Teisipäev, 11. juuli 2017

HÜDRAULIKAST ja muust.

 
 
 
HÜDRAULIKAST ja muust.  
 
 
Kui ma "ekspeditsioonidel" pilte teen, siis erilised lemmikud on - vanad fotod. Ka eelmistes lugudes olen paljud järeldused teinud just mõne vana foto järgi. Sellel fotol on huvitav tekst. Minu inglise keel pole nii hea, et ma teaksin iga sõna erinevaid võimalusi. Seega, sõna "interventions" annab tõlke - sekkumine - millesse? Sellest tuleb juttu loo lõpus. Aasta 1938 on üsna kummaline, sest Euroopas tol ajal juba kääris ja kogu selline rekonstrueerimine nõuab palju raha. Mis rekonstrueerimine? Vaadates seda pilti näeme, kuidas erinevad kivid on "killa-kolla" üksteise peale tõstetud ja välja näeb justkui mingi iidne ehitis. 
 
 
See pilt on Rhodose saare ühes kompleksis, kus igasugust rahvast puhastas ühte üüratult suurt territooriumi. Iga võimaliku kivikese küljes oli maalriteibist rebitud tükikesed, mille peal olid numbrid. 
 

 
Ühe naise käest küsisin üle (enda uurimuse kinnitamiseks), mis ala või ehitis see oli. 
 
 
Siit on näha, et see pind on mitme meetri paksuse sodi kihiga kaetud, kuna kaardus ukseava on mulla all. Tänapäeva arheoloogid ei suudagi veel tõelisi väljakaevamisi teostada, puhastavad vaid pinda. 
 

 
Mis värk siis siin oli. Suured seinad, sambad ja ilmselt ka katused. Kasutatud ka ilusat marmorimoodi materjali. See ala - tuhandeid ruutmeetereid - oli SAUN. Termid, nagu neid siis ilmselt nimetati. Väga tehnilised.  
 
 
See peaks põhimõtteliselt olema bassein. Kuidas ma seda väidan. See on basseini moodi ja selle kõrval on ...
 

 
"MULLIVANN!!!"

 
Kivist "mullivann", mis on veekindel ja marmorplaatidega vooderdatud. Vanni tuleb sisse ja läheb välja - kanalisatsioon!! 
 

 
Klaasialune pilt küll peegeldab, kuid siin oleks justkui joonistatud mullivanni kütmise meetod. Minus tekib aga hulgaliselt küsimusi. Kust kohast tuleb vesi? Kuidas seda pumbatakse, sest ühte vett tuleb ilmtingimata pumbata - kas siis sissetulevat või väljaminevat. Vaid ühe neist saaks teha vaba vooluga. Miks on ajaloos kaks ajajärku. Ühed ajad, kus inimesed pesevad ennast - Vana-Rooma ja tänapäev. Ja teine ajajärk - kus keegi ennast ei pesnud - pime ja kole Kesk-Aeg. Linna elanikud viskasid solgi aknast välja ja haigused levisid ning peened "prantsuse daamid" sügasid kehal kenade tokikestega kirpe ja kallasid ennast üle kangete lõhnaõlidega.
 
 
Aga kanalisatsioon ehk teadus nimega hüdraulika, töötas tuhandeid aastaid tagasi.
 
 
Täistööstuslikud ja väga tänapäevased kanalka-torud.
 
 
Tundub, et isegi katlakivi moodi kiht on torude sees. Tähendab kasutati palju ja vett voolas läbi suurtes kogustes.
 
 
Muuseumides näidatakse vahest taastatud mosaiike - kalli raha eest.
 
 
Siin aga võid vabalt tallata iidsete mosaiikpõrandate peal, mida pole suudetud veel puhastadagi.
 
 
 
 
Nüüd siis teemaga edasi teisele - Kosi saarele.
 
 
 
Tavaliselt näidatakse mingeid templeid ja pistetakse - meile uskumiseks selliseid kirjakesi. Ma olen absoluutselt kindel, kui inimese käest küsida - kuidas ta seda tahvlikest loeb. Ta isegi ei mõtle, mis see on. See on tänapäevane, järgi tehtud ja inglise keelega sildike. Kust kohast me saaks teada milline selline sildike on ehtne ja milline on millalgi järgi tehtud? 
 
 
Siin võis siis olla mingi tempel ???
 
 
Noh umbes selline - kakssada meetrit pikk, kivikolakas ja milleks on maailm täis selliseid kolakaid. 200 meetrit templit?? Kas keegi usub seda jura. Pigem oli see mingi ladu, basaar või mis iganes.
 
 
Ütleme siis, et mingi täiesti suvaline Vahemere äärne iidne vanaaegne linn. Kuidas me seda ette kujutame. Vahemere äärne kliima - soe, kuivapoolne; algeline (hobused ja eeslid), sõjakas - mõõgad, vibud, nooled, galeerid ja galeeriorjad jne. Linnad on tehtud puuhaamrite ja meislitega ning hobustega kokku kantud!! 
 

 
Lisaks sellele on praktiliselt iga linna alune täis veel ka lõputuid käike ja koopaid, enam-vähem kirkaga raiutud.
 
 
Vot selline kunagine linn, mille suurus jätkub veel ka vasakul pool ja ka selja taga samapalju.  
 

 
Ja selle linna kõige kõrgema künka otsas on selline vaade. Mind hakkasid huvitama need ümmargused kaevukaaned. Jalutasin siis platsi tahaotsa välja ja lugesin neid kokku - üle kahekümne.

 
Üks neist on siis lahti harutatud ja selgub, et nende kaante all on - tsisternid.
 
 
Kivist veekogumise basseinid. Sellised on ka kõikides teistes suuremates lossides, kindlustes ja linnades.
 
 
Ma ei hakka küsima, kuidas need veekindlaks tehti. Nende maht on 600 m3 ja neid oli üle kahekümne - 12 000 m3. Üritasin siis kahelt giidilt (meie ja kohaliku käest) küsida, et - kuidas neisse "anumatesse" vett saadi. Ja mulle vastati sinisilmselt - sademetest!?!?  Tsisternid asuvad linna kõige kõrgema mäenuki peal, Vahemere üsna kuivas kliimas. Ok. Inseneriteaduse kohaselt peavadki need tsisternid seal olema, sest kui see oligi sadevesi, siis oli see tarbevesi mis voolas vaba vooluga mööda kanalistatsioonitorusid (ka seal olid need olemas) alla linna. Omaette teema on aga "torude" küljes olevad - kraanid???  Ka seal linnas olid saunad. Kui mina peaksin mäenuki otsas vihmavett koguma, siis tuleks ehitada suured, kaldus, veekogumise katused jne.  Kuid see on vaid pool muret. Kuidas saab linna puhta vee - joogivee? Kuigi mina tea - äkki jõid tolle aja inimesed ka vihmavett. Siis taevast saasta alla ei tulnud. Igaljuhul giidide-ajaloolaste käest ei saa kunagi teada midagi - tehnilist.
 

 
Sellest - tänapäevase moega äravoolukanalist ei saa ma siiani aru, milleks seda mäenuki otsa vaja on?
 
Kuid kaugeimas nurgas leidsin väga huvitavad "kivid".
 
 
Neid oli seal seitse tükki ja selliseid tehnoloogiaid olen ma näinud maailma eri paigus.





 
 
 
Tavaliselt ei kuula ma giidide jutte, vaid kappan läbi kogu territooriumi, sest parimad palad leian ma just kaugemates nurkades, kuhu inimesi ei viidagi. Siis aga kui grupp jõudis tippu ja giid hakkas ringi jalutama, läksin tegin temaga juttu. Kuna ta oli varem ühe naise küsimusele - "aga kuidas püramiide tehti", vastanud, et uuemate uurinute põhjal on püramiidid betooni tehnoloogiga tehtud. Ütlesin siis, et võin talle näidata millised näevad välja betooni detailid. Kui giid neid poste nägi, ei suutnud ära imestada.  
 
 
Samas lähedal aga asjatas mingi kohalik valvuri või asjapulga moodi papi ning giid päris nende postide kohta. Need postid olid tema jutu järgi teinud 70 aastat tagasi Itaalia restauraatorid. Selle jutu peale üllatus aga giid põhjalikult. 70 aastat tagasi ja itaalia restauraatorid - mida need siin veel tegid.  
 
 

 

 
Ja nüüd tekibki dilemma. Kui need olid tänapäeva ehitusmehed, kes need vidinad tegid, siis - milleks? Kui ülejäänud kompleks on kõik  tuhandeid aastaid vana ja seisnud siin lageda taeva all ning kuidagi säilinud (mõned postid on isegi püsti!!!), siis kuidas on võimalik, et tänapäeva kõrgtehnoloogilise sideaine - tsemendiga - tehtud raudbetoonist postikesed on nii ära lagunenud.  




 
Milleks üldse tehti selliseid seest tühje torusid - kahekordse betooni tööga?
 
Nüüdseks on siis mul ära kirjeldatud need teemad, milleni ma tahtsin juba pikka aega jõuda. Edasi tuleb aga üks väga pikk ja põhjalik teema, mis püüab kokku võtte kõike neid - kummalisusi - mida ma olen siiani kirjeldanud. Teema on väga pikk ja võtab veidi aega.  

 

 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar