On üks saade mida ma kohe Ei Tohi vaatama hakata. Iga kord kui ma aga hakkan seda tegema, ei saa ma üle ega ümber, kuna seal räägitav on jabur ja vastuolusid täis. Seekord räägiti Pikast Hermanist, kuhu inimesed väga lihtsalt sisse ei saa. Nojah, ega neid küsimusi juba osatakse esitada ja esitan minagi. Selles saates püüti avaldada üks siiani ka minu poolt uuritud ja küsitud küsimus, aga sellest hiljem. Vaadake ise saadet TTV 21.07.2019. Heeroldi jutud.
Alles see oli kui kirjeldasin filmist "Tallinna relvameistrid", kus raudrüütleid tutvustati neis "plekist konservides". Nüüd on asi juba parem ja tegelik rüütel Oleks võinud välja näha selline ja just niimoodi võistlevad praeguse aja sportlased rüütliturniiridel.
Pole mingeid sepa taotud plekist kesti, vaid üksikud, aluskombinesoonile kinnitatud, eraldi kaitsmed. Üsna sarnased on jäähoki mängijatel.
Tallinngi on tähelinn ja ajaloolased peaksid selle teemaga ükskord juba välja tulema ja igas linnas neid käike välja kaevama ja turism areneks. Näiteks ka Tartus.
Puid on vähe. Maalija, sellel ajal kui maalis, puid ei näinud, erinevalt praegusest pildist.
Kes ja mis ajal selle pildi tegi ja kuidas see sodi siis Tallinnast välja kanti. Kohe mitte ei meenuta paepealset pinnast.
Kunagi oli siis selline pilt, mootorsaage polnud aga kõik suudeti hoida põõsastest vaba.
Nüüd on võimatu leida pilti, kus oleks seina vabalt näha.
Kirjeldusi on palju ja eriti huvitav on see sakiline osa, mis peaks ju ka originaal olema.
Aga mis nipiga on kõik need sakke toetavad kaared puhas tänapäevane betoon. Minu teada ei tohi midagi restaureerida, mis ei oleks nii nagu oli originaalis, ehk siis paekivist.
Eraldi siis veelkord, võiks "seltsimees kunstiteadlase" käest küsida - Mis on Eestil pistmist kolme sinise leopardiga, kellel on punased küüned. Äkki jälle kunagi vastab mu küsimusele mõnes filmis.
Nagu ka valitsusasutustel.
Ja nüüd siis vastus "Müstilisele Küsimusele". Mina olen küsinud ajaloolastelt mõnes muuseumis ja tuleb välja, et ka teised on küsinud: Mis imelikud avad need on? Siiani pole keegi variantigi välja pakkunud, peale mu enda. Ja nad on minu variandi nüüd ka välja pakkunud, kuigi mina väitsin hoopiski midagi muud.
Jüri jutu järgi neid avasid on vähesel määral, ja nüüd kirjeldus. Kui müüriladujad enam maapinnalt ei suutnud seina laduda, siis nad panid seina peale 1,5 meetrised talad, lasid need ära kivistuda ja siis said sinna tellingud teha ja lauad peale panna. Ehitasid ikka kõrgemaks ja siis kui enam vaja polnud lõikasid maha ja talad, mis seina jäid, pehkisid ära. Vot Nii.
Mina väitsin, et - Osad on tõesti laetalad. Näiteks siin pildil on katuse talad.
Jüri pakkus välja, et nüüd oleks mõistlik need avad täis laduda, et sein paremini säiliks, kuigi väidetavalt need juba 500 aastat seisnud, heas korras. Mõistlik muidugi, siis hiljem enam ei teki küsimusi.
Aga vaatame seda Ava müürimehe pilguga. Kuidas on saanud mört "voolata" selliselt, kui seal kohas oli neljakandiline tala, mis hiljem ära pehkis. Noh üldiselt teeb nalja selline varrukast imetud vastus.
Ja tõeliselt üllatav on see, et mida kõrgemale, seda vähem on tellinguid, puhta ilma aukudeta. Nojaa miks üldse pidid tellingud olema Välisseinas. Seestpoolt oleks palju mugavam anda kive ja mörti, sest ei peaks väljaspool ümber seina jooksma, kui seal all üldse siledat pinda on, seda segu segada.
Selline oli tollel aja väga sobiv ukseava kõrgus sõjameestele, sest väidetavalt olid nad hulga lühemad.
Trepitegijad töötasid väga suure usinusega ja tegid selliseid ümara otsaga trepiastmeid, ikka toksisid haamri ja meisliga, puurisid sinna sisse ava ja toppisid tihvte vahele.
Ausalt, noo oli kvaliteet, mis kestab sõdu ja sadu aastaid. Lasnamäed näedsa ei saa niimoodi ehitada.
Täis komöödia ja kinu on teema, et valvurid muudkui valvasid, istusid pingi peal ja Lasid Ammudest nooli alla. Müüri tagant, mille seina paksus on 2.8 meetrid. Soomustläbistavad ammunooled olid siis. No alternatiivi seisukohalt on sellised "nooled" ilmselt olnudki, mis selliseid seinu läbistas.
Selle konstruktsiooni kohta kuulsin Targa Sõna. See olla tüüpiline - Hüppokaustum ahi, ehk maakeeli kerisahi. All köeti "Sauna".
Ja siis mööda kanaleid voolas soe Istuvate Valvurite juurde.
Neist avadest, et Tunnimehed ära ei külmetaks.
See olla lausa Originaal Grafffitti, müüriladujate aegadest.
Rauduksest räägiti, kuid sellisest uksehingest tavaliselt ei räägita, Väljaõppinud Sepad teevad - Midaiganes valmis.
Siin ja paljudes kohtades olla näha erinevaid ehitusmehi lausa kolmest eri ajajärgust, nohjah!
Oh sellistes filmides on ikka ja alati - arvatavastisi, tõenäolisi ja teadmata kirjeldusi, üks uhkem kui teine. Ja nagu ikka on selliseid hooneid ehitatud mitmeid korda ringi ja nii sadu aastaid.
Meelde tuli veel paar vahvat "arvamust". Torni kasutati kas - Külma laona või siis vahest Vangikongina!!!
Mul üks üsna samalaadne lugu tulemas Tartu Jaani kirikust. Pilte vaja juurde teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar