pilti, siis või ikkagi tekkida arvamus, et praegusel ajal selliseid ei ole.

 

                          Aga on, ja mitte vähe. Piisab googeldamisest – „Meroe püramiidid“.

 

 

Uurimise käigust püstitub väga palju küsimusi.

Kes need ehitas?

Millise tehnoloogiaga?

Mis eesmärgil, kui püramiidid ei ole tegelikult hauakambrid?

Miks neis ei ole tekste ja pilte?

Mis ajal need on ehitatud?

Miks ehitati nii raskesti teostatavaid ehitisi, mida ei suudaks valmistada ka tänapäevase tehnoloogiaga?

Mis need maksma läksid, tolle aja hindades? Tänapäeva hindades ei suudaks neid ehitada isegi riigieelarvest.

Kes neid projekteeris ja tugevusarvutusi tegi?

Kuidas on üldse võimalik ehitada – ilma mõõdulindita ehk siis, ilma standartiseeritud mõõdustikuta?

 

Eesti TV-s hakkas jooksma film Tuthanhamoni hauakambri väljakaevamistest. Vaatan siis, mis „muinasjutu“ see film räägib, võrrelduna I.V. Davõdenko kirjeldusega.