Selles loos tuleb siiani kõige pikem
piltide rida. See on pikk, kuid arvamus-teooria-hüpotees, kust see võetud on,
on veel pikem. See on nii pikk, et kõike ei jõua mingi nipiga lahti rääkida. Enne
ja pärast seda filmi olen ma vaadanud selliseid filme kümnete tundide kaupa. Minu
jaoks pole selles, mis siit tuleb, enam midagi kummalist. Paljud filmid ja
raamatud on keerulised. Enamasti mitte isegi selle pärast, et oleks keeruline
aru saada, vaid seepärast, et need on – mitme kihilised. Teooriaid on mitmeid. Tõlgendusi
on mitmeid, kuid kõige erilisem on see, et iga inimese „kontakti võime“ on
erinev. Kui keegi hakkab seda vaatama ja kohe arvustama, siis pole lootustki
midagi uskuda või tõesemaks võtta. Filmi autor ütleb filmi lõpuks kuldsed sõnad
– „Ärge uskuge minu juttu, uurige iseseisvalt ja tehke järeldused ise“. Ma ei
olekski seda "töökest" ette võtnud, kui ma ühel hetkel poleks kõike seda näinud
nii kompaktselt linnas, mis asub mulle kõige lähemal – Tartus. Tartu on kõikide
analoogiliste uurimuste tegemiseks ideaalne linn. Siin ristuvad niinimetatud –
vana aeg (mitmeid sajandeid tagasi) ja
lähem aeg (19. sajand ja 20. sajandi esimene pool). Tartu piltide rida tuleb
üsna lõpus. Paljudele lugejatele, kes on käinud Auroramaa seminaridel, tulevad
mõnedki asjad tuttavad ja nemad teavad kui keerulisi geomeetriaid üldse olemas
on. On ka lihtsamaid geomeetriaid nagu – Elulille geomeetria, Kuldlõige ja
Fibanoci jada jne. Selles loos põimuvad läbi kaks erinevat liini – see mis
toimus/toimub planeedil Maa nüüd ja vanasti, ning teiseks – inimese olemus,
kust ta tuleb ning kuhu läheb. Need ongi need, mis meie igaühega tegelikult
toimub. Lõpus teen ma ka ise ühe üsna omapärase järelduse. Alustuseks siis
filmi „Sansara Ratas“ väga-väga-väga lühike kirjeldus. See on nii lühike, et
kõigest kirjeldustest on vaid mikroskoopiline osa. Kes vene keelt valdab, see
saab teada palju rohkem.
Siit tuleb esimene "kodune ülesanne". Mis on järgneval neljal Tartus tehtud pildil ühist või kuidas kirjeldada - mis neid ühendab.
Enamus maju, mis asetsevad Tartu kesklinnas ja üsna mitme kilomeetri suurusel ringil kesklinnast - on esimese korruse aknad poolenisti maa all. Kui käite oma linnades siis vaadake, te näete selliseid aknaid igas kesklinnas.
Tartu kesklinna uksed, seinad ja katused on täis kummalisi - pärgi, linte ja urni sarnaseid "vaase".
Kas sellel lambi kanduril olevad geomeetrilised kujundid on "lihtsalt kaunistused"?
Terve Tartu kesklinna on täis sellise kujundusega fassaade.
Väidetavalt ei olnud väga vanal ajal, kuni tööstusrevolutsioonini, mitte ühtegi tehast ega vabrikut.
Ei olnud muud transpordivahendit peale inimjõu ja veoloomade.
Isegi mitte elektrilisi tööriistu.
Rauast tööriistad olid haruldased ja ilmselt väga hinnatud.
Ja väidetakse, et kõik tööd ja ehitised tehti valmis - käsitööna.
Paljud, vanema aja ehitistes, on tehtud loodulikest kividest. Kuid enamus on siiski ehitatud kunstlikest - inimese poolt toodetud tööstuslikest kividest, näiteks tellistest. See konkreetne sein pole tänapäevane, vaid Ivan Grosnõi ajast. Sellise seina kõrval tunduvad Giza püramiidi plokid üsna algelised.
Mitmeid erineva kujuga telliseid toodeti massiliselt. Selleks, et sellist seina ehitada peab olema eelnevad kokkulepped, telliste näidised, ehitusjoonised ja kindlad töövõtted. Tänase päevani pole säilinud mitte ühtegi ehitusjoonist, mida ehitamise aegadel pidi olema kilogrammide kaupa.
Väita, et sellised majad ehitati 18. ja 19. sajandil harimata tööliste, pärisorjade ja vangide abil, vaid näljapajuki ja piitsa abil (tänapäeva ettevõtja unistus - leida selliseid orje). Selline stilistika ehituses valitses üle maailma. Ühel ajal ja korraga, üsna pikka aega. Mis sellise maja ehitamine maksis? Kuidas see oli võimalik ja miks tänapäeval selline ehitus on ebaökonoomne?
Selline nägi välja Novorosiiskis mingi tehas, mis tootis mingeid "õhu masinaid", aastate 1800 lõpus. Telliskivihoone, ümbrus on lagunenud ja hoone ise ei meenuta tehast, vaid pigem mingit sakraalset kirikut.
Iga inimene võib googeldada - tehas 19. sajand ja sellised on kõik tehased. Ovaalsed aknad, ümmargused aknad, kõrged ja ovaalse tipuga uksed. Isiklikult vaatasin eesti vanade fotode arhiivist - Tallinna vineeri ja mööblivabriku vanu fotosid ja ka seal on kõik samasugune.
Lagunenud hooned - mitte Venemaal (ma ei hakka kirjeldama kus linnas just täpselt need on, vaadake filmist). Alumine korrus on betoon. Hästi on näha ka erinevate kihtide ehk saalungi jälgi. Tähendab, osati teha betooni töid.
Sellel ajal ehitati korraga mitme erineva tehnoloogiaga. Tellistes ovaalsed ja ümarad avad (väidetavalt tugevduseks), kuid samal ajal on akende tugevdusteks betoonist sillused.
Betoonitöid ja krohvimast oskasid ka vanad egiptlased. Vikipedia andmetel patendeeriti raud-betoon aastal 1887, kuid Peterburis kasutati seda juba aastal 1802. Massiliselt hakati kasutama seda alles XX. sajandil. Sada aastat ei suudetud kasutada kõige vähem töömahukat tehnoloogiat võrreldes telliste ladumisega. Kuhu kadusid vahepealsed teadmised?
Milleks kasutati ovaalseid ja ümaraid aknaid, kui osati teha sillusega neljakandilisi aknaid. Mõtleme veel ka selle peale, kui palju keerulisemaid aknaid ja uksi pidid puusepad valmistama - haamri, peitli, kirve ja höövliga. Käsitsi, ja miks selliseid oli vaja tootmistehasele.
Tehti ümarad aknad ja ...
Siis müüriti need kinni (keskel) ning ehitati hoopis selle ette veel mingi maja. Ümarat "tugevat ava" poleks vaja, sest ülemine aken on juba betoonsillusega kindlustatud.
Katus. Me kõik olema harjunud katust pidama - viilkatuseks. Me oleme sellega nii harjunud, et isegi ei mõtle, miks mitte teha lamekatust või kaldkatust.
Maja Venemaal, mis on dateeritud aastast 1749, näeb välja põhimõtteliselt samasugune kui tänapäeval. Tartu linnas ehitati sellel ajal aga kividest vundamentidele palkmaju. Meile väidetakse aga, et Venemaa oli mahajäänud, hariduseta maarahvaga, agraar-maa
Kõikidel sajanditel, alates Vanast-Kreekast ja Roomast, Ameerika ja Austraaliani osati ehitada igasuguseid maju, igasuguste katustega. Viilkatused, lamekatused, tornid-koonused, ümarad ja sibula kujulised tornid. Tänapäeva Tartus ei jaksa uus kirik oma tornile isegi plekki panna.
Kui uurida ajaloolisi ehitisi, küsida ajaloolastelt või restauraatoritelt, siis ei saa iialgi teada, mis aastatel on valmistatud nn. käsitsi toodetud tooted - aknad, uksed ja muud detailid. Neil puuduvad mingidki aastaarvud. Esimesed aastaarvud tulevad tööstuslikel tellistel, hauakividel ja metallist toodetel. Ja ka neil ei ole reeglina aastaarvud, vaid J762 ja sellised nagu ma kirjeldasin eelnevates lugudes. Ainsad arvamused ajaloolastel on - mis ajastust need võiksid olla - barokk, jugend jne. Tohutus koguses on aga kirjeldusi igasugustest erinevatest sõlmedest ja "ilustustest". Seda siin nimetatakse - sandrik. Kaitse vanade kirikute välisseintel olevate ikoonide ja maalide vihma eest kaitsmiseks. Milleks selline varikatus aknal, kui suurtel majadel on need vaid mõnedel akendel. Selline geomeetriline kujund on kõikide vanade hoonete katustel ja ka katused ise.
Venemaal Samaaras Ziguli õlletehase hoone. Valmimise aasta 1881. Ehitaja Austria õlletootja Alfred von Vacano. Milline õlletööstur ehitaks õlletehaseks sellise - kiriku sarnase tootmishoone?
Selgitus on väga pikk, kuid lühidalt öeldes. Neid hooneid pole ehitanud need inimesed ja neil aegadel kui meile räägitakse. Vaevalt kolmsada aastat tagasi toimus ülemaailmne katastroof - veeuputus, mitte Noa laeva ajal. Kogu planeedist käisid üle tohutu suured hiidlained, mis uputasid ja lõhkusid ära kõik linnad. Alles jäid vaid väga tugevad majad ja vähem tugevate majade vundamendid. Need võeti kasutusele ja ehiti kõike seda, mis hetkel vaja oli. Sellest ka kõik need poolikud esimese korruse aknad. Kõikidel majadel, kus sellised aknad, on üks täis korrus maa all. Sellest tuleb pikemalt juttu edaspidi. Siin on ka etteruttavalt selgitus, miks majadele (sakraalehitistele) ehitati kasvõi osaliselt viilkatus - see näitab suunda. Kuhu, sellest tuleb kohe pikem kirjeldus.
Kuid enne kui sai hakata midagi taastama või ehitama, tuli osa territooriumi välja kaevata. Kuna ei olnud enam seda tsivilisatsiooni, kes need hooned ehitas (tehnoloogiad olid hävinud), siis tehti seda labidate ja hobustega. Kuna sodi mass, mis sellisest üleujutusest tekib, oli nii suur, siis kõike ei suudetud ja ei suudeta ka tänapäeval lahti kaevata ja ära vedada.
Vikipediast. Ekaterina II andis 25. okt. 1762 (kuigi mitte ühtegi aastaarvu ei saa võtta päris tõe pähe) välja manifesti - Venemaa alade taas asustamiseks ja lubas Venemaale ka välismaalasi ja põgenenud venelasi. Kuhu olid inimesed põgenenud ja mille eest? Välismaalased lubati asustada vabalt valitud aladele, kõik rahvused väljaarvatud juudid! Neil aegadel oli kõikidel välismaalastel privileegid ja maksusoodustused. Kas poleks sobilik tõmmata paralleel ka Eestiga. Miks meil olid paruniteks välismaalased - sakslased. Kesk-eurooplased võisid jääda ellu veeuputusest, sest seal on kõrged mäed. Kui palju võis sel ajal üldse kohalikku rahvast ellu jääda?
Seda teksti ja selgitusi on nii palju, et mina ei jõua kõiki tõestusi ja fakti moodi asju siia tõlkida. Kuulake ise või laske kellelgi tõlkida. Kogu selle eelneva - uskumatu jutu (edaspidi läheb veel pöörasemaks!) selgituseks on aga - Võti.
Sansara ratas.
See võti - miks meil on kogu see informatsioon aastasadade jooksul ära kustutatud - selleks on Sansara, Samsara, Samsaru, Sassaru jne. Ma kasutan edaspidigi filmi autori "Sansarat". (eesti Viki annab vastuse - Samsarale, googeldage ise ja lugege)
Kirjeldus mida peab lahti tõlgendama hakkama. Vikipedia. Sansara/Samsara - sõna tähendab otseses mõttes - ekslemine, voolamine, mõttetu ja suundumatu ekslemine. Kõige vanemad veedakirjad sisaldavad - elu mõistet, millele järgneb taevasse ja põrgusse suunduv surmajärgne surmajõud, mis põhineb kumulatiivsetel voorustel (väärtustel) või puudustes (nõrkuses). Ajalooliselt - korduva reinkarnatsiooni tsükli mõiste on ajaloolistel põhjustel varjatud, kuid mõte ilmneb nii India kui ka Vana-Kreeka tekstides esimese aastatuhande alguses. Kuigi Samsaru, nimetatakse tavaliselt elusolendite taassünnis ja reinkarnatsioonis, sai ajaloolise kronoloogilise arengu käigus see aluseks küsimusele - mis on inimese olemasolu tõeline olemus ja kas inimesed surevad ainult ühe korra. Samsara kujunes endast olemise olemuse teooriaks, mida jagavad kõik India religioonid.
Samsara Hinduismis. Hindus on Samsara hinge reis, keha sureb, kinnitab hindu, kuid mitte hing, mis eeldab, et see on igavene reaalsus, hävimatu ja õndsus.
Samsara Buddismis. Sassara budistlikus seisundis on "kannatustega koormatud elutsükkel, surm ja taassünd, ilma alguse ja lõputa. Seda nimetatakse ka eksistentsi rattaks (Bhavacakra).
Samsara Sihkismis. Sikhimis sisaldab Sa`sarat - karmat ja tsüklilist aega ja olemust. Googeldades reinkarnatsioon ja sealt edasi. Lühidalt seletades, osad keerutavad elada siin, siis osad saavad minna kuhugi mujale, olenevalt oma "võlgadest".
Sellist kujundit on maailm täis. Kes reisidel käib, näeb oma silmaga, arvutis googeldades või filmi vaadates - teises ja kolmandas osas on muusikaga lõigud massiliste vaadetega.
Igas võimalikus variandis.
See tunduks järjekordse vandenõu teooriana, kuid miskit, mida siia maailma on loodud ja ehitatud, ei ole tehtud niisama ja tagamõtteta.
Väga sümboolne katus. Sümbolid, kirikute kujud ja nende suund - reeglina põhja pooluse suunas.
Tühine ja märkamatu sümbol, kuid need kes teavad - kes maailma valitsevad ja milliste sümbolitega opereerivad, siis pole mingi ime - Sansara ka googles.
See on tutvustav kujund Sansara geomeetriast. Kõige esimene kujund on ring. See on kahemõõtmeline projektsioon kerast-sfäärist. Meile on väga raske teha geomeetriad tegelikes ruumilistes kujundites, seega alati lihtsustatakse kujundid tasapinnaliseks.
Inimese elu on - üks ring, alguse ja lõpuga. Sümbol ring on kera projektsioon kahemõõtmelisel tasapinnal, müütiline mõiste - täiuslikkus, ringiliikumine, lõpmatus, igavik, lõpetatus - ülim täiuslikus. Kera - igavik, kinnine territoorium/ala. Rõngas - alguse ja lõpu üleminek, teise "kohta" - üleminek. Päiskivi ehitistel sümboliseerib algust ja lõppu ning ka üleminekut.
Meie elu lahutab miski - materiaalne elu ja mitte materiaalne. Kuid tegelik elu ei lõpe surmaga ja seega jaotatakse elu kaheks. Elu siin mateerias ja elu mis järgneb surmaga, mida eraldab joon - sünd/surm, kummalt poolt vaadates
Mõlemas toimub elu samaaegselt. Materiaalses on keha, mitte materiaalses asub hing.
Sellisest lähenemisest tekib sümbol 8 ja ka lõpmatuse sümbol - ümbersündimise märk.
Selleks, et liikuda ühest teise, tuleb see ühendada. Rist (ka pluss märk) - kahe maailma ühendamine ehk liitmine. Võrdhaarne rist - balanseeritud rist.
Praegune rist on aga välja venitatud. Rist on surma sümbol. Vene rist näitab üleminekuid. Kolmas - viltune on aga veel erilisem. Kust see on tulnud? Vene ristil on kogu kirjeldus - teatud sündmustest. Mitte keegi ei pane sellisele sümbolile mitte midagi - lihtsalt ilu pärast. Enamus riste on täpselt analoogsete kujunditega.
Esimene teema on - sünd. Aadama ja Eeva õunapuu.
Teiseks teemaks on surm. Surnupealuu, mis asetseb kummalises "augus".
Kuid see pole lihtsalt auk või haud, vaid meenutab kraatrit. Lihtsam variant uskumaks üleilmset katastroofi oleks - taevakeha plahvatus. Hiljem jõuame aga mingi loogikaga ka tõestustega veidi teisele järeldusele. Kraatrit ümbritsevad lained, kuigi neid kirjeldatakse kui lihtsalt kaunistusteks.
Lainete, üleujutuse teemat näeb massiliselt ka ikoonidel.
Sellisena kujutatakse piltkirjeldust sümbolina. Lill, mis pole lill, vaid kindla sündmuse - plahvatuse geomeetriline kujund.
Selline sümbol. Keskel plahvatus ja laiali valguvad lained. Iga tava-ajalooolane kirjeldab selle "jugendi" (või misiganes ajastu) lille kaunistuseks.
Purskkaevud sümboliseerivad sündmust silmaga nähtvaks. Üleval plahvatuse sümbol, meri ja vesi ja all hiidlained.
Liigume siis risti pidi edasi ja loeme lugu. Surm kraatris, mida ümbritsevad lained. Kaldu risti pealt on näha, et maa-alad ja hooned on veest ümbritsetud. Täpselt sama, mis oli piltidel ja vanadel maalidel, minu eelnevates lugudes.
Kaldjoon ristil, mida keegi ei suuda mingi mõistliku jutuga selgitada. Elasid inimesed, inimesed elasid rahus ja mõistmises. Siis tuli KEEGI, keda kutsuti madudeks ja saavutasid VÕIDU - NIKA - tekst Jeesuse labajalgadest kõrgemal. Sõda, pooluste nihkumine, miljonid hukkunud ja lein. Jeesus kujutab - kas kindlat persooni või teatud teadmiste ja kommetega inimkonda.
Kaldjoon selgitab, kui mitme kraadi võrra muutus pooluse asukoht. Kõik sakraalsed hooned, enne seda sündmust, olid suunatud põhja pooluse suunas, mille asukoht asetses Gröönimaa teatud piirkonnas. Peale sündmust on kõik sakraalhooned suunatud praeguse pooluse suunas.
Risti keskmine osa kirjeldab siis seda, mida tehti inimkonnaga.
Viimane rist - kujundid, mis tulevad pilvedest, "tiibadega", pilluvad sädemeid. Sädemeid, mis põhjustavad tuhandeid kraatreid maapinnal
Mida siis pilluti ja mida see meile meenutab. Surm kraatris ja kraatrite kohal kaks - "Mütsakat".
Eraldi nurgas - veel mõned "mütsakad", ja mida need meile meenutavad.
Kõik tunnusmärgid räägivad enda eest.
Läheks siis ristiga edasi. Tiivuliste vahel on veel üks "linnuke". Ka sellised linnud on sümbolid, pluss "kõrgem tegelane", kes vaatab alati oma "Kõikenägeva" silmaga kõrgelt ülevalt.
Tihti ümbritsevad seda kõrgemat tegelasest sellised tiivulised.
Sellist tiivulist kutsutakse - Serafimiks - lendaja, tuline madu, lendav madu, maokujuline välk, lendav draakon. Vaadates sümbolit, meenutab selline lendaja jällegi midagi tuttavat.
Kes teab, mis tähendab - "Cargo kultuur" - kui "rändajad" on lahkunud, siis hakkavad pärismaalased matkima "jumalate" atribuutikat, soovides nende tagasi tulekut, hakkavad riitusi ja rituaale korraldama.
Kas sõjaväelised struktuurid tegelevad joonistamise ja fantaasiaga, või ootavad nad ka kedagi tagasi.
Sellise sündmuse lõpptulemus võis olla selline.
Läheks Sansara rattaga edasi. Ülestõusmise geomeetria läheb edasi ja need on ikkagi vaid tasapinnalised kirjeldused.
See kujund läheb juba ruumilisemaks ja siit aimame juba ristiusu enim kasutatud sümbolit.
Võib ju uskuda, et religioonid on kõik sümbolid joonistanud ning fantaseerinud, kuid paljud kes selliseid geomeetriaid on uurinud teavad, et mitte midagi (mitte ühtegi joont) ei ole tõmmatud ilma, et sellel mingi väga täpne põhjendus ei oleks.
See on juba eelneva sümboli ruumiline kujutis. Sünd - elud - ülestõusmine järgmisele tasandile. Selle järgi - on sünd ehk tasand enne sündimist, alumine roosa pall. Selleks, et jõuda ellu tuleb teha ülestõus ja pööre 90 kraadi. Edasi ei hakka kirjeldama, sest see on üsna pikk. Suremise hetkel jälle 90 kraadine liikumine ja ülestõus.
Ruumilise struktuurina näeks see välja selline. Kõik kaared pikendage ringideks ja ongi sama skeem. Kõik joonised ei ole ühte moodi, vaid sõltuvad veel omakorda mitmetest teistest struktuuridest.
Mõned sümbolid "päris elus" meenutavad ka midagi sellist - vee molekul, aine millest me koosneme.
Ka üks lahe kirjeldus kust võisid tulla numbrite kujundid. Mitu 90 kraadilist pööret tuleb teha, et elada ära näiteks - kümme elu.
Iga 90 kraadine pööre - üks elu.
Vabakäega tõmmates saame tuttavad kujundid.
Eelmise "ratta" sümboliga lõppes loomulik ülestõus. See siin on tõeline Sansara ratas - kannatuse, vaevlemise ja lõputu taassünd, ilma kõrgemale tasandile tõusmiseta - karma.
Geomeetriaid pole võimalik seletada ühe-kahe sõnaga. Ka siin on seoseid palju, kuid asja iva seisab selles, et kui ükskõik milliste manipulatsioonidega (ka neid võimalusi on väga palju) tekitada olukord - tõmmates loomulikule ülestõusmisele rist (keeld) peale. Näiteks liiklusmärk - peatumine keelatud.
Ja sellist risti saame me ka tänapäevases kiriklikus sümboolikas näha.
Vatikanis eksponeeritakse selliseid, vapi moodi pilte. Kirjeldus on jälle pikk, kuid siin on näha see rist, mis meenutab - korrutusmärki X - seda see sõnasõnalt tähendabki. Tuled ja kordad, kuid mida ja miks.
Selle asemel, et teada seda - mis sümboliseerib loomulikku elukulgu ja ülestõusmist - kuhugi kus võiks parem olla. (Kuhu ja kas seal on parem, ega sedagi me tea).
Kuid midagi teadmata, teeme me jätkuvalt seda, koos nende rõõmude ja muredega, mis meid iga päev tabavad.
Ja siis ühel päeval pannakese inimesele selline sümbol, koos sõnumiga - puhka rahus (otsetõlkes - elu oli rahutu) - veidike!!!
Inimkonna või ka ühe erilise inimese mälestuseks aga selline - see on ju leinapärg.
See on mumifitseerunud inimene. Mis on siin erilist? Käte asend. Täisnurkne. Elu ja 90 kraadine ülestõus.
Veel üsna hiljuti seda teati ja tehti.
Kuid tänapäeval, inimeste teadmata, on ülestõusmisel rist peal. Teiseks ka veel see - milleks surnule sõrmus sõrmes - mine uuele ringile.
Ja et asi oleks veel topelt kindel - hauale ka. Kõik ühingud kelle embleemidel sellised sümbolid, tegelevadki sellise tegevusega. Teame neid lähiminevikust ja ka tänapäeval.
Kuid mingil ajal teati seda ja sümboliseeriti ka hoonetel, koos kõikide teiste sümbolitega, neist tulebki kohe juttu.
Sidney Town Hall. Foto aastast 1876 - 1879. Mõningaid hooneid üle maailma. Absoluutsest igas linnas ma näen nüüd neid samu sümboleid, mida ka mina varem ei näinud või siis pidasid ilustusteks.
Kõik nn. 19. sajandi majad on täis pärgi, leinalinte ja vaase, mis tegelikult pole ei vaasid ega ka karikat, vaid urnid.
Aegade jooksul on need urnid majadelt maha võetud. Aia peal veel on, kui esifassaadil on paigad juba tühjad.
Need vaasid on reaalsed, seest tühjad ja isegi sisaldavad veel midagi, kuigi ilmselt keegi neid ei uuri. Kui uuritakse siis meile ikkagi ei öelda.
Krematsiooni sõna on algselt tulnud sõnast - maski võtmine, seega oli see surnult surimaski võtmine, mida hoiti vaatamiseks. Kõik Vana-Rooma skulptuurid on surimaskid.
Hiljem, krematsioon - surnute põletamine, kus tuhk pandi urni. Varematel aegadel ainus matuse talituse viis. Euroopas aastatel 400 m.a.j. ristimise kasutusele võtuga loobuti kremeerimisest. Aastal 785 keelas Karl Suur surmaähvardusel kremeerimise ja see unustati aastatuhandeks. Krematsioon taastati Euroopas 18. sajandi teisel poolel. Ülemaailmse veeuputuse ajal oli tohutu kogus surnuid ja neid märke on majadel tänapäevani.
Me teame siiani, et need tornid kirikute kõrval on - kellatornid. Kuid kui me teame, et olid ajad kus kremeerimine oli valdav, siis täpselt samuti kui ka praegu, tehakse kirikus tseremoonia ja siis läheb kadunuke kremeerimisse ehk ...
Ahju. Siin on näha mõlemad hooned - ahi ja korsten.
Üsna vana, lagunenud ja "iidne" - Ukrainas.
Ka see võis olla ahi.
Ja ka need.
"Kellatornid" olid korstnad ja ahjud. Ning tulemuseks - urnid tuhaga. Kui sellel ajal oli tuhastamine valdav matuse riitus, siis neid ahjusid ongi palju.
Ka need kummalised kujud olid hoopiski "uhkemat" sorti tehnoloogia. Kadunuke pandi spetsiaalsesse konteinerisse ja tehnika tõstis aasadest otse ahju. Ja ärge arvake, et see on vaid üksik pilt mingi - kunstiloomega. Leinapärjad, lained ning tuli.
Enamus inimesi teab, mis see on. See on surimask. Kõik kujud, mida me näeme on enamuses tehtud inimese surimaskilt võetud peaga. Teatud ajani võeti maski ka lahtiste silmadega, kuid hilisemal ajal vaid kinniste silmadega. Ka tänapäeval ei panda inimesele ausambaid, siis kui ta veel elab.
Siin on siis kompaktne kujutus sündmusest. Kadunuke, leinapärjad, lained (merikarp) ja urn, mille tipus tule sümbol.
Vatikani vapil on üks motiividest.
Elupuu ja areng, mis on lindiga kokku köidetud. Toimus kaks sündmust (plahvatust), mille tulemusel muutus maakera pöörlemise kalle, just sellise nurga alla kui näitab tähenurk - tänapäeval, üle kahekümne kraadi vertikaalist. Miks päikesesüsteemis on kõik planeedid erinevate nurkadega ja läbisegi suurusega reas. Peaksid olema - kas kõige väiksem Päikesele lähemal, või siis vastupidi, kõige suurem Päikesele lähemal (ka füüsika on meil äraväänatud või ei räägita meile tõtt).
Ja kõike seda vaatab pealt - Kõikenägev Silm. Ma ei hakanud kirjeldama, kes on see jumal ja muud jumalad. Sellised nagu - Zeus, Jupiter, Poseidon, Thot, Thor või Odin. Nad kõik omasid võimsaid relvi - välke, kahe teraga kirveid või haamreid jne. Mis relvad need olid. Kui uued inimesed sündisid ja nad polnud kunagi neid näinud, jäid vaid legendid ja kirjeldused. Isiklikult olen sirvinud mõnda mütoloogia raamatut, kus kirjeldati, mida need "jumalad" ja pooljumalad tegid. Piisab sellest kui googeldate jumalaid ja siis loete, mis jõledustega nad pidevalt tegelesid.
Ma kohe ei pakuks selliseks relvaks - tundmatut lennuvahendit (kuigi ma ise pean seda just selleks).
Aga, mis masin on - kahe teraga mõõk, mis pillub sädemaid ja purustab linnu. Tänapäeval poleks mingi probleem visata merre megatonnilisi aatompomme ja tekitada hiidlaineid.
Nii need jumalad võitlesid ja tapsid - inimesi, pooljumalaid (järglasi inimestega) ja ka teineteist.
Millised rassid kõik käivad muistsetest lugudest läbi - Ükssarved, Lõvid, Maod, Draakonid, Kotkad. On isegi väga raske vahet teha kas on tegu kosmiliste rassidega, nagu enamus esoteerikad tahavad uskuda. Lihtsa inimese ja insenerina saaks mina uskuda hoopiski et, samas järjekorras olid need hoopis sellised masinad - tank, "möirgavad" helirelvad, laevad, helikopter ja lennuk. Kumb variant on utoopilisem.
Mõneti ei pea isegi fantaseerima kui osata vaadata üksikasju. Midagi ei varjata, sest võitjad tahavad alati oma eduga eputada ja ajalugu ümber kirjutada.
Kus me oleme selliseid ringe näinud?
Täpselt nii nagu ka praegu ja lähiminevikus. Ristid võitlevad ringidega, vahel ka viisnurgad ja kotkad jne. Pange ise erinevaid võimalusi kokku.
Peterburi elanikel võiks tekkida õigustatud küsimus. Miks nende linnas on "Võidu Väravad", Vana-Rooma sümboolikaga, tiibadega kujudega. Kes võitis ja - keda?
Võidu - või siis äkki hoopiski - Leina pärgadega. Mida selline pärg võiks üldse sümboliseerida.
Kujusid on väga erinevaid, neid vaadates saab aru kes kellega võitles. Tihti sai tappa madu. Siin mingi kahe inimese peaga madu (võrdlus - kahe peaga kotkas). Enamasti saab pihta ka Lõvi. Ning enim eksponeeritud sümbol - Püha Jüri tapab draakonit.
Siit võib lugeda et - surimaks (inimene), kelle tappis - Madu (või mis?)
Ja on veel üks arvamus. Palju eksponeeritud tegelased - tiibadega inglikesed (amorikesed). Kui miks nad pideval sihivad inimesi - vibudega (amorinooled, no miks ma seda ei usu!).
Need väikesed tegelased olid ka ristil "isakese" kõrval, sädemaid pildumas.
Ja millegi seljas sõitmas.
Meie ka sõidame selliste - vesihobustega.
Kes olid siis need "armsad" väikemehed, kes hoiavad karikat, mis sümboliseerib veeuputust. Tavaliselt on nad piltidel lõbusad ja karbavad igasuguseid viinamarju ja muud head-paremat. Seda nad siin teevadki. Krabavad head-paremat. Kujutatakse neid väikese kasvulistena, kuid miskipärast "kurja kehastuse" jalgadega. (Üsna saatanlikud tegelased tunduvad mulle ka need - pisikesed, kes on mandli silmadega, hallid mehikesed)
Mis Maa see on? Mis on kinni nööritud kahe lindiga ja mis ei meenuta planeeti Maa.
Mina nägin sellist kera oma ihusilmaga Dublini ülikooli õuel. Ma polnud seda varem näinud. Käisin selle ümber ja mõtlesin kunstniku "haiget mõttelaadi" (tegelikult ulme inimesena, see nii polnud). Kuid selliseid kujusid, mida teeb mingi mees nimega Pamodoru, on üle maailma ja eriti huvitav ... See asub ka Vatikanis. Mitte midagi, mis ei omaks erilist tähtsust, ei asuks Vatikanis. Selle kuju tõlgendusi on õige mitmeid.
Ja lõpetuseks veel reaalsed vaated, et jutt ei ole laest võetud. Venemaal "kaevati välja" kirik. Ongi nii, et majad on mitme meetrise pinna all. Kuna territoorium on nii suur, siis pole loogiline, et kaevati auk, sinna ehitati kirik ning pärast veeti kogu territoorium mulda täis.
Ei ole ka loogiline, et kirikule ehitati vundament nii ilusate detailidega ning siis peideti kõik maa alla nii, et vundament paistaks igav ja sile.
Venemaal nii Moskvas kui Peterburis on välja kaevatud terveid tänavaid ja me näeme seda pilti - kuidas KÕIK teatud aastaarvuga linnad, igal pool maailmas, on esimese korra jagu maa all.
Enamasti kantakse materjal peale remonti tagasi, kuid on ka linnu, kus linna tänavale on pandud klaasist paneelid ja inimesed saavad tunneli kaudu minna all seda kõike vaatama.
Lõpetuseks.
Ma esimese hooga ei lootnudki, et suudan seda lugu ümber jutustada, sest see on tõesti nii mahukas. Kuna piltide seeria on niigi pikk, siis jätan Tartus tehtud pildid ja oma tõlgenduse järgmiseks looks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar