Kuna aegajalt tekib ajaloo uurimisel teisi suundi, siis teen loo, mida olen tahtnud juba pikka aega teha. See lugu seostub Raimondo looga ja andis hoogu juurde.
Kui ma käisin tuttavaga reaalselt põllul kaevamas, siis me leidsime palju "imeasju". Mul ei olnud õrna aimugi, et - kõik eesti põllud "piiksuvad". Mitte lihtsalt, et seal on katkisi ja roostes asju, vaid detektor piiksub pidevalt. Kui ma järgmine kord peaks sattuma sellisele tegevusele, siis teeks ühe katse, et kaevata välja mingilt alalt kõik piiksuvad asjad. Millise tihedusega oleks seal erinevaid metallist vidinaid. Igatahes võttis ära igasuguse kaevamise isu, sest - tühjade asjade hulk põldudel on hiigla suur. See "pange põhi" on kübeke kõigest sellest saastast, mis tuttav on välja kaevanud. Kuid juba siin ämbris on sadu tühja läind labida kaevamisi.
Sellest kogusest ei saanud ma palju pronksist detaile aga seevastu tuli hoopis uus lähenemine ehk Lugu.
Rauaaeg??? Päris mitu sepanaela.
Millegipärast on sepp sepistanud ka sellise "sisselõike"
Sellest Pottsepa haamrist saaks veel asja, kuigi ma kolkisin sealt pea 5 mm roostet maha.
Poolik hobuseraud. Mul ei
ole meeles aga ühes romaanis oli - Pooliku Hobuseraua kõrts. Ainus mis kumab, et see oli Jules Verne lugu - Draama Liivimaal või siis Vürst Gabrieli lugu.
Ma vaatasin silmaluubiga ja see koht, kust on murdunud, on Rauast üsna hõre ehk vanasti olid need rauad all kui "võiduka lõpuni".
Mingi suvaline vidin aga - kui vanad need asjad võivad olla???
Kas see on 200 aastat vana või on nõuka ajast???
See asi võib vabalt olla nõukaajast. Võti see ei ole ja esimese asjana võiks see olla randaali võllimutri fiksaator. Seega oleks selle raua vanus mingi 50 aastat. Ja rauda selles veel on.
Need, mingid laagrirummu kapslid, on päris head, sest on värvi näinud ja kindlast nõukaajast.
Nüüd läheb aga juba raskeks. Sellist fiksaatorit kasutati nõukaajal traktori haakesüsteemi fikseerimiseks.
Ja siin juba rauda enam palju ei ole.
Enne kolkimist oli üks teine rõngas üsna ühtlane. Mida rohkem kolkisin, seda peenemaks jäi ehk rauda selles enam ei ole. On ainult oksiid.
Täpselt sama on selle naelaga.
Kui kaua "kestab" Rauaaeg?? Kui panna maa sisse rauast ja värvilisest metallist nt sukavarras, siis max 100 aasta pärast leiame põldudelt ainult värvilisest metallist asju.
Nüüd üks teema, mis meeldib vähemalt ühele mu kamraadile. Maa sees on tohutu kogus tinast ümmargusi kuule, mis on kohti ka oksüdeerunud, kuid osad on veel üsna siledad. Värvilisest metallist hülsse ja kuule on aga erinevast konditsioonis. Ja need on vanad vaid aastast - 1940. Kuid
Kuidas saavad osad värvilisest metallist kuulid olla Kiviaegsed ehk see on KIVI. Kivistunud muld või mineraalid. Mineraliseerumine.
Ja edasi läheb Pronksiks.
Pildid on tehtud Teloga ja fotoaparaadiga, sellest erinev värv (miks, mina ei tea). Mul on nende jääkide kastis veel mitmeid lihvimata vidinad. Seda ma polnud lihvinud ja oli üsna oksüdeerunud. Lihvisin ja leidsin sealt tähed.
See on nii kummaline detail, et mul pole aimugi, mis see on.
Kõige pealt leidsin tähe - K. Ja lihvisin nii kaua, et kas ilmuvad välja kõik tähed.
K st taga pool on tähed O ja N . Eespoolt ilmus täht E. Seega rohkem kui EKON välja ei ilmunud. Mis see võiks olla???
Aga nüüd tehnoloogiast. See asi on kahest valatud pronksist poolest - kuidagi kokku "joodetud". Ilmselt sama materjaliga ehk pronksiga. Seal ees on ava ja jala all on ava ehk see on seest ühtlaselt tühi.
Silmaga vaadates on ilus ühendusjoon näha. Ka teisel pool on sama "pragu" näha. Selle vidina suurim küsimus on - Kuidas see on kahest poolest kokku liidetud, sest järgmisel pildil pealtpoolt pole midagi näha. Kohati on liitmine olnud perfektsem. Kui seda detaili toodetakse kahes vormis ja liidetakse kokku, siis peab see olema suurema kasutusega detail. Seda toodeti rohkem ja tehnoloogia oli vinge.
Veel üks kummaline Latakas, mis meenutaks kalamehe lanti.
Aga kummalisus oli see, et ma hakkasin mõõtma - mis diameetriga on avad.
Puurikomplektist leidsin sobiva puuri, millega ei pidanud pingutama. Suurem puur sisse ei lähe ja mõlemad avad on sama mõõduga.
Selliseid kapinuppe on mul mitmeid. Tundusid kah nii ja naa väärtusega. Aga see nupp on seest tühi ehk samuti on kahest eraldi detailist kokku pandud ilma erilise silmnähtava jäljeta.
Avas on ilmselt keere aga seda täpselt ei näe.
See on teine nupp.
Aga siis läks jälle kummaliseks. Üks midagiütlev asi. Ainus mis ütleb - see on jälle katkine.
Aga ma märkasin, et see teravik on rauast.
See rauast osa on jälle pronksi sees. Ots on ullult roostetanud. Mis see on???
Üks imelik nupp. Ka sellega ei osanud midagi arvata. Aga nüüd lihvisin juba teadlikult.
See sisemine ring on rauast. Ilmselt keere aga nii väikese nupu sisse??? Peavad olema tööriistad.
Siis lihvisin seda "kellukest" ja ei osanud midagi erilist arvata.
Täpselt samamoodi on kõikide pronksist nööpidele pandud külge need kannad. Kuidas???? Valati terves tükis????
Aga vat ei ole valatud. Kuidagi nii on sinna külje joodetud.
Veel üks imepisike vidin.
See ava ei ole läbiv.
Ja all on jälle tehnoloogiline kinnitus, mis pole hästi eristatav aga ilmselt on seal sees mingi keere, rauast.
Katkiste kellade tükke on mul palju. Ka need on ilustustega ehk ümberringi täpiring "toksitud".
Ja ka kelladel on samasugune "kinnitusaasake".
Aga teiselt poolt, paksu oksiidikihi alt tuli sama üllatus.
See aas on kinnitatud-joodetud rauast tihvtidega.
Pealt isegi ei märka, et see on kahest detailist tehtud. Millega lihviti.
Ehksiis. Millal oli kiviaeg, rauaaeg ja pronksiaeg? Ilma rauata ei saa pronksi ÜLEÜLDSE valada. Kogu vanem raud on oksiidiks saanud. Kiviaega pole ilmselt kunagi olnudki. Rauaajaga koos või veidi hiljem tuli Terase aeg. Raudrüütlite rüüd on terasest ja valtsitud plekist, pluss veel legeeritud metall ehk lisanditega. Mingit Keskaega pole ka olnud, sest kuningas Arthuril ei olnud elektrit, martäänahje, plekivaltsimistehast ja automaat roboteid, mis stantsiks neid raudrüüde detaile. Terase graveerimine on "kindlasti" võimalik haamri ja meisliga ning lihviti lapipeale pandud liivaga!?!?!?. Usun ma jeee neid muinasjutte!!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar