KUS ON TEHNOLOOGIAD???

  Kui saavad kokku kaks ajaloo-uurijat, kes pole kunagi rahul sellega, mida meile räägitakse ja siis on nad veel laushullud,  et veel kirjutavad sellest ja peavad blogi - siis lähevad jällegi "asjad käest ära".  Ühesõnaga käisin külas Raimondol ja juttu jätkus kahe päeva peale ilmselt rohkem kui 14 tundi. Kas teil on ettekujutust kui palju ma peaks trükkima ja siia pilte panema, et Kogu sellest arutamisest kübetki saaksite. Lootusetu, aga ma natuke panen paremaid avastusi.   Mul on palju huvitavaid asjakesi aga siia said need, mida mina polnud näinud. 

Raimondol on selline Väike raamat, mulle oskamata keeles ja mida sisaldab, ei saa teada. Aga niipea kui ma neid lehekülgi nägin, tuli jällegi Tartu Trükimuuseum meelde.  

Ma olen neid näitsikuid seal käinud kiusamas mitu korda ja jummala eest kui Eestimaa pääl peaks olema inimest, kes mõistaks mu küsimustele vastata, siis mina kuulaks "seltsimees teadlast" väga suure huviga. Aga sellist lootust mul ilmselt enam pole.

Mis siin siis on???  Enamus teadjaid seletab mulle kuidas Tähti trükitakse. On eraldi tähed (metallist) ja need pannakse üksteise kõrvale pakki, värv peale ja trükkadi-trükkadi paberi peale. Õige, kõik on õige, AGA. Kuidas saab trükiplaadi peale Väljaulatuv ehk "väljakraabitud" Käekiri, kus pole vahesid. Ma isegi ei hakka küsima, et kuidas saab sinna Punased raamid. Aga.  

Aga kuidas saab raamatukesse trükkida templi jäljendi.  

Ja kuidas saab trükkida allkirjamoodi käekirja. 

Et veel üllatavam oleks, siis need kirjad on 

Ühe tiku paksuse kõrgusega. Raamat on ilmselt miniatuurne Piibel. 

Ka on minu jaoks keeruline sellise vonkleva laine trükkimine. Noomaitea, kas ma viitsiks veel trükkijate juurde minna???

Välja antud mulle tundmatus kohas ja ei viitsind guugeldada kah. Aasta oli siis 1910. Meil oli raske tsaariaeg ja Lenin kirjutas veel kuskil oma teoseid. Imelikud ajad, siis. 

Ühesõnaga, minu jaoks on selliste raamatute TRÜKKIMINE - maailmaime.   

Kuid tihti juhtub nii, et kuni nende piltide screenshottimiseni võin ma ikkagi veel leida sellist, mida näeb vaid suurendatud piltide pealt. 

Vot seal tiitellehe keskel selline vapikene. Üsna mitmeid tuttavaid märke olemas ja ka aastaarv on - ei tea kust pärit. Kes teab, mis mõttetera seal on, võib kommentaari panna. 

Ühemõttelisusega. Ei hakka teadjad veenma, et 1900 +/- olid tehnoloogiad olemas. Kopeermasinad, vähendamise ja suurendamisega.

Ja see kirjeldus olid vaid varred, õied tulevad metallist. 

Vot selline münt on mul pildistatud. Kuskilt Täikalt "rublaraha eest saadud".  Umbes 3 cm diameetris. Krapsakamad märkavad kohe ühte "sümbolit". Miks peab sellise sümboli sinna sisse "toksima", sest ka selle toksimiseks on vaja teha peegelpildis tööriist, väga väikeste mõõtudega.  

Igatahes on keegi seda münti igasuguste tööriistadega julmalt retsinud. Miks?? Aga ka siit läheb edasi. Meie vaatasime Mündiluubiga seda ja juba siis nägin ma midagi lauskummalist. 

Selliseid pilte peaks tegema elektronmikroskoobiga ka veel, et näha veel suuremalt. Aga fotokaga suurendades on - E ja I all  justkui  jooksev mehike ja selle all on imepeenike - Kraabe. Selline ei saaks tekkida kuskil maa sees - looduse poolt. Mikroskoobi all oleks see ilmselt imepeenike vagu. Mulla sees nt, pole sellist kõva ja teravat mikroskoopilist "töövahendit".  Ei saa kunagi teada. 

Mündi tagumine pool ja 

Miks peab mündi sisse taguma nii palju erinevaid ja väga peenikesi märke, nagu samba peal olev "kummuli küünlajalg". 

Ma ennist juba ütlesin, et leian loo kirjutamise ajalgi veel nüansse. Siin on see küünlajalg ka näha ehk - Kuidas teha neid kirjesid mündi servale?? Käsitsi ja igale märgile oma tööriist?? Või kuidas???

Panite tähele mündi tagaküljel oli kiri . HISPAN. Hispaania münt siis või???

Aga miks minu silm loeb siit välja - TŠISTA. 

NB!  Raimondo mäletas paremini ja ma ei viitsi enam teksti muuta. Siin on kaks münti. Vene kirjadega on Tsaariaegne. Aga teemat see ei puutugi, sest teemaks on - kuidas tehti???? 

Ja siit - SOLOTNIKA.  

Ja siit TŠISTOVO SEREBRO. 

Siit aga ei loe midagi kokku. See on Hispaanlane. 

Iga märgi jaoks peaks olema tööriistaterasest kõva matriits või löögi tööriist - ULME. 

Ulme läheb aina ulmelisemaks. 

Raimondo olevat selles metallitükis ära tundnud - viga saanud lömmis  Uuri katte. Ilmselt hõbedast aga mulle pole see tähtis. Sellel on mitmeid auke ja mõranenud kohti, aga selle töötlus on Imeline. 

Need lilled on tehnilised ja võib öelda, et imelised. Kuid minu mõistus ei võta, kuidas teha nii massiliselt Laineid. Mis tööriistaga. Mis tööriistaga aga sinna lillede sisse veel peenemad sooned? 

Need kriimud on aga Veel peenemad. Oi kui neid saaks mikroskoobi all mingi trikiga ära mõõta - mis ühiku see annaks?

Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid Sik-Sakke teeb????

Sama järeldus - ei saagi teada. 

Nüüd juba üsna tavaliste Tsaari 15 kopkastega. Neid münte on terve maailm täis. 

Õnneks sain teha ka fotokaga üsna hea pildi. 

Tumedama pealt on veel parem näha. 

Vaata kust tahad, selle kujutise peal on müstikat palju. 

Aga ka see pole minu huvi. Mind huvitab, kuidas tehakse - mündi löömiseks terasest matriits, mis on mingi  2 cm diameetris???? Kuidas sinna peale mahub nii palju Kõrgendusi ja Õnarusi ehk mündi pinnal süvendid ja väljaulatuvused.  Ja ka see pole veel Tipp. 

Mind huvitab ... 

Kuidas saaks teha neid lopergusi ringe ja seda, ringi sees risti. Millega "kraapida", sest pöörleva instrumendiga ei saa teha lopergusi töötlusi , terasest matriitsi sisse - Vulkaanikujulist elementi, korraga nii väljaulatuvus ja ka süvend, ja siis samal ajal ka risti kujund. Kuidas??? Võib olla ma pean kellegile üle kordama, et selline münt nt hõbedast, lüüakse Ühe Konkreetse pauguga kahe matriitsi vahel, äärmisel juhul ka eraldi küljed. Selleks et neid massiliselt toota??? Seda sepp alasi peal ei pauguta, erinevalt mõnes muuseumis lihtsaid mündikesi ikka lastakse koksida.   

Paljud ütleva, et vaata Juutuubis on filme, kuidas münte tehakse. Olen vaadanud ja sealt, kus on Kipsist makett ja masinast tuleb münt välja, seal vahepeal ei näidata mitte midagi. Kes leiab sellise video - ootan huviga. Selline näeb välja hiinlaste toodang. Degradeerume. 

 Kui 200 aasta pärast leitakse selline hiinlaste "kõrgkultuuri" tehtud meenemünt, siis öelge mulle - kuidas me üldse saame hinnata - Mida me näiteks maapõuest leiame??? On need tolle aja ehedad, tolle aja "hiinlaste" pilamündid või mõne soss-sepa tehtud. 

Meil oli Piibli raskuseks, sest see ei püsinud hästi lahti, üks kummaline latakas, metallist tundmatu latakas. Keegi pole viitsin kraapida - mis seal sees on. Ma võin täiega väita, et enamus sellist kraami läheb iga päev Emexisse. Isegi kui see oleks midagi erilist, siis maapinnast tõstetakse pidevalt detektoritega sellist kraami välja tonnide kaupa.

 

Veel metallitehnoloogiat, teise nurga alt. 

Vot sellised käärid, üsna vanad käärid. 

aga lõikavad kui kulda ja paremini kui tänapäevased???? Miks?

Mina ei tea, kas ma olen kääride siseküljel kunagi nii vinget teritust näinud??? 100 aastat varsti vana. 

Kodu poole sõites pidasin kinni ka Risti kiriku juures ja vaatasin,  mis silma hakkab. 

Alla kümne vana hauaplaadi oli seal kõrvuti. Mis aastast - välja ei loe. 

Kui keegi ütleb mis aasta oli, aga - kõik need on Betoonist ja murenevad. 

Igalt poolt suured tükid väljas. Betoon pole igavene, erinevalt Värvilisest metallist. 

Seal oli üle viie vana risti seina peale väljanäituseks pandud.  

Kui vaadata palja silma on jällegi ainult kena kaeda. 

Suurendusega aga jälle küsimus. Kes tegi ja mis selline "tegu" tänapäeval maksma läheb - kui keegi üldse seda oskaks. Ilmselt juveliiri hinnaga - 1000 eurtsi tund!!!

Vahet pole, mis tehnoloogiaid kasutati, töö on ikkagi ulmeline. 

Need punktid on ägedad. Teed valumulla sisse pulgaga "täpikesi". Ka seda rihveldust võiks Tartu Valumehaanika tehasest küsida. Need mehed teaks vist.  Valutehnoloogias peab tegema kogu teksti peegelpildis. Siis tegema mingist pehmest materjalist  "voolitud" matriitsi ja selle suruma valumulla sisse jne. Aga vaadake Juutuubist. Seal plätudega araabiapoisid valavad ime asju.   

Põhimõtteliselt on nii, et kui inimene käib: ilma sügava huvita, peaaegu kinnisilmi, ilma binokli või suurendusklaasita - siis ta enamuses ei näegi mitte midagi.