Teisipäev, 31. juuli 2018

VEEST , MMS- ist ja ALKOST.


Täna hommikul selgus mulle üks võimalikest – saladuse võtmetest. Ma teen kaks erinevat lugu, kuigi idee on üsna sama. Mul on juba pikka aega üks omapära. Ma teen hommikul silmad lahti  ja isegi veel enne seda kui mõistus päris reaalsest kohal oleks, on mul terve hulk vastuseid neile küsimustele, millega ma kas siis eelmisel päeval või mõne teooriaga parasjagu tegelen. See saladuse võti kipub olema juba üsna teada/tundud arvamus, et – me käime une ajal ära, teeme seal midagi, korrastame „riiuleid“, kuid mis kõige tähtsam – me toome sealt, nähtamatust maailmast, informatsiooni siia – nähtavasse maailma. Misiganes keskkond see siis on, see polegi tähtis, vajalik on see, et hakata sellist informatsiooni usaldama. Parem informatsioonikilluke peos (kasvõi hetkel vale), kui et elada terve elu mingite imelike kooliteadmistega. Aga nüüd teemadest.  Üks eilne teema  oli: pilved, veeaur, vihm ja ka veel näiteks äike. Miks mulle kohe pähe ei kargand, et ma olen seda  juba kuulnud. Vesi on keemiline element, mis koosneb: gaasidest. Vesinik ja hapnik. Kuidas gaasidest saab vedelik, on meile siiani selguseta. Okei, vedelat gaasi me kujutame ette. Surume gaasi suure surve alla ja pistame ballooni. Nüüd kui me selle kraani avame, siis lendub (aurustub) gaasi atmosfääri ja me silmaga seda ei näe. Mitte midagi sealjuures ei – AURUSTU. Vedelik gaasistub. Aga veega on veidi keerulisem, andke mulle andeks, kuid minu teadmised klassikalisest keemiast on olematud (võib-olla ongi parem, ei sega reaalset uurimist). Vesi on „mingist tasapinnast“ allpool – vedelik. Maapinnast üleval pool, vesi ei ole vedelik, väljaarvatud vihmapiisad. Maapinnast altpoolt, me saame mingi nipiga kokkusurutud gaaside segu – vee. Teatud gaaside kokkusurumisel, näiteks kasvõi selle sama rõhu all, mida me teame – õhurõhk, toimel gaasid veelduvad veeks. Nüüd me võtame kastekannuga tiigist vett, kallame seda kasvumajja. Osa vett imbub maapinna sisse ja laguneb, sest mullas me mingit vett enam ei näe. Osa niiskust imevad taimejuured enda sisse, millest me ka midagi ei tea. Mis pumpadega taim seda pumpab, inimesel on vähemalt pumbad olemas – süda, kopsud, lünf jne.  Aga osa niiskusest „aurab atmosfääri“, kuidas. Vesi ei aurustu kuhugi. Aurustumine ju ongi vedeliku muutumine gaasideks – elementaarne Watson. Seega, taeva all pole mingeid miljoneid tonne veeauru ehk vett. Seal on gaasid; näiteks vesinik ja hapnik.  Ja kas nüüd atmosfääris toimub mingi keemiline protsess, mille käigus moodustub vesi? Klassikalise haridusega inimesetele saan öelda, et – just nii see ongi. Tihti on suure koguse vee tekkimise juures – äike. Veepiiskade tekkimiseks on vaja elektrit ehk elektromagnetismi. Gaasid ühinevad selle käigus ja hakkab sadama – veeldatud gaasi ehk piisku. Miks minu kodukohas ei saja vihma siis kui kuskil mujal sajab. Ilmselt on siin elektromagnetjõujooned jne, meist mööda. Lihtrahvas räägib sellest kui – Emajõgi tõmbab vihma endasse. Seda ma näengi, kuidas põua ajal vihmapilved liiguvad mööda Emajõge, Võnnust mööda. Eile juhtus minuga kummaline asi, mida ma ei suutnud seletada aga tänaseks see haakus teemaga ideaalselt. Võtsin bensukas kütust ja tundsin, et miski on jala peal. Instinktiivselt nühkisin teise jalaga selle koha peal ja sain sutska. Õlle müügi juures need tüübid keerlevad meil massiliselt ja me ei tee neist välja ega hakka vehkima ning aastaid pole sutsata saanud. Kaks tundi kappasin linna peal ja koju tulles oli suur punale laik, mis kipitas.  Tekkis siis mõte, et mul esmaabi vahend külmkapis – „Torusiili tilgad“. Tegin üsna lahja segu ja määrisin, hakkas kohe mõjuma ja tunni pärast oli juba väga mõnus, kuigi ilmselt herilase nõel oli naha all ja käega puutudes oli kibe õhtuni.  Aga teemaks oli see, et kui ma segu valmis tegin ja läksin õue, sooja kätte määrima, sest naisele ei meeldi kloori lõhn, oli huvitav pilt. Klaasi pealt taldriku üles tõstmisel see segu auras, eritas „suitsu“ ja „pilve“, mida toatemperatuuril pole ma kunagi näinud.  Mitte miski mis minuga toimub - ei juhtu niisama. Kuidas me oma reaalsust loome? Igavene teema ilmselt.  Nii, aga nüüd tuleb – „hullem variant“. Mina ja ka Arvo oleks pidand tulema „pilveteema“ peale kohe, me ju teame seda. Keemilised elemendid? Mitte mingisugune Mendelejev pole kunagi mingit tabelit leiutanud? Ta kas sai selle – nähtamatust inforuumist või lihtsalt kirjutas oma nimele peale uputust leitud raamatu teksti (või midagi sellist). Mendelejevi tabelis on keemilised elemendid vene keeles – miks? Aga seepärast, et vanavenekeel on üks alus keeltest ja need on elusad keeled. Väike selgitus. Esimene aine on vesinik – Vodorod, siis tuleb hapnik – Kislorod. Kuid ma pole siiani väga põhjalikult endale selgeks teinud Rõbnikovi keemiliste ainete tabelit, kuid sealt tuleb selgitus ka veele. Enne Vodorodi ehk vee sündi, on veel aineid. Bogorod, Zisnerod ja Vserod. Mina paneks neid aineid klassikalise keemiaga kokku umbes nii. Miski neist on – Vaakum, miski – Eeter ja miski – Kõiksus. Kes teab täpsemalt või võtab ette selle uuringu, seletage mulle ka. Kas vesi on elus? Ilmselt on, sest tal on võime paljuneda, eralduda, nagu ka inimesel; siduda rakke (isa ja ema rakke),  paljundada rakke (parandada haavu) ja naistel isegi poolduda vahest – kaheks eraldi inimeseks. Seega vesi kappab mööda maailma, reaalsust, maatriksit või hologrammi pidi ringi. Paneb ennast keemiliselt ja elektriliselt erinevaase olekusse, või…. Kirjutab oma pikslid või nullid/ühed niimoodi nagu parasjagu vaja on.   Pilved on vaid gaaside kogumid, millest reaalselt tekib ka vihm, sest selles filmis oli hästi näha, et selgest taevast võib piisku sadada, kuid mitte väga palju. Ma olen pidanud eelmisel talvel paar loengut ja ka seal küsisin, et – kas teil on mulle esitad mingeid küsimusi, mis teid huvitab. Ma oleks piiritult tänulik kui keegi suudaks minu käest küsida – „nii lolle“ ja võimatuid küsimusi, millele ma ei suudaks vastata. Sellised küsimused ahvatleks mind uurima uusi asju. Niiet küsige julgelt – Ükskõik Mis Teemal. Leiame vastused koos, kuid eelkõige on  - vaja julgeda küsida küsimusi ning mitte heituda kui mõni aasib (mult on küsitud) – Kes Sa Selline Oled, et Teisi Õpetad. Ma tahan ja õpin ise ning ma olen neile tänulik, kes seda mul aitavad teha.    See oli selle loo esimene osa ja riputan selle üles, millele kleebi hiljem juurde teise teema: Arvo ülestõstatatud ALKO, MMS-i ja veel midagi. Jätkub!!! 

 
Teine osa. Juba mõnda aega, peale Hannes Võrno, saadet läks „sitt jälle vahule“. Mingil hetkel ma leidsin sellise FB – MMS TAPAB TERVIST. Lugesin seda ja mu tekkis huvi. Ma hakkasin seal igale „sobivale“ (võimalikult tobedale) väitele lisama – pisut õigemaid vastuväiteid. Sportlase duaalsuslik võistlus on tibakene veel mu sees ja ainult PUHTA AINSUSEGA ehk siis mittevaletamisega siin ilmas, koos teiste inimestega elades, läbi ei saa. Mul pole mitte midagi nende inimeste vastu kes teavad, mõtlevad ja kirjutavad lollusi, nende oma teema. Elagu nagu ise tahavad ja lisaks nad hakkavad mulle midagi väitma ehk mida ma ju tahangi, et – keegi küsiks mu käest võimatuid küsimusi. MMS teemast endast ma siinkohal ei räägigi. Täpselt sama lähenemine oli aga ka Arvo Alko teema. Kui mittekasutada üldtuntud arvamusi (elulisi, esoteerilisi) vaid neid teooriaid, mida mina olen ära tõlkinud, siis tekib huvitav lähenemine. Kui mina oma väitlustes, sellel „tapab“ lehel, kasutasin Isiksuse Kasvamise Teooriat, siis käis see umbes selliselt. OHVER ehk siis inimene, kellel on miskit viga on pidevalt Karpmani kolmnurgas ning Kontrollija ja Päästja teeb kõik selleks, et Ohver sealt kunagi välja ei saaks ja – toidaks seda kolmnurka ja selles seoses energia liigub ringiratast, mis tähendab, et probleem ei lahene kunagi. Enamus inimesi kes kannavad rasket haigust, ei saa sellest muudmoodi lahti kui – kastis. Mina püüdsin igale küsimusele vastata  erinevalt. Kasutasin veenmist ehk filosoofiat, kasutasin motiveerimist, võitja taktikat ja ka poffigismi. Sellises situatsioonis, kus te tahate kellelegi, olgu see või lähedane inimene, kasutada Võitja taktikat, siis see toimib kõige kehvemini. Mitte keegi ei taha kuuldagi midagi, kui te seletate talle, et – vaata mis mina tegin ja millest lahti sain. See tekitab teises inimeses vahest isegi viha. Mõnes mõttes on see loogiline, sest ühe inimese kiitmine (ka iseenda) annab signaali, et see teine on kehvem. Ja kes meist tahab kehvem olla. Isegi suure kaotuse hinnaga olema põikpäised edasi ja kasvõi sureme maha aga järgi ei anna. Filosofeerimine ehk argumenteeritud mõtete ja faktidega esinemine ei mõju ka reeglina Ohvri udusele mõistusele. Motiveerimine ja Võitja kogemused  mõjuvad  vaid neile, kes on hoopis teises skaala otsas. Nagu näiteks MMS-i toetav grupp. Ainus mis töötab, kui töötab, on – Poffigist. Kui mõni inimene on nii loll, et ennem sureb maha kui midagi uurima hakkab, siis võibki talle öelda, et – sinu elu on nii perses, et aitab vaid kaks meetrit nööri. Vot siis kui ma lugesin Arvo kirjutist, siis see ongi kirjutatud pohhuisti teooriaga. Muideks ma ostsin ka ühe raamatu pool aastat tagasi – Pohhuismi elumuutev vägi. Väga hea raamat. Ehk siis. Miks me seda kõike teeme? Kas sellest ka miskit kasu on? Mina ei tea. Miskit paremat ja mõistlikumat ju ka pole teha. Noh vahest ikka on, sest ega päris ilma töö ja tegevuseta ei saa läbi ka mina, kuid näete jääb veel aega, et – „teisi harida“. Mis on selle üllitise mõte? Aga see, kui ma läksin selle „tapab“ lehele, siis alguses tundus see tegevus seal mõttetuna. Ühesugused „vahutajad“ koos ja mis mõte on midagi rääkida. Kuid mida päev edasi, tulid sinna ka teised, kes hakkasid ka rääkima asjadest – teise nurga alt. Mul pole kahju sellest energiast, mida ma sinna jätsin. Võib ju olla, et äkki mõni noorem inimene, kes ei tea maailmaasjadest midagi ja tal polegi kunagi olnud mõnda tõsist haigust – hakkab siis või veidi hiljem kuidagi teistmoodi mõtlema.  Nagu ka – Arvo Lambad. Äkki mõni ikka hakkab mõtlema. Järgmine teema. Mõistmise kriis. Eesti meediamaastikul on ainult üks saade, mis edastab tõelisi uudiseid – Rohke Debalaki Libauudised. Peaaegu alati on need reaalsed ja vahest kui mul raadio seal kanalil on, ma neid ka kuulen. Kirjeldan ühte neist. Peaminister palub, seoses põllumeeste raske olukorraga, pankadelt mõistmist. Pangad lubasid oma „mõistmise varud“ üle vaadata. Kuid kuna pangad ei mõista põllumehi – miks need ei taha anda raha, isegi siis kui neil seda omal pole. Tähendab ka pankadel mõistmist napib. Rahvas ei mõista valitsust – miks meil (kohati) nii sitt elu on.  Valitus aga ei mõista rahvast, kuna me pole kunagi nii hästi elanud kui praegu. See tähendab, et on – Mõistmise Kriis ja mõistmist pole kuskilt juurde tulemas. Ha-ha-ha. On see siis nali ja liba? Ma räägin eilse päeva loo. Ühed tegelased tulid „kauba järgi“, kuid nad tulid suure käruga ja juhil polnud treileri kategooriat. Enne ära minekut said nemad ja ka mina teada, et Võnnu vahel liikus Politsei-Tolli kaaluja auto, see mis kaalub veoautosid. Politsei oli juba teinud trahve kahele põllumehele ja said needgi tüübid oma trahvilaksu kätte. Ja peaminister räägib midagi – põllumeeste mõistmisest. Väga paljud, ajupestud inimesed hakkavad kohe mulle vastu väitma, et – jaja, õige värk. Teid on vaja hoida, niigi kuum ja asfalt sulab. Kus kurat võtab põllumees sellised kaalud, millega kaaluda põlluservas igat koormat, et kaal lõhki ei läheks. Kui autotööstus toodab sellise kandevõimega autosid, mis on liiga suured ja firmad neid müüvad, siis pole põllumehe mure see, et meil on nii sitad teed, kus asfalt 30 plusskraadiga hakkab vaikselt kraavi poole voolama. Ja teema polegi niipalju teedes, kui see pask mida teedeehitajad kokku keeravad, hakkab meile kunagi kätte maksma. Hitleri aegsetel teedel sõidetakse siiamaani, aeg oleks õppida. Kuid probleem pole selles. Mitte kuskil pole enam RAHA ega MÕISTMIST. Alles on jäänud vaid – röövkapitalism ja õige varsti me hakkame nägema ja kuulma neid, kes seda propageerivad eriliselt. Varsti tulevad valimised ja pull juba käib. Lihtsalt, üsna juhuslikult anti mulle ühe erakonna tikutops. Seal peal oli kiri. MEIE SEISAME TEIE EEST, SEST TEIE OLETE MEIE TAGA. Tunduks justkui OK mõte, aga…  Te lambad valige (ups! Käige ikka hääletamas ja oma allkirjaga kinnitamas) ikka meid ELIITI, sest teie lambad olete ju seal väga-väga tagapool. Teist lammastest ei sõltu midagi ja teid me koorime nii selle trahvi ja maksuga kui teisega. Kui me oleks aga päris lambad, siis polekski asi nii hull, sest – pügatud villaga lambal säänse palavaga on isegi parem olla. Katsu sa pügatud rahakotiga olla ja MÕISTMIST  otsida. Miks mulle meeldib kõik see, mis ma kirjutasin. Me peame suutma kõike seda kirjeldada, kirjutada ja selge sõnaga välja öelda. Sisisemine ja susisemine ei anna midagi. Isegi see ei anna midagi kui me demonstreerime oma rahulolematust. Kirjeldan kuidas. Väga paljud, ja eriti aktivistid, ütlevad et vaata kui palju kasu toovad need aktsioonid. Ei tulnud Tselluloositehast, nüüd on mingi Väimela Kanala jant, Lollraudtee püsib veel õhus, remmelgas võeti maha. Jah, ajutiselt see mõjub. Kuid see mõjub vaid siis ja selles kohas, kus selline probleem tekib. Kuid vastu või poolt peaksid olema kõik inimesed – kõikidele eesti probleemidele. Aga Tartu inimesed võtavad ketti ja neil on pohlad raudteest, mis tuleb kuhugi Pärnu. Mitte võitlema ja demonstreerima ei pea (peab kui asi päris käest ära läheb), vaid iga inimest teadvustama, mis kõige selle taga on. Ja järgmine jama on juba sinu ukse all, ning hala ja palu siis. Nagu Kiir Tootsile filmis ütles – Kus sa enne olid, nüüd maadle. Kokkuvõtteks. Meil ei ole lolle ülemusi ega pügatavaid lambaid, meil on – MÕISTMISE KRIIS. Kust aga mõistust ja mõistmist juurde saada. Äkki keegi teab Saladuse Võtit.    
  

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar