Nüüd läheb veidi vanemasse aega ja juba teistsuguseks. Minu viimase aja huvi on pronksi tootmise tehnoloogia. Ma olen saanud palju katkiseid vidinaid ka Eesti maa seest ja need on siiani kummalised, kuid neist kirjutan veel järgmistes lugudes juurde. See nn 1850+ teaduse ja tehnika revolutsiooni aeg on - Liiga perfektselt täiuslik.
Need nn leiutised on kohati mikroskoopilised, ideaalse töötluse ja ka arusaamatu otstarbega.
Ka suurendades ei saanud ma aru, milleks on selline "auguraud" vajalik. Ma ei tahagi täpsemalt teada seda, lihtsalt ei jõuaks ka ära tõlkida.
Kellast tegin pildi vaid selle IIII pärast. Sellest teemast on pilte ka lõpupoole.
Kohapeal ma teen kiiruga fotosid ja alles kodus näen peenemalt, mis seal peal on. Nii ei näe praktiliselt midagi.
Tegu on mingi tehnoloogia Kaliibritega - avade kaliiber. On see siis traadi mõõtmiseks või mis iganes. Huvitavaks läheb aga järgmisel pildil.
Paljud teavad kui ma olen rääkinud matemaatikast. See tänapäevane matemaatika on väljamõeldud väga-väga hiljuti. Selle matemaatikaga ei saa arvutada. Panen siia ka veel kord. Kui jagada 1 : 3 = 0,000.... 3 ja kuhugi kaob ära see 0,000...1. Ja kui tahta uuesti kokku panna 3 x 0,00...3, siis ei saa Ühte enam kokku. Sellise matemaatikaga ei saa ju tõelist teadust teha, kui kogu aeg kaob midagi ära. Vot ja mingeid "vanu araabia murde" pole ka kunagi olnud. Tsaari Venemaal, meil siin ja Hispaanias arvutati tõelised tehnikavidinad välja murdudega . Täitsa vinge mõõt on kasvõi siin pildil avad - 3 5/8 või 6 7/8.
Ka need on kaliibrid.
Mul on natuke kahju, et näiteks selle pildi kohta ma ei uurinud - mis vidinad need on?
Need meenutaks mingite kellade, uuride või peenmehaanika plaate, kus miskid asjad pöörlevad või tiksuvad.
Nonäiteks see keskmine. Milleks on vajalik selliste Ilustuste tegemine???? Igatahes on see tehnikamuuseumis ja see ei ole mingi kaelariputatav medaljon.
Või siis see alumine. Niipea kui ma seda suurendusega vaatasin, meenus mulle üks vidin, mille ma sain detektoristide "Saastakastist", sest nemad ei pea neist lugu ja otsivad vaid kulda ja hõbedat.
Ma olen küsinud kahe juveliiri käest - kuidas teha selline vidin tänapäeval Pronksist. Ainus vastus, mis tuli - Vauuu!!!! Selle diameeter on 2 cm. Isegi kui see valada vormi, siis peab vormi tegema ja mingite seadmetega lihvima. Nüüd on aga küsimus - Mis asi see siis tegelikult on ja kuidas see eesti põllumulda sattus.
Meetermõõte on päris mitmeid. Me ju ei teagi, kuidas need mõõdud said kunagi - Ühe pikkusteks.
Ingismaal, hispaanias ja prantsusmaal olid need mõõdud erinevad.
Ka raskuste jaoks olid etalonid. Alumine on 100, aga mida - papagoid???
Need on mahumõõdud. Igal kaupmehel oli oma topside Matrjoška kaasas, kus topsid läksid üksteise sisse.
Kah 100 papagoine topsik.
Panen nii nagu näitusel eksponaadid tulid. Need on mehaanilise klaveri Rullid.
See siis vanemaaja kinoaparaat. Seal taga on veel üks ja taoline oli nõuka ajal ka meite kultuurimajas olemas.
Ei leidnud ma ei 25 ega ka muu kaardi vahelt mingit salasõnumit aga kesse seda ka näitaks.
See on iidne "kartulimahla" tootmise tehnoloogia. Olen minagi sellise toruga tilgutanud.
Siin aga jällegi ei varjata, et sellega on tegelenud "kõiksugu pühad mehed". Kuningakrooniga, paavsti mütsiga ja vene karvamütsiga tüübid "jutuhoos".
Ja nagu ikka me leiame maalide pealt salainformatsiooni, sest nad ise ei näe ja ei taha ka kallist maali näitamata jätta. Kui selle tegi kunstnik, siis reeglina nad joonistavad välja kõik, ka kõige tobedamad detailid. Näiteks rippuva valge riidetüki.
Selleks, et midagi destilleerida on vaja Kuumust ja küttekeha. Küttekeha on olemas, aparaat seisab selle peal aga tekib kaks küsimust. Millega seda ahju köeti ja kui puudega, siis on üks oluline ahjudetail puudu.
Nüüd tulevad jälle huvitavad Pronksvidinad.
Korduma kippuv küsimus. Miks peavad need teaduse ja tarbeesemed nii paganama ilusad olema. See astrolaab oli esimene vidin ja ma kahtlustan sellega seoses ühte "teooriat". Räägin seoses number IV ga.
Kes ei tea, siis nt meremeeste väidetav põhitööriist koordinaatide määramiseks - Sekstant.
On üks Vidin, ehk mingi taevamärkide gloobus, millest ma pole kunagi aru saanud.
See koeraga kell on millegi poolest väga tähtis.
Veel üks sekstandi variant. Aga mina riputan neid siia ikka sellepärast, et näidata tehnoloogiaid.
Jälle millegi poolest väga kuulus - Baromeeter.
Vot see olla vist mingite vedelike press.
Aastast 1770. OK, aga mul on Kõhklused.
Mis seadmed peaks olema meistrimehel aastal 1770, et teha kõik need tehnilised detailid. Millega treida, millega lõigata neisse hammasratastesse need avad, millega jagada täpselt hammaste arvu ja millega viilida. Tänapäeval peab näiteks hammaste freesimisel olema spetsiaalne Jagamispea ehk seade.
Ilma sellise seadmeta ei saa freesida ühtegi asja, kui seal peab midagi ära mahtuma täpse mõõduga. Näiteks hambad hammasratta peale.
Nuputamisnurk????
Ka sellised asjad on kummalised. Kuidas need tehakse?
Kuidas "kratsitakse" kõik need sümbolid ja ikkagi - miks peaks sinna sisse koputama mingi mummudega ilustuse, Kas ilma selle ilustuseta, see seade ei töötaks???.
Peeglike peeglike seina peal. Ahjaa see on muinasjutt, et - peegliga saab rääkida ja kuskilt kaugelt maalt kõne võtta.
See on nüüd jällegi unustatud vana tehnoloogia, kuhu me tagasi oleme teel.
Mida iganes aga pronks on ikka ilus metall.
Vesiniklambi projekteeris Alessandro Volta (1745-1827) c. 1777. Gaasimeetris olev vesinikujuga süttis elektrofoori või Leydeni purgi sädemega. Saadud leek süütas küünla. Saksa tegijad ja teadlased täiustasid seda seadet oluliselt XVIII sajandi lõpus.
Sellest sai populaarne näidisvahend ning üks kiiremaid ja tõhusamaid süsteeme tule tekitamiseks või mugava valgusallika pakkumiseks öösel. Seade - mida kirjeldatakse tabavamalt kui lamp - oli väga levinud, eriti Saksa keskklassi kodudes. See jäi kasutusele kuni üheksateistkümnenda sajandi keskpaigani.
Põhimõtteliselt on selline süüdatav lamp sama, mis tänapäeva välgumihkel.
Nii ja siis oli mingi teadlane Hermann, kes leiutas midagi ägedat ja tähtsat.
Nii kõvva fiisik ma pole, et igat masinat peaks teadma aga noh ikkagi Ilus on.
See masin meeldib mulle aga üliväga. Mida see Jagas????
Nüüd aga nii kummaline värgendus.
Äi saa aru mis värk selle Entsüklopeediaga on???
JANVARJVS, FEBRVARIVS Jne.
Kui teaks kas see on originaal, siis selliste ava lõigete tegemiseks on vaja täistööstuslikku kopeerpinki. Ja kes ütleb, et neil neid polnud???
Ikkagi, kesse muu tarkmees on, kui mitte - usumees.
Nüüd siis teema, mis jääbki meid jälitama.
Koeraga kellal - IIII.
Sellele kastile on ka Matrix küüned taha ajanud.
IIII
IIII
Ja kõik need eelmised IIII olid pärast, kui ma nägin esimesena, seda viimase pildi peal olevat Astrolaabi.
Kas saab olla nii, et Matrix kougib minu infoväljast selle, millele ma tähelepanu pööran. Ja siis trikitabki kõik järgmised IV - d ära IIII - ks.
Kui vaid oskaks su küsimustele vastata... See atribuutika 18. sajandist, mis nägi välja nagu valts, sellega on kohe kindlasti ajalooline vastuolu. Kõik keermed, vindid ja isegi kruvid valati sellel ajal, aga muidugi see ei saa olla õige, vaadates neid aparaate. Sest kuidas valmistati samal ajal uuri kellasid? Võimatu! 19. sajandi lõpu sekstandid olid võimalikud. Number nelja kohta olen varemalt uurinud ja nüüd leidsin kummalisuse vanast ajalehest. Seal oli väide, et Rooma nr IIII on kasutusel ainult kelladel, mujal on see ikka selline nagu olema peab... Hea tähelepanek lõpus, et alles siis, kui sina nelja uurisid neil imevidinatel, siis muutusid need algsed IV-d neljaks postiks IIII.. Kas pole siin mitte tegu kvantfüüsikaga ehk Schrödingeri kassi näide?
VastaKustuta