UPPSALA "KINDLUS".

 

Kuna ma avastasin-leiutasin võimaluse kuidas kiiresti laadida pilte arvutist blogisse, siis ma laon nüüd pilte kordades rohkem kui eelmistes lugudes, et teil kah midagi teha ja vaadata oleks.  Ma peaks olema siis Kindluse juures aga ma näitan ära, et pole see mingi kindlustusvall, vaid üsna tavaline siniverelise elamine. 

Kõik kordub. Kordub ka siiani lahendamata küsimus, et - milleks on telliskivi seintes need augud. Igal majal ja üle maailma. 

Mul on pikka aega olnud tahtmine näha kui sügaval on majade ja maa alla vajunud majade vundamendid ja millised need on.

Novot kui sügaval need on. Kõikide Tähelinnade need Kolmnurkadega vallid on tegelikult seest tühjad käigud. Milleks? On eraldi küsimus, sest ei saa neisse minna ei Pärnus ega ka kuskil mujal maailmas. On vaid üks koht kuhu saab minna iga eestlane. Need on Tallinnas Bastioni käigud ja seal giidil enam muinasjuttudest puudus ei tule. 

Vundament on täitsa olemas ja need on maakividest plokid. 

Need avad on "kaitsevalli" sisemisel poolel. 

Selle majaga on jälle muinasjutte mitmeid. Küll see kivihoone "põles puhta maha". Küll see, et see jäi nagu lõigatult pooleli. Aga telliseid on rohkem kui mõnikümmend miljonit tükki. Ju need said siis äkitsi otsa, vai sai ruume juba liiast.  

Nüüd kahurite juurde. 

Ja neid pole mitte vähe, siis on üks osa. 

Tuleb hästi palju pilte ja vaadake südamerahuga neid kriipse ka kraapse. Huvitav millega nad neid Viilisid??

Aga nüüd midagi sellist, mida minu silmad siiani veel pole terves maailmas näinud. 

Me oleme ennast "haigeks uurinud", et miks pidi Rauaajal tulistama lahtise püssirohuga Pronksist Kahuritega. See on inseneeria jaburduse tipp. Meil on juba ammu liikumas info. et need on energeetilised kahurid, mis lasid jummalteab milliseid laenguid. Milliseid, seda teada vist ei saagi aga kuidas süüdati, on siin täiesti säilinud. Kolm kummalist mügarikku, milliseid mina pole mitte kunagi näinud. 

Klassikalises mehaanikas ehk masinate juures on alati sellise elemendi sees keere ja sinna kinnitatakse poltiga juhe. Elementaarne Watson. Ja mitte lihtne poldike, vaid ikka värvilisest metallist poldike.  

Keeret pole säilinud, turistid kurivaimud on suuremaks nokkinud. 

Kahel äärmisel suurem olid vaid sellised nn tikuga süütamise avad. Keegi leidis sellele kasutuse, kustutas koni ärra, mitte mina, ja mehel vedas, et rohujääke põlnd sees. 

Üks mis silma hakkas ja see seostub ka mu Faluni vasekaevanduse loos hiljem, on see, et kuidas nad ikka pronksi said ja kuidas valasid. Valu kvaliteet on kohati väga lappama läinud. 

Enamus torusid olid siledate mulkudega, erandina  oli see ka seest millegagi ära töödeldud. Miks ja Milleks?

Ilus graveering või mis???

Vat Tallinnas oleks giid meile saanud veel põhjalikumalt seletada - kuidas ikka toru otsa pandi sihik ja kuidas siis kahuri kallet muudeti Vinkliga. Siin olid kõikidel need augud olemas väljaarvatud ühel. 

Oi ka see on minu lemmikteema. Mehaaniku põhitööriist - Keermelõikaja. Ok, neljakandilist mutrit saab sepistada aga "keeret sisse taguma" oleks võimeline ainult vana sepp Iivan Oorav. 

Aga vot kuuekandiline mutter on juba täistehnoloogiline masinatööstuse produkt, mida valtsitakse läbi rullikute (ainult koos Elektriga) kuuskanttoorikuks. Ja millega lõigati polte lühemaks? Ilma rauasaeta või muud kõrgvidinata pole selline lõige võimalik.  

Pronksi valamine on keeruline protsess ja ma kirjeldan seda ühe teise pildi juures. Ka siin on tekkinud pinnale ebakvaliteeti. 

Tähelinna nurk ehk see on kolmas ehk kõige kõrgem tasand.

See on siis järgmine nurgake kuhu poole suundume. Kivist ehk maakividest ja selle vundament on teine tasand.  

Ja seal all on siis esimene tasand. 

Millal oli sein kividest ja siis põles see ära ja tehti lihtsamast materjalist. 

Vot ja nüüd pronksi valamisest. 

Pronks tuleb valada vormi. Kuidas tehakse vorme nüüd ja kuidas siis. Sellise ilustuse Vormi sisse tegemine Peegelpildis on tänapäeval võimalik aga üüratu töö ja selle eest küsitakse pool miljonit. Tööstuslikult on selleks võimelised kopeerpingid. 

Need kahurid olid väiksemad, kenamad ja neid oli vist kuus-seitse tükki

Ka siia köndi sisse sellise aastaarvu tegemine on "sõjalise eelarve" mõttetu raiskamine ja lisaks ka veel sama keeruline.

Selline tunne, et Faluni tehasest tuli neid ikka sadadega - 44 jas toruke.  

Vot see on see erand, kus ava ei ole. Tundub et keegi on selle kinni keevitanud või tehase praak ja ilma auguta. 

Selle mäletamisemärgiga saavad teie piinad kahuritega otsa. 

Vat selle kohaga tekib aga probleeme. Need avad pole mitte kindlustuse sisepoolel, vaid väljaspool, jummalast lageda peal ja jookse mäest üles ja kohe tuppa sisse. 

Sama ka siin pool

Mitte mingi nipiga ei anna kaitsemüüri olemust välja. 

Novat ja ei annagi, sest teise tasandi peal "kaugusse vaadates" paistab selline pilt. 

Krasiva -  ütleb venelane ja inglane ütleb - Naiss. 

Eksole ja me arutame ikka edasi - kui gravüüridel purskavad samad veejoad ehk siis milliste pumpade toimel. 

Täpselt sama pilt on ka Pärnu vallikäärus aga seal on uksed kõvvasti kinni. 

Siin olid uksed õnneks avatud aga raskete traatvõrkude taga. Me ikka pistame fotoka objektiivi võrgusilmast läbi ja saan nii mõnegi pildi.

Sihukesed käigud on siis nende vallide seest. 

Teema ikka jälle sama, et miks need pinnad peavad ikka nii kõveralt maa all olema. 

Ja milline projekteerija ja ehitaja nii totakalt uksi paigutab. 

Kuna tegu oli ilmselt kunstikõrgkooliga, siis külastasime sel olevat Konstmuseumi. 

No kas ei löö mitte südame alt soojaks kui kohtad kahte nii võimsalt klassikalist "Märki". 

Kunstizaalis, kunstizaalis. Kultuuri ei olje. 

Aga päris ilma kah ei jäänud. Kui see on nüüd kunst, siis mina olen juveliir. Kusjuures kui viitsite siis zuumige seda pilti. Võite isegi arvutisse tõmmata ja veel detailsemalt uurida. Mulle tundub, et siin on mingeid vihjeid mingile "kahele aastale"  meie lähiminevikust. 

No aga kui see nüüd on Kunst, sis ma enamp ei tea. Ma targu jätsin endalegi tegemata veel kaks samateemalist kunsti, sest ühel oli "samalaadses riietuses " üsna vana naine. No ei olnud mu meelest kunst. 

Ma pidin pildile poseeritama ühe "eesti tüdruku", sest mis mina nüüd tean kunstnike värvilisest orientatsioonist või nii aga  nii tundus pildi tegemine veist vähem silmatorkavam. 

Kus on vundament ma küsin veel kord - Kus??? 

Rootsis on kah käinud Peruu Inkad oma polügonaalse ehitustehnoloogiaga. 

Pistse fotuka üsna prigusse. 

Tavaline inimene vaatab linnu ja maju ning õhkab Naissitada  kõik aeg. 

Alternatiiv küsib ikka - mille kurja pärast nad neid Miilitsaputkasid majade külge vorpisid, nagu Tallinnas ja Tartuski. 

Eksole, midagi ju ei muutu - Side on igal ajal vajalik

Vat mingid kaevuluugid on seal maal kah kunstiteosed ja tehnoloogia imed. Kunni värk, annab harimata talupoegadele käsu kätte ja need teevad. 

Peetriajal käisivad rootslased Peterburis ja õppisid ära kuidas kanalite seinu kiviplokkidega vooderdada sadadeks aastateks. Või oli see vastupidi, et harimata vene mats käis Euroopa aknet sisseraiumas.  

Tänapäeval keevitatakse säänsed aiad kokku lattrauast. 

Ühes järgmises loos avaldan ma oma versiooni - mis teema on selle vanadel kelladel oleva rooma numbri IV neljaga. Siin on igatahes neli kriipsu IIII

Noomaitea kui nüüd võrrelda seda Panga hoonet,  

tänapäeva super-üüber kauni rahatootmis majaga???? 

Ma teist korda ei küsi - kuidas see tehtud on. Ma küsin, et - mis see tänapäeval maksma läheks. 
Õpetajatele pole palkagi enam juurde panna. 

Uppsalast jätsin veel tegemata katedraalis olevate maalide loo. Seal ma leidsin ühe üsna kummalise teema, mida kunagi ammu Aleksei Kungurov uuris aga mul polnud see meeles. Ma lihtsalt nägin midagi sellist,  mis pani jälle ahhetama. Aga see teema on kõige viimane lugu, kus on koos kõige pöörasemad leiud.