Nüüd siis viimane teema Luxorist. Seda kompleksi kutsutakse - Karnaki Templiks. Üritan lõpupoole selgitada kuipalju see territoorium on ikka - tempel. Täpselt samamoodi kui eesmises loos, sain ma ka siin teha, muuseumi peahoone suure ees-saali seinte peal olevatelt, suurtelt fotodelt, omale ka pilte. Leidsin ka netist analoogilisi kohti.
Kuna ma ei tutvusta teemasid tava-ajaloo käsitlusega, kuigi oleks palju inimesi, kes vaataks just neid pilte, siis alustan selle fotoga siit kohast ja tänapäeval.
Siin ees on suur müür. Keset esimest platsi on see sama üksik sammas. Külgede peal on hooneid. Taga on kaks obeliski ja palju hooneid.
See on territooriumi vaade tagant poolt. Tohutus koguses hooneid ja muud sodi. No on ju, näete oma silmaga ka. 
Vahelduseks ka mõne kunstniku ilus fantaasiapilt.
Ma nimetan selle pildi edaspidi - "tõestuse foto".
Aga selline nägi "muuseum" välja aastatel 1870 või mis iganes muu aastaarv. See on nii haruldane pilt, mida mina netist ei leidnud, kuigi lappasin väga pikka aega. Mida me siin näeme - muuseumist. Mitte midagi. Väga väike osa templi keskelt. Paari hiiglasuurt rusuhunnikut ja taamal on jummalast tühi maa. Kus on kõik need ehitised, mida me praegu näeme. Üks obelisk on müüride vahelt nähtav.
Eelmisest pildist eespool on veel need müürid. Võrreldes praegusega on tohutu hulk pinnast ja sodimägesid. Minu loogika ei näe siin tuule poolt puhutud kõrbe liiva, mis on matnud territooriumi vähemalt kahe meetrise kihi alla.
Mis loodusjõud on siin möllanud ja mis inimjõu ning tehnikaga on kõik see jälle püsti looditud ning millal?
No ei ole tänapäeval sellist vaadet.
Minul puudub ilmselt fantaasiavõime, sest ma ei suuda ettekujutada - kuidas on võimalik kõike seda restaureerida ilma kraanadeta???? Ja paljasjalgsete egiptlastega.
Võimsad inimesed olid - pea sada aastat tagasi. Kui tänapäeval anda mingile firmale hange, taolise tehnoloogiaga hakata - templit restaureerima !!!
Värskendan küsimust - "Milleks ehitada sellist hoonet ja ruumi, mida ei saa mitte millekski kasutada, sest on paksult poste täis.?" Kes on vähegi kokku puutunud sellise õppeainega nagu - tugevusõpetus, ei pea ilmselt hakkama kohe arvutusi tegema, et aru saada. Selle hoone ja katuse kandevõime on üüratult suur.
Ausalt öeldes ma ei oskagi adekvaatselt hinnata, mis kompleks see "tempel" on. Eriti just see tagumine osa. Seda ei ole olnud. Selle koha peal oli tühjus, nägite ise ka ühe pildi pealt. See, tagumine osa, meenutab Tallinna Rocca al Mare vabaõhumuuseumi. Kuskilt toodi üks "onn" ja kuskilt teine. Meil on vähemalt kirjadki juures milline palkmaja on Võrust ja milline Saarest.
Miks teha sellise kujuga sambaid ja "mida" need kujutavad-kirjeldavad. Võib-olla geenitehnoloogiat.
Paar-kolm lihtsalt pilti ja siis kummalisustega edasi. Mis ajast sellel territooriumil töötavad kraanad?
Seoses kraanadega, nägin üsna kummalisi asju mida saabki seletada - vaid kraanadega.
On hästi palju kujusid, kus on sellised - kunstlikud augud.
Kuid nende avade sees on ka sellised rauad. Siiani mulle arusaamatud rauad, miks need sinna üldse vedelema jäeti.
Nende purustuste kohta ei mõistnud me muud arvata kui kraanakonksude avad. Niimoodi suhtutakse iidsesse ehitusse. Teades egiptlasi, pole ka mingi ime.
Ka neid oli palju, mitte üksik minu näpust imetud arvamus.
Igal maal on selliseid kujusid, kus giidid teevad turistidega "nalja". Selle "õnnetoova" kuju ümber hakkasid paljud käima - seitset ringi vastupäeva - see pidavat soove täitma. Küll soovitatakse erinevates maades mõnda "vaskratsaniku" varvast nühkida. Hispaanias - "musta madonna" süles oleva lapse käes olevat kuuli silitada ja nii edasi. Kui õnn nii lihtsalt tuleks oleks ju hea. Samas selline tegevus võib lülitada inimese peas sisse programmi - millegi saavutamiseks. Mul igatahes pole aega selliste jalutamistega tegeleda.
Ka selle foto baasil saab tõestada, et see kujuke on toodud täiesti teisest kohast. Sellel fotol, mida ma nimetasin loo alguses - "tõestuse foto", on sellel kohal, kus see kuju praegu on - täiesti tühi kõrb. Kuid siin on selgelt näha, et kuju leiti üsna lopsakast kohast. On veel teinegi jama - kui võrrelda selle kuju postamendi kivi struktuuri külje peal, siis need on piltidel erinevad. Tõenäoliselt on praegune kuju - koopia. Ei tea kas koopia ümber jalutamine ka õnne toob?!
Natuke ka betooni-tehnoloogiast. Selleks, et teha selliseid, erinevate astmetega plokke, peab olema mingi vajadus. Tihti räägitakse lugusid, et maavärina korral seisavad hooned paremini koos. Küsimus - kui tihti toimusid Egiptuses maavärinad.
Aga see sein oli kinnitatud veel tugevamini. Palkmajanduses töötades tean, et palkide ühendamiseks kasutati vanasti teatud ühendusi.
Vot täpselt sellist - kalasaba liidet. Kui ajaks veel kokku ka metalli - on see pronks või raud ja mis ajal tehtud - siis läheks jälle keerulisemaks.
Neid ühendusi oli palju.
Siin on näha betooni töid. Mis värk siia keset käimist tehtud oli.
Pildid ei jäta tavaliselt miskit muljet. Selles ruumis olid plokid ainsana graniidist ja väga rasked. Silma järgi üle 5-6 tonni.
Kuid mitmest kohast oli näha, et õhemad kihid eralduvad, seega "päris" graniit see ei ole. Ikkagi graniitne geopolümeer-betoon.
Ühe ala peal, paremal pool, mis jääb väljaspoole "tõestuse fotot" on selline koht. Vana foto ja millegipärast praegusel ajal on selles müüris olev ava mingi hädise tõkkepuuga takistatud. Kuid kohalikud turvamehed on nii tüütud, et pidevalt pakuvad midagi vaadata, tahtes selle eest väikest - kompensatsiooni. Mina saatsin need üldiselt "kuu kaugesse kaugusse". Kuid üks vormis tüüp meelitas mu sellest tõkkepuust mööda ja nii sain olla kuskil seal kuhu tavaturisti ei lasta.
Ega ma nüüd midagi erilist neis näinudki. Lihtsalt hea võrrelda - vana ja nüüdset.
Siis trehvasime ühtedesse ruumidesse, millest ei saa siianigi aru. Järjest oli viis-kuus väga sarnast ruumi. Rinna kõrgusel - vahe põrand. Mille taladeks olid megaliitplokid.
Megaliit-trepid.
Selles ruumis põranda plokid purustatud.
Sarnaseid talasid pandi ka kõrgustesse. Ka need olid puruks või siis lihtsalt hiljem restaureerimise käigus kuidagi pandud.
Paljudes ruumides nägime selliseid avasid - all.
Üleval.
Ja selliseid keskel. Ukseava mõlemal pool. Üsna kindlalt võisid need olla massiivsete uste hingede ja lukkude kohad.
Veel üks müstiline kivi. Ei olnud see liivakivi, pigem kristalliline - kvartsi moodi, kihiline.
Samas jälle ühes avauses selline kivi struktuur. Viitab jällegi kunstliku ploki tootmise poole.
Kuid see plokk oli kummaliste soontega.
Veel mingi kummalise olevuse varbad. Hauakambri joonistel olid mingid kummalised - punnis kõhtudega ahvisarnased.
Nüüd aga - põhiteema juurde. Mis "tempel" see ikkagi oli?
Millalgi nägi see ehitis üsna nutune välja.
Tänapäeval on ilusam ja sambad on väga suursugused.
Kandvad konstruktsioonid on väga võimsad.
Profifotod tekitavad võimsama ettekujutuse.
Ma olen kuskilt kuulnud, et need on maailma suurimad sambad üldse. Silma järgi, üle nelja meetrise diameetri ja kahekümne meetrise kõrgusega.
Ka vanal foto on sellised konstruktsioonid.
Kuigi neid - tihedate piludega detaile, vanal fotol ei ole. Hiljem seletan, mis plaadid need võisid olla.
Kõiki selliseid templeid nimetatakse - kultuse objektideks. Absoluutselt kõiki ehitisi, mida ajaloolased ei oska tänapäeval mitte kuidagi hinnata, nimetatakse - kultuse ja rituaalide objektideks. Pidevalt arvatakse, et neis korraldati rituaale - "jumalatele" või tänapäevastes kirikutes - Jumalale. Mis on üldse - kultus. See on kummardamine olevuse poole, kes tundub olema võimsam, suurem ja targem. Ka tänapäeval on selline kultus olemas, seda nimetatakse - cargo kultuseks. Teise Maailmasõja ajal ameerika väed ehitasid väikestele Vaikse Ookeani saartele lennujaamu, kust saaks vaenlast (eelkõige jaapanlasi) rünnata. Nad tegid lennujaama ja varustuse laod. Kohalikud pärismaalased polnud kunagi midagi sellist näinud ja "jumalad, kes tulid taevast" poetasid ka neile ühteteist söödavat ning vajalikku. Hiljem kui sõda lõppes, lendasid "jumalad" minema ja siiani ootavad kohalikud nende tagasitulekut, et saaks jälle nodi. Kuid jumalad ei tule. Nüüd need rahvad teevad seal pilliroost lennukite mudeleid ja korraldavad pidevalt rituaale - jumalate meeleheaks. Minu parima fantaasiaga, ma arvaks, et ka Karnaki tempel on kosmodroom. Nagu Venemaa - Baikonur. Selleks, et laev saaks maanduda ja startida, peab olema väga suur ja tugev stardiplatvorm. Gaasid peavad saama alt välja tulla ning seepärast ongi sambad väga võimsad. Isegi need restid, mis seal üleval on, võivad olla gaaside jaoks. Kõik ülejäänud hooned on laod ja muud vajalikud ruumid. Tempel võis olla ka pigem "töökoda", tehas või ehituskompleks. Jumalatele loomaohvrite tegemine oli lihtsalt - toidu valmistamine ja reisile kaasa panemine. Mulle tekitab kahtlust vaid see, et reaktiivmootorite ja gaasidega ei lenda eriti kaugele. Seega väga kauged "külalised" need ei saaks olla. Kui panna aga siia teooria, et oli veel üks planeet, mis lendas või lasti õhku ja millest jäi järele vaid asteroidide vöö. Siis ka see, et Marsil oli vett ja elu - võib isegi sobima hakata.
Kokkuvõtteks.
Kui panna kokku minu eelnevad arutelud, et 17. ja 18. sajandil oli üle maailma suured uhked ehitised. Siis millalgi need purustati ja 19 sajandi alguses ehitati kõik uuesti kiiresti üles. Samas Karnakis on ju väga selgelt näha, et 1800 keskel on see objekt - puruks lastud seisus - väga suure jõuga relvadest. Plokkide teravatest servadest on igal ehitusmehel selge, et need ei ole seisnud lageda taeva all mitmeid tuhandeid aastaid. Egiptuse aeg, Vana -Kreeka, Vana-Rooma aeg ei olnud mitu tuhat aastat tagasi. Need olid enamus samal ajal. 250 aastat tagasi pidasid "jumalad" omavahel madinaid ning sellest ajast saati on meie tänapäevane ajalugu kirjutatud - totaalselt/täielikult ümber. Miks? Seda peab igaüks ise uurima ja omad tõestused leidma. Kes ei viitsi, uskugu mida tahes. Panen siia lõppu giidi sõnad, mille mõte oli umbes selline.
"Jäägu igaühele ise otsustada - mida ta usub. Kas olid meie esivanemad nii arenenud ja ehitasid kõike seda ise. Või käisid/käivad siin planeedil ka teised!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar