TEADUSE ja TEHNIKA MUUSEUM

 

Mul on tegemata nelja viimase reisi lood. Ka need eelmised on olnud vinged aga kahjuks juhtub nii, et mulle tekib igast reisist mingi 500 + fotot ja pärast kodus tuleb - Viitsi peale. Viimane reis oli siis pojaga autokrossile Hispaania linna A Coruna. See linn on üsna suur ja põhjaranniku üks suuremaid linnu. See on üks Tartu sarnane - Teaduse linn ja Estrella õlle linn (käisime ka seal õlut maitsmas). Ajaloo linn on see ka. Kuigi kõikides selle blogi lugudes lähevad teemad "ulme" ja "teooriate" valdkonda, siis selleks, et kuidagigi alustada, alustan ma Teaduse ja tehnika muuseumi ning Hispaania teadlaste hilisemates saavutustest ehk siis aastad 1960 - mingi 1990. Pärast lähevad jutud aina vanemate aegade peale.  

Imelik oli see, et kui ma tellisin hotelli takso, siis kohalik taksojuht ei teadnud sellest, Teaduse ja Tehnika muuseumist, ööd ei õhka. See oli vaid 10 minuti tee ja ma pidin talle moblast näitama, kus see asub. 

Enamus neid eksponaate on umbes sellest ajast kui meil oli ENSV ja ka umbes samad - Teaduse saavutused. Mõned olid ikka vingemad kah. Ma ei hakka igat fotot kommenteerima, sest siis ei jõua ma mitte kuhugi. Lugege täpselt samamoodi kui ma, silte ja kes tahab, tõlkigu ära. 

Ma olen käinud kahes Teaduse ja tehnika muuseumis. Teine neist oli Münchenis. See muuseum on briljantne selle poolest, et iga maa tahab tutvustada oma teadlaste saavutusi ja tänapäeva muuseumide kuraatorid ei suuda aru saada, millised eksponaadid räägivad Peavoolu ajaloole vastu. Neid vastuolusid näitan järgmistes lugudes. 

Vot siis sellise "toasuuruse" arvutiga tegin minagi 1980 ndate alguses EPA koolis Midagi. Mida, ei mäleta aga mingid perfopaberid seal olid,  jne. 

Mis tsivilisatsioon see siis oli - elektrilambiline ja nüüd liivakivikiibiline. 

Meil oli ka nõuka ajal Survepott. 360 retsepti survepotiga. 

See lennuki reaktiivmootor oli näitusel eespool, pärast oli lennuk kah. Tavaline inimene vaatab ise eksponaate ja näitab ka pojale kui vinge mootor on. Ma pole aga "tavaline" ja mulle jäävad silma sellised asjad, mida teiste silmad ei näe, kui neile ei näita. Ehksiis. See on Vana Mootor. Nii mudelilt kui ka Eluealt. Kohe nii vana, et enamus reaktiivlabasid on keevitusest lahti ja katki. 

Noomaitea kuidas sellesse suhtuda. Suhtume nii, et - tänapäeval sellist asja ei juhtu!!!!!

Minu mälu järgi oli see - Boeing 787. Vana mudel ja üldsegi mitte elektrooniline-nutikas.  

Siis lennati lampide, releede ja juhtmetega. 

See on tüürimehe laud ja nupud-kellad. 

Ma vist sellega toime ei tuleks. Mul poleks niipalju püsivust, et kõik lülitid meelde jätta. Lagi kah neid täis. 

1954 magnetofon. 

Ma kahtlustan, et see on mingi "arvutusmassin", mehaaniline. Aastaarvud on seal tutvustussiltidel vasakul. 1959. 

Televiisor. Meie vanemad ikka räägivad ulmelisi muinasjutte peopesa suurustest esimestest telekatest. 

1955. Ma polnud veel viis aastat sündinud. 

Kõik eksponaadid on klaasi taga. Ei anna elusuurust ja väga raske on fotosid teha. Kõik aeg lambid  klaasi pealt peegeldavad. 

Felixi mehaaniline arvuti aga veits täiuslikum.

See massin on minu jaoks küll üks Segaspuntras. 

Ma zuumisin seda skaalat ja pani imestama kui palju jaamasid see võttis. 

 

Eitea mis masin. 

Pabah südame pihta. Äratab ellu. 

 Kui tänapäeval mõtisklen, siis minu jaoks on see arvutusmasin, ikka täiesti Ulme. Kes mõtles selle lükati  välja.

Kuu-gloobusest räägin järgmises loos. Kuna need kõik on hispaania teadlaste nn saavutused, vot siis mina ei tea. 

1963 selline Disco-pill. 

Vot selle komplektiga jäi mul suu lahti. Ilmselt on ka tänapäeva lastel mingeid teaduse komplekte aga - lastele mängimiseks keemiaainete komplekt.  

Väike mõistatus. On see masin FIAT või SEAT aga Sapaka-Seljakott vist veel ei olnud leiutatud. Embleemi pealt saad lugeda.

Järgmise loo osad on juba palju tehnilisemad.