SPETSIALISTID MUUSEUMIS

 SPETSIALISTID MUUSEUMIS. 

Ülesanne ühest muuseumist ja - mida ma sinna juurde lisaks. 

Eesti muuseumides oleks mul raske seda ülesannet täita, eriti ajaloolistes muuseumides.  Selleks, et lisada midagi, kasvõi ühte fotot või artefakti, tuleks seletada - Miks?  Ka neil käikudel Tartu muuseumidesse selgus, et püsinäituse korraldamine on väga keeruline protsess. Näidiseid ei tohiks olla liiga palju ja juurde lisatav informatsioon ei tohi olla liiga mahukas. See kõik kehtib tavakülastaja kohta.  Kui spetsiaalsesse muuseumi satub spetsialist, siis tema tahab vastupidiselt saada võimalikult palju ja autentset kirjeldust.  

Kui ma võtaks mingi ajaloolise muuseumi, siis läheks asi väga keeruliseks. Mina ei lisaks kunagi ühtegi infokildu kui see pole maksimaalselt täpselt tõestatud.  Ka näiteks ERM-is selgus, et nii mõnegi eksponaadi juures olev tekst pole päris õige. Seega ma valisin kirjelduseks muuseumi ja valdkonna milles ma pole eriti kompetentne. "Seltsimees kunstiteadlast" aga võin mängida küll. 

Sellel kursusel jäi mulle kõrva üks killuke, millele ma pole varem mõelnud. See seostub ka küsimusega - mis on muuseumide ülesanne. 

Itaalia reisil linnakeses Antibes viidi meie grupp "kohustuslikus korras" Pablo Picasso muuseumi. 

Sellel muuseumil on oma ülesanne ehk eripära.

 Muuseum, mis on Uhkuseks. 

Riigi, rahva, linna jne uhkematele tegijatele. Sealjuures mulle isegi ei meenu, milline võiks Eestis olla mõni muuseum - Uhkuseks.   Mõni ilmselt ikka on ja oleneb "vaataja silmadest".  (Mulle ilmselt Autospordi muuseum)

Sellise mõnusa lahekese ääres asub Mingi ajalooline kindlus, mille ajaloolisust annaks ka "lahti muukida". 

 

https://www.antibesjuanlespins.com/en/discover/the-must-sees/picasso-museum

 

 

Selle kandi kõige levinum ajalooline nimi on - Grimaldi, Grimaldi loss jne. 

 

Siiani on minu jaoks täiesti uurimata ja vaatamata kahe kunstniku looming - Pablo Picasso ja Salvatore Dali. Eks me tavaliste inimestena ikka imestame selle kunstivoolu üle. Vähemalt mina ka siiani. 

 

Mis vahe on "tavalisel" inimesel, turistil ja spetsialistil?  Ma võiks lasta mõistatada - kui mitu minutit vaatas enamus turiste (isegi ilma piletit  maksmata) seda muuseumi? 

 

Ma olen elus üsna palju joonistanud, kuid mina oskan ainult - Järgi joonistada, suurendada või siis erinevaid pilte kokku miksida. Olen teinud ühele oma raamatule ise illustratsioonid. 

 

Tuleb kurbdusega tunnistada, et need ei ole turistid, vähemalt mitte meie grupist. Ma olen enam vähem kindel, et need on spetsialistid. 

 

Ja siiski juhtus see, et ma jäin neid pilte vaatama ja pildistama. 

 

Miks?  Ma isegi ei tea aga kuna minu omapära on see, et - mulle meeldib kõik, mis on teistmoodi ja uus. 

 

Te ei kujuta ette kui palju arutati teemal, et - no selliseid pilte teevad lapsed lasteaias. 

 

 

Ma ise arvaks, et vastupidi. Ilusaid pilte, kui inimene vähegi oskab joonistada, on oluliselt lihtsam - ära vormistada kui mõelda välja midagi sellist. 

 

Seal muuseumis ja ka hiljem oli aru saada, et selles olevad teosed ei ole need kõige kallimad ja enamus olid vist annetatud. 

 

Nüüd siis ülesande eesmärk. Mida sinna muuseumi juurde panna. Minu pärast ükskõik milline Pablo Picasso maal, mida annaks kuskilt juurde hankida. Mida kallim seda parem. 

Ma ise pakun sellise võimaluse, nagu Eesti klassikalise kirjanduse tegelane välja pakkus. 

Oma Picasso muuseumis ehk siis blogis - ma pakun Iseennast.   

 

Ma tean,  et see on kahtlaselt intrigeeriv pakkumine, sest minu tutvusringkonnas on kindlasti "nii halbu" kamraadesid, kes ei jäta märkimata, et - Vahet polegi, te üsna sarnased!!!!!!

Aga on üks teos, mida mul ilmselt Picasso muuseumile pakkuda ei õnnestu aga õnnestub panna - mu enda muuseumi. 

Ühes Eesti linnakeses elab üks kuue aastane kutt, kelle nimi on Aron. Ta joonistab kogu aeg ja unistab, et saaks juba kunstikooli minna. 

 

Selle loo omapäraks on see, et lasteaias räägiti talle lugu mingist Imelinnust. Aron läks lõunauinakule ja üles tõustes joonistas sellise pildi. Paljud, kes seda on näinud ütlevad, et siin on tulevast kunstnikku näha. 

Ja teate mis selle loo juures on minu jaoks kõige üllatavam. 

 Aron ütles. 

"Mu silmad näevad, süda ütleb ja käsi joonistab."