Teen ühe lühema loo sellest, kust kohtadest mina ajaloolist informatsiooni hetkel hangin.
Inglise keelega on mul raskusi ja
eriti keerulisemate tekstidega. Vene keelt jagan põhjalikumalt, kuigi ka seal
on keerulisi sõnu, mida igapäeva tekstides ei kasutata.
Ajaloo käsitluses ongi enamalt kaks
leeri – lääs ja ida. Need leerid on vastandunud pikki
aegu ja selleks, et selgust saada, miks see nii on, tulebki teha – uurimusi. Kumbagi
poolt ei saa võtta tõe pähe. Üleüldse ei tasu informatsiooni võtta tõe pähe. Uurides
erinevaid versioone tasub endal kõike kontrollida ja teha järeldused – ISE.
Tihtipeale me astume ämbrisse sellega,
et kuulame esinejaid, kelledel on pikad ja põhjalikud seletused – igale asjale
ja erinevates versioonides.
Veel on üks ülihea koht kust saab
enam-vähem infot – ulmekirjandus. Seejuures ma pean silmas vanemaid kirjanikke,
kes kirjutavad oma hetke teaduse, filosoofia ja inimestele sooviva headuse
baasil, mitte ilastavad ja õgivad – Alien versus Predator.
Ulmekirjanikud on avara
maailmavaatega, erudeeritud tegelased, kes ei saa kõike, mida nad teavad,
avaldada meedias või teaduslikes artiklites.
Sellised on Isaac Asimov, A. C. Clark, Ray Bradbury, H .G. Wells, Douglas Adams, meie omadest Tiit Tarlap, I. R. Tagarian (Inga Raitar).
Esoteerilise kirjandusega peab olema
üsna ettevaatlik!!!
Lääne poolse alternatiiv-ajaloo
kirjutajate hulk on ka üsna pikk: David Icke, Jüri Lina, Hartvig Hausdorf jne.
Meil on üsna huvitav kirjutaja – Karl Kello.
Siia ma panen aga just Venemaa
uurijad.
Üldse on juhtunud selline asi, et ajalugu
uurivad spetsiaalselt koolitatud ja litsentseeritud humanitaarse kallakuga
inimesed. Nad on palju asju selgeks õppinud ja nende teadmiste baasil on raske
mõelda midagi – teistmoodi.
Alternatiiv uurijate seas on just
vastupidi – hoopis teise loogikaga inimesed. Geoloogid, bioloogid, füüsikud,
matemaatikud jne. Eriti on puudus aga praktikutest. Näiteks inseneridest.
1. I.V. Davõdenko – geoloogiaprofessor ja
ajaloouurija.
2. A.T. Fomenko – füüsika-matemaatika professor.
3. G.V. Nossovski – füüsika-matemaatika
professor
4. A. Ivaško – ukraina noor mees,
haridust ei teagi hetkel.
5. A. Kungurov – erusõjaväelane, tehnika sõjakooli haridusega.
YouTubes neid nimesid sisse toksides
tuleb aga juurde veel tohutu kogus uurivaid inimesi.
Minu info järgi oli Davõdenko üks
esimesi, kes uuris püramiidide ehitust geoloogi teadmistega. Temalt olen ma leidnud ühe filmi aga see on
ka väga põhjalik.
Matemaatik-füüsik Fomenko aga alustas
oma leiutatud – Uue Kronoloogiaga – vist aastal 1977. Siis liitus temaga Nossovski
ja hiljem liitus ka Fomenko abikaasa. Neil
on väga pikk ja põhjalik filmide seeria, mitmeid kümneid filme. Õnneks on ka
inglise keelsed nii, et saavad vaadata ka teise keele oskajad.
Siin on terve filmi seeria inglise keeles.
ja vene keeles
Minu eriline lemmik on aga A. Kungurov,
sest ta on tehnika inimene. Läheneb kõigele reaalsuse ja tehnoloogia
võimalikkusega.
Nende videotega sai see temal kunagi
alguse.
Täielik koht, kus on kõik tema
videod.
Juba neid eelnevaid videosid on nii
palju tunde, et kõiki ei jõua kunagi läbi vaadata.
Ja nagu ikka, on neis kõigis juba
tänaseks vananenud informatsiooni, erinevate inimeste isiklikku lähenemist,
valesti tõlgendamist, uskumatust ja mitte vastuvõtmist jne.
Kindlasti ei tasu aga nendel
inimestel seda materjali vaadata, kes kannavad venelaste peale vimma. Miks peaks
aga lihtne eestlane vimma kandma lihtsa venelase peale, ei saa mina aru. Pole
vene inimene meile kunagi midagi teinud. Need kes on meile teinud, need istuvad
igas riigis kõrgetel kohtadel ja neil pole lihtsa inimese miskit asja. Summaarselt
on kõikidest inimestest, lihtsatest inimestest, kõige rohkem surma saanud just
venelasi. Mille eest peaksid nemad meid austama. Tegelik vaenlane ja kurja
tegija on hoopis keegi muu.
Muuseas, venelastel on praegu just jälle uus rahvuslik „ärkamisaeg“ ja
ärge pange venelaste suurt eufooriat eriti tähele. Ega nad ise ka veel ei tea
kui „venelased“ nad tegelikult on. Selleks tuleb inimese loome alguse poole
liikuda, et teada saada, mis rahvusest me tegelikult pärit oleme.
Eestlased on ju slaavlaste tõugu. Seda
ei eita isegi ajaloolased. Me olla tulnud Uurali tagant.
Kõik litid, latid, latkalid, tšuudid,
handid, mansid ja ka estid.
Mina ütlen selle kohta oma loogikaga.
Kõik rahvad, kes mõnuga saunas käivad on – ühest tõust. Mis sest häbeneda. Venelased
on väga sõbralikud ja südamlikud, lolle leidub iga rahva hulgas.
Need kolm päeva kui ma, peale mitmekümneid
aastaid, Peterburis käisin, ma tundsin justkui kodus, võrreldes näiteks
Saksamaaga. Hindadest ma ei räägigi.
A.Ivaško seletab asju aga väga esoteerilise poole pealt ja minus äratab
tema usaldust sellega, et ta läheneb selgitustele inimliku poole pealt. Inimliku
headuse poolt, mis kipub ära kaduma ja inimlikkus ei samastu tänapäeval enam
sugugi headusega, pigem vastupidi.
See on kahepäevase loengu esimene osa
ja sealt tuleb edasi otsida. Vana vene tähestik ehk „bukvitsa“ on iseenesest
nii keeruline ja ebavajalik, sest kui seda kuulata ja mitte põhjalikult tundma
õppida, siis pole seda vajalik endale selgeks teha. See on isegi venelasele
raske. Kuid selle loengu käigus võtab ta läbi väga palju erinevaid ja
huvitavaid mõttekäike. Iseenesest ei ole sellel loengul väga otsest seost
alternatiiv-ajalooga, kuid sisaldab elu põhitõdesid. Ühesõnaga – midagi esoteerikutele.
Filmid.
1. „Millest vaikivad varemed ja millest
sosistavad püramiidid“.
2. Väga unikaalne mees, kes räägib
tervisest ja on ravinud ka Gagarinit (kas see mees aga kosmoses käis, on eraldi
teema)
3. Film Egiptusest.
Kui nüüd kellelgi jääb selline mulje,
et ma vaatan muudkui filme ja kirjutan need oma tekstideks ringi. Milleks?
Asi on proosalisem. Jalgratast pole
mõtet leiutada, palju parem variant on õppida jalgrattaga sõitma. See lihtsalt
meeldib mulle – nuhkida maailma eri paikade „kivihunnikutes“.
Mina käin tavaliselt ringreisidel,
sest siis on minu eest eeltöö ära tehtud ja aeg maksimaalselt ära sisustatud. Reisidel
on vahva käia saab puhata, ilma ja inimesi vaadata ning mitte ükski reis ei
möödu, et meile ei näidataks „kohalikke vaatamisväärsusi“ – kivihunnikuid.
Mul on hea leida igast maailma otsast
kinnitusi, kõigele sellele mida ma loen ja vaatan.
Tänapäeval on aga veel üks huvitav
reisimise moodus, Googlis ja Googel Mapis. Googel Mapis ma käisin hiljem kodus läbi
mitmeid paiku, mis ka reisil ja leidsin need kohad üles ning sealjuures oli
veel kvaliteetsemaid pilte kui ma ise teha suutsin, näiteks kõrgustest.
Kui ma vaatan aga reisiseltskondi ja
igasuguseid erinevaid „matkustajaid“, siis mul on neist vahest kahju. Nad peavad
pidevalt kuulama „ajaloohuviliste“ giidide pikki tekste, igasuguste aastaarvude
ja muu „sisutiheda“ tekstiga.
Mina seda eriti ei kuula, sest
reeglina on see tekst on nii kirju nagu pudru-ja-kapsad.
Loogikast ei tasu mitte rääkidagi.
Mina kappan sel ajal mööda neid
kivihunnikud, losse, katedraale ja eriti nende kõige kaugemates ning kummalisemates
soppides ja maa-alustes käikudes. Kas giidid ei viitsi inimesi nendesse
kohtadesse suunata, ei tea nad ise mis-või-kes, või need ongi üsna ohtlikud
teadmised – mine võta kinni.
Ma vahest itsitan omaette kui ma
vaatan „turiste“, keda tassitakse juba viienda „kivihunniku“ otsa aga nemad
tahaks selle asemel olla kuskil turul või õlut lasta.
OK, igal lollil oma lõbu, mul on
huvitav.
Erilist lõbu pakub mulle see kui giidid
hakkavad esoteerikat pilduma, ise teadmata millest nad üldse räägivad. Mütoloogiast
ja muistenditest, Zeusidest, Apollodest, apostlitest ja jumalatest, siis ma vaatan
neid noogutavaid ja „huviga“ kuulavaid turiste!!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar