"JAANI "KIRIK"

Teemaks Tartu Jaani "Kirik", hiljem selgub, miks ma panin jutumärkidesse. 

Alustuseks aga ikka see minu üllatus - Millal ilmusid endise Edasi toimetuse majale need märgid, mida ma varem ei märganud. 

Svastika. 

Kuidas on võimalik, et Suurel Veneajal olid vaenlase märgid ametiasutuse seinal. 

Nohja Tondid ka. 

Seekordne lugu tuleb nagu film. Tavaliselt kulub mul üüratu aeg piltide allatõmbamisele, veel suurem aeg nende parimasse järjekorda seadmisele ja siis ka teksti kirjutamisele. Juutuubi filmide tegemine oleks lihtsam (veidi, kuid mitte palju), sest siis kõnniks ja räägiks kohe sisse. See kord panen nii nagu ma ringi käisin ja korduvaid elemente eri kohtades seletan juurde. Ainult selle Põhiavastuse püüan eraldi kokku miksida. Pilte panen erinevatest vidinates palju, sest siis tekib teis ka arusaam, et tegu pole mingite üksikute elementidega.  

Hakkame siis jalutama. Nagu näete oma silmaga, maapind on eri tasanditel, osa on ära puhastatud, kuid tänava pind on tubli 1,5 meetrit kõrgemal.

Mis imelik võlvkaar???

Telliste ladumise kvaliteet on Üüüratult halb, sellest väga palju pilte. 

Sansara sümboolika. Parim termin võlvkaarega avadele on vene keeles - Arka ja jäängi seda kasutama. Tavaline kombinatsioon on Kolm Arkat ja üks Ringaken. Kolm väiksemat arkat, ühe suurema sees jne. 

Ringakende kvaliteet - väga halb. 

Telliste laduja ei tea korrapärasusest Muhvigi. 

Samad võlvid teiselt poolt - Kus on võlvide alumised osad? Mitu meetrit veel maa all. 

Pole varem midagi sellist näinud - glasuuritud tellised ja Mitte vähe. 

Välisseinas mingid metallist konksud ja mitte ainult välisseinas. 

Ei hakka ma uurimagi - Millal midagi toimus, millised tellised on Originaalid, millised on hilisemad ja kes seda SosssepaRestauratsiooni korraldas.  

Glasuurtellised.

Väga Imelik Kivi. 

Lipiti-lapiti.

Vundamendi osa ja … 

selle sees tellise tükike. 

Sees uksed kummalistel kõrgustel ja põranda pind välisest maapinnast paar meetrit maa all.  

Selle ehitise laes pole mitte ühtegi kohta, kus võiks tegu olla ehitusmehe-müürsepa korraliku tööga. Kui pista googlisse ja vaadata pilte näiteks Peterburi perfektsetest tellishoonetest, siis siin oli tegemist - Käparditega. 

Millalgil on ilmselt ülemised osad katki olnud, seinad pole üksteisele toetunud ja sambad, kohati ka seinad on viltu.  

Ja kohe üllatavalt viltu. 

Tehnilise kontrolli osakond TKO on päris mööda vaadanud tegijate oskuste peale. 

Väikseid auke esimesel korrusel.

Joppenpuh või jommaijoo võiks öelda selle peale. Ma kuulsin ühe tüdriku käest lugu, et aegajal käib kiriku pööningul ehitusteaduste professor tudengitega ja siis nad olevat seal mitmeid tunde ja rääkivat eitea mis jutte. Mida imet seal rääkida on, kas seda kuidas EiPeaks tegema. Mind sinna ei lasta, ka suure palllumise korral, ma vaataks ka meelsasti.   

Nonäiteks, kas teie saate aru millega tegu on -Pettusega. Vahepeal, justnimelt vahepeal, on uued tellised ja siis on enamus pinda "restaureeritud vanaks". Justkui oleks originaal krohv. 

Postide küljest on - Midagi kadunud, miskit maha raiutud või midagi muud toimunud. 

Kiriku praeguse aja põhimissioon on siis - Mis???

Teadagi Mis!

No näiteks küsimus. Mis ühendab Eesti kirikukultuuri vene kiriku ruumiga ja muu maailma kirikute ehituse elementidega. Absoluutselt igal pool on Kolm Arkat Ühe Arka sees (Sansara). 

Kõikide postide küljest on see Midagi maha raiutud. 

 

Noomaivõi. Vaadake sinna laiema osa keskele, Kuidas nii saama, ikka saama, miks ei saama.

Spetsiaaltellised ümardusega, vaga spetsiifilised tellised, hiljem on ka trepi tegemisel. 

Uurisin - Kui suures ulatuses on kiriku all keldrikorrus. Kahel pool ääres on kindlasti, sisse ei lasta aga vähemalt teise poole näitan hiljem.   

Mis vägi on maha kolkinud neilt, kumerustega spetsiaaltellistelt, kõik need ringikesed. Vaata järgmiselt pildilt

 

Nii kaugelt püüdsin vaadata …  

seda kohta ja … 

meenutasivad kangesti ulmefilmi tegelasi.  

Väääga vanad puitkonstruktsioonid, mis peaksid olema Söestunud, lõpus saate aru miks.   

Nüüd siis hakkame minema mitmeid korruseid ülesse torni poole ja saladuse poole.  

Mööda tuttava konstruktsiooniga treppi. Trepp tehtud neist samadest ümaraotsaga spetsiaaltellistega.  

Telliste kate hakkab juba kahtlaseks muutuma. 

Trepp on üsna kitsas ja käänuline.

Ja tsipa kõrgemal pole viitsitud enam edasi "restaureerida", lihtsalt kinni müüritud ja väljapoole rauast uus trepp tehtud. 

Tornis oli päris mitu korrust, ei lugenudki kokku neli või siis viis. Aga sein pole enam "päris puhta" tellisseina moodi. 

Ka oli seines kahtlaselt kummalisi metallist vidinaid.  

"Kiriku" lagi oli täis kummalisi avasid savitorudest. 

Täiesti muljetavaldav Arka, laiusega pea kaks meetrit. 

Hakkan varsti näitama neid - Saladuslikke Auke. 

Välguga piltidel on auke isegi raskem näha. 

Nendest ustest lähevad ilmselt need kohad, kus Professorid käivad - Laka pääl tudengitega. 

Siin lööks ma pea raudselt ära aga noh Jüri ju väitis, et tolle aja meestele oli päris paras. 

Uks pool meetrit madalamal kui põranda pind. 

Must ja augud, must ja augud. 

Veel ülespoole. 

Pilt ei näita ega räägi, kaunis kummalised ja mõttetud ilustussooned. Elektriinsener ilmselt oskaks kasutada. 

Auke on ka kitsastes käikudes. 

Naljakas aken, keegi vaatas kirikusse sisse või äkitsi näidati kinofilmi nagu vanasti vene ajal!!!

Veel imelikumad Vaateaknad, inimesele püüdmatus kõrguses.

Ja nüüd hakkan Saladust avama. 

Vot sulle lopsu, selline pilt. Kõik neli seina paksult avasid täis. Hiljem tuleb veel järge ka kõrgemal korrusel. 

Alguses olid sellised mustad ja mitte sügavad augud. 

Augud ja avad ei ole üheski ehituses vaid Ühe eesmärgiga. Erinevad avad võivad vabalt olla talade avad, kuid siis peavad need olema põranda ja laepinna kõrgusel. 

Aga vot - Ei Ole väikesed avad, vaid seina paksused - Jüri ehitajate tellingutalade avad. Kus on "pehkivad" 500 aastased talajupid, kusjuures mördi jäljed ei näita sugugi, et seal sees oleks midagi olnud.  

Vot sellised avad on enamus neist pikkadest. Ja teate mis on veel märgiline. Need  avad Ei Tundu fotograafilise illusioonina. Need avad ongi Koonuses, kitsenevad.     

Ja kohati "tahmased". 

Sellised on kõik seinad, need kõik pole mingite laetalade kõrgusel, vaid paari meetriste vahedega. Ja hakkan seletama - Müstikat. Need keskmised avad on seintega Risti.  

Kuid mida nurga poole, seda rohkem on need avad viltu - nurga all.  

Üllatus-üllatus, nurgad on täis, kaldega "tõmbetorusid" justkui ventilatsioon. 

Isegi restauraatorid on nende kujudega vaeva näinud. Teades restaureerimise reegleid, peavad nad taastama algse kuju. Järelduse teen päris lõpus. 

Veel kõrgemale ja selle käigu sees on vähemalt kolm avaust kus … 

Ava on vasakus seinas ja … 

täpselt eelmise ava vastas on samal joonel ka ava, kahel pool käigu seintes. 

Mõningaid muuseumi-näidiseid oli järgmisel korrusel.  

Ka see järgmine korrus on paksult tehnoloogilisi avasid täis. 

Taipasite mõtet - need on tehnoloogiliste ehitiste täistehnoloogilised avad. Parempoolne jälle suure nurga all. 

Ja nüüd järgmine Heureka. Sellist  pinda ei saa muudmoodi kui - VägaVäga suure kuumusega. Vähemalt 5 mm tellist, kogu seinas, koos krohviga peab kuumus olema selles samas ruumis. Kellel oleks kogemusi ja ütleks mulle mitutuhat kraadi on siin ruumis-suitsutorus olnud.  

Täiesti Raudpolt kindlalt vastaks Puuderdatud Professor mulle, et - Oli sõda, torn koos vahelagedega (muud seal põlevat ju polnud, "kirik" ikkagi) põles seest tühjaks. Professor võib ju teile või kollakatele tudengitele rääkida midaiganes,  kuid mulle endisele palkmajade tootjale seda rääkida ei saa, sest. Meie majade seinale tehti Kuumustest. Spetsiaalkambri avasse pandi palkmaja sein, mingi 2x3 meetrit. Tagant kuumutati põletitega ja filmiti kui kaua läheb aega enne kui tuli läbi Palgi tuleb. Tuli hakkas tulema läbi nurgatapi. Lihtsalt talad, nagu näiteks Pariisi Katedraali põlengus, ei põle Üldse ära, mitte kuidagi, sest palkmaja on kõige tulepüsivam ehitis üldse. Palgi pinnale tekkiv tahm summutab tulekiirust väga oluliselt.     

Selles tornis oli tegu - pikaajalise, suure kuumusega põletusprotsessidega.

Ja nüüd veel viimane Butafoorne trepp päris "kellatorni". 

Ja-jaa, te näete õigesti, see on paik kus kolgiti kahte kella, et "lambaid karja sekka kutsuda".  

Ma olen alati teada tahtnud kuidas "ürgvanad" sepad on neid neljakandilisi mutreid teinud, ilma keermepulgata, või siis kust nad said palju tugevamat metalli millest keermepulga "sepistasid", haamri ja meisliga.  

Ka viimasel korrusel kordub tehnoloogiliste protsessideks vajalike avade asetus ja kuju, läbi kõige kolme korruse. 

Kuidas teha see viimane lagi vanal ajal kui tänapäeval on selleks betoon ja Kempi keevitus, millega mu tuttavad vene metallimehed keevitasid kokku millimeetri pealt, kogu selle ülemise tornitipu metallist konstruktsiooni. Ja see tõsteti ühestükis Pekkaniska kraanaga paika.   

Mu silm nägi ja fotokas ka jäädvustas, et need avad on välispinnani ja koonuses, valgusetäpike paistis. 

Kogu sein on kõrbenud. 

Oh tule noor kellamees, äi ta tule enam. 

Kolm pilti sattusid järjestikku ja umbes selline oleks kolme korruse üldvaade. 

Siin oleks vist paslik paik küsida. 

Kuidas muutuks teie maailmavaade-mõistmine-paradigma muutus kui te mõistaksite, et meile on KoguAeg valetatud. Kirikud ei ole kunagi olnud Algselt "Kult-asutused". Need on olnud tehased ja vabrikud, misiganes sorti. Enamus olid Elektrijaamad oma ikoonide-kuvaritega, operaatoritega - "mungarüüde" sarnaste kaitseriietustega. Igasugused sümbolid olid elektriskeemide jupid. Kogu asjaajamine käis digitaalselt, sest pole säilinud mitte ühtegi joonist ega projekti - Üle Kogu Terve Maailma. Osad tehased võisid olla midaiganes - tellisevabrikud, metallivabrikud  jne.  Meile tuntud kiilakad ja sandaalidega Mungad ja Papid, oma paksude hämavate Raamatutega EiOle võimelised raiuma mitte ühtegi plokki, ammugi haamri ja meisliga. Valmistama telliseid, neid ilma mõõdulindita seina panema ja tegema Võlvlagesid. On ainult üks seltskond, kes võisid selleks võimelised olla, need olid - Tõeliselt Vabad Müürimehed (ehitusinsenerid) aga mitte need, kes tänapäeval on.   

Selles käigus kaks ava on täpselt ühel joonel, vaata järgmist kolme pilti. 

Torni seine tugevdamiseks on sellised tõmmitsad, on need tänapäevased või sepa tehtud??

Mul on veel üks tõsine soov. Näha milline näeb välja sellise suure hoone vundament. 

Ainus koht kus saab Jaanis minna maa alla on Vetsumaja, see on maa all. 

Vetsumajas On olemas ventkanal - Mis on resti taga??? 

Tänapäevane betoonlagi on selles ruumis. 

Ja selline näeb välja osa vundamendist, kuid arvestades hoone massiga on see veel Kökimöki, midagi peab olema veel allpool. 

See aken on veidikene kõrgemal välismaapinnast, kuid see asetseb umbes poole selle eelmise pildi trepi peal.   

Krohvitud pind ja hiljem ära täksitud, ehitajad teavad milleks, et krohv paremini peale jääks, mitu krohvi ja millal???

Need samad metallist nagad on ka välisseinas ja neid on mitmeid, mis kinnitused-lülitused???

Muuseumis on ka poeke, seal sirvisin raamatut ja sellise pildi kohta oli märkus - Tiibadega "Lendaja", no lendajale veidike panin juurde. Müüja tüdruk oli nii lahke ja aitas kirikust koha leida, kust sain ise pildi teha, suure vaevaga, andis ikka zuumiga kätt mitteväristada, aga välja tuli.  

Mul on oma versioon sellest, miks need tellised on sellise kvaliteediga, et pole nagut ollagi.  Oli siis kunagi "Pauk" siin Tartu kohal (millest meile Ei Räägita). Kõik lendas laiali, see suur ja uhke tsivilisatsioon. Kivist vundamendid jäid alles ja nendele ehitati käepäraste vahenditega palk või puust majad. Lendas õhku ka Toomkirik ja muud suured hooned. Kõik uued hooned ehitati enamvähem terveks jäänud tellistest. Kuna kõik kesklinna majade korrused on mitu meetrit maa all, siis see Pauk ei saanud olla väga ammu, sest need vundamendid, mis on tehtud tellistest ja on maa all, oleks juba ammu ära lagunenud. Seda kõike on siiani võimalik Oma Silmaga uurida ja pildistada. Ka järgmine lugu on juba samast käigus fotokas "purgis". Peetri "Kirik" ja veel üks kaval majake seal samas kõrval. Selle looga läheb natuke jälle aega. 

Millega köeti Kirikuid, nüüd on Õpetajal ilmselt oma Bursuika nurgas. 

Antennid, 

Transformaatori "kuldsed munakesed".

Kõveraks vajunud välisseinagi.  

Kus lõpeb vundament ja kust algaks tõeline Ajalugu.