Tegin nädalase "ekspeditsiooni" väidetavatesse pühadesse paikadesse ja kultuuri hälli, riiki nimega Iisrael ja veidi ka Jordaaniasse. Esimene lugu on sissejuhatav ja edaspidi räägin alternatiivsetest jälle pikemalt.
Juttu tuleb siis - Vana Kultuuri Arhitektuurist.
Kirikutest.
Lossidest ja kindlustest.
Muidu ehitistest.
Mul pole siiani sellist reisi veel olnud, kus öö otsa lendamist ja hommikul kohe peale JuustuPirukat ja Cokat kohe hakkasime kappama.
Esimesed päevad Iisraelis jätsid mulle ikka väga masendava mulje. Ma arvasin esiti, et nii ärikas rahvas peaks oma elu kujundama ikka väga lilleliseks.
Vähe sellest, et vanemad majad olid lagunenud ja mahajäetud.
Seda maad hakati maju täis ehitama peale neljakümnendaid. Näha oli, et enamus maju oli ehitatud korraga ja täitsa hästi. Siis aga toimus midagi ja peale seda on ehitus väljaspool suuri linnu peaaegu seisma jäänud.
.
Majad tühjad ja kõik laguneb.
Milline oli küll ehitustehnoloogia kui vaevu poole sajandi jooksul peab algama taastamist praktiliselt nullist.
Mingist eelnenud hiilgusest andis pidevalt tunnistust selline pilt. Olid kunagi reklaamid ja nüüd on vaid roostetavad kastid, kus lagunenud päevavalguslambid.
Küsisin ka giidilt, et mis värk on. Araabiamaa, kus varguse eest karistuseks raiuti käsi maha ja - Ma ei näinud ühtegi maja, kus poleks olnud, isegi vahest ka kolmandal korrusel, akende ees trelle.
Enamus maju on seal ehitatud Paekivist ja Jerusalemmas isegi ei tohi ehitada millestki muust. Selles mõttes oli igav ehituspilt.
Ma panen pildiseeriaid nii nagu fotokast järjest tuleb, siis on mul lihtsam.
Mõistatus - Kus me sellel hetkel oleme? Teil on seda ilmselt pea võimatu ära arvata, sest meil sellist pulli ei näe.
Me oleme Haiglas. Jerusalemma peahaiglas, kus kaks esimest korrust on täpselt sama Kaubandus keskus nagu meil nt Ülemistel või Tartu Lõunakas.
Hospital Shopping Center.
Miks me seal käisime? Üldiselt mina seal teisi turismibusse ei näinud ja seal - mida vaatama läksime, seal turiste kah polnud. Tegemist oli siis "kunstisaaliga" ehk seal territooriumil oli väikene sünagoog. Ja selle sünagoogi akende asemel olivad Ilmakuulsa maapoja Marc Chagalli kuulsad vitraašid.
Vaatasime neid siis venekeelse lindilt tuleva tutvustamisega ja püüdsin kujutluspilti ette manada, et kust see kunstnike "fantaasia" küll tuleb.
Haigla on ikka vääägade suur ja kohalik giid jahus õige pikalt. Mina reeglina kohalikku giidi kuulata ei viitsinud, sest vahest on neid muinasjutte päris vahva kuulata, kuhumaani see ajalooline peedistamine on jõudnud. Aga liigapaljut ei kannata ma küll välja.
Oleks võinud seal ooteruumi pronkskujude näituselt mõnegi muu pildi teha, kuid ma olin pikalt ametis oma - Uue profiilipildiga. Nimelt mul oligi juba pikalt vana pilt ja otsisin "väljundit", loodus teatavasti vastab ikka inemise soovile ja noist selfidest oli see parimini väljatulnud.
Vana Jerusalemma makett ja sellest teen edaspidi juttu.
"Nututamise seinast" räägin kah pikemalt.
Kohalikud "esoteerikud" ja esoteerikakirjanduse pood.
Seisame meie siis tänaval ja nina ette parkis Ambulance, jäi seisma ja kutt jalutas minema. Ma läksin vaatama, et kuhu kiirel tööajal "sanitarid" ka suunduvad.
Nad läksivad miskit kohalikku pirukat ostma, noh ega tühi kott ei seisa.
Oli vist see koht Petlemmas. Ma kohe kujutan ette mis seal "Jõuluvana maal" praegu toimub.
Ja üitskõrd viidi meid poodi - Käsitöö poodi. Ilus pood oli, hiiglamast ilus. Kõik puidust tooted olla oliivipuust tehtud. Ütleme nii, et mitte ükski foto ei anna kunagi aimu mastaabist. Mille mastaabist? Suuruse muidugi, aga ka...
Müüdi seal selliseid vidinaid ja
selliseid.
Aga põhiliselt ikka selliseid.
"Seltsimees kunstiteadlane. Kuidas sobiks mu naise buduaari lauaksele selline kujuke."
Nii umbes 50 cm kõrge - Fragment eesliga.
Sobib. Hinnapoolest sobib vägagi - 5999,99. Vist oli Eurikut, ah vahet pole.
Aga selline "nukunurk", Jõululugu lastele kinkimiseks. Mastaapidest - 1 x 2 m, raha mastaapidest, ju hoiatasin.
Noa laeva üks versioonidest. Kohalik lugu, nad ikka pidid teadma, et purjed ning majad dekil ja puha.
Eraldi varakambrike oli ka Vene ikoonide ostmiseks. Küll reproduktsioonid (pagana keeruline sõna - maakeeli Võltsing). Nohja kui ma oleks tellinud ühe meetri kõrguse puukuju hinnaga 12 000 eurikut ja selle Ametlike Dokumentidega Võltsingu hinnaga 13 000 eurikut, oleks reis päris asja ette läinud!!!! Häh, minust nad sinna maha jäid.
Mu lemmikuid teemasid - metallidetehnoloogia.
Ja lemmikuidki muinasjutte - Pirates.
Pluss ikka sama aastaarv - second half 19 century, kõik kollapsis.
Niiet Puška pooleks.
No kuskil siin need Pirated trallasid.
"Praktilist kunsti" kah. On keegi näinud selliseid tüüpe. Mina olen. Üks raamat on selliseid täis, mingi Hieronymus Bosch on neist joonistusi teinud - Kuugeldage kui viitsite.
Kai ääras seisis hiiglavahva Hipide purjekas, sidisodi täis, kahju et kõik peale ei jäänud - ketsid ja mustad sokid.
Kui ma ikka varem ja vahest nüüd ka maadlen muuseumide "turvareeglitega" - No Fotos, No Videos, siis tänapäeval on juba Uus Tase - No Droons.
Vaade kõrgelt.
Oaasike Suurt Jõukust üldises maarahva vaesuses
Osatakse ka tänapäeval ilusti ja kallilt asju teha kui tahetakse.
Ühes paigas naine küsis, et mida nad seal all teevad???
No ma siis vaatsin. "Pätid" raksus oliivipuu otsas ja muudkui raputavad vaeseid oliivikesi Sinisele Vaibale.
Ai see tänapäeva fototehnika on ikka vahva värk, loe või kirjasid maika pealt.
Olime ööd ühe vahva linna lähedal. Old City Akka. Kui veel googeldate, on palju ilusaid pilte. Möödaminnes üks kohalik surnuaed.
Kui ma olin selles linnas jalutanud, siis ma olin nördimusest Sinine. See araabiamaade räpasus ja pohhuism on juba varemalt sinna kanti reisimise isu ära võtnud. Kuid selline linn, nii briljantne vanalinn.
Ja see on räpakoll ja ...
"türgiturg".
Mitu sellist visiitkaarti - kaari, on Tallinna vanalinnas?
See linn neist vaid koosnebki.
Võlvkaared ja korrused maapinnast allpool - Ja nemad on kõigest sellest teinud Prügimäe.
Täista olemas ka kohalikud Bastioni Käigud.
Neis käikudes on, nagu ikka ka telekad, kust näidatakse "multikaid" ristirüütlitest ja muust, mida näidatakse ka meil ja mujal.
On see siis "keskaegse" kunstniku fantaasia või olidki sellised hooned. Aga KuiOn ajalooline muuseum, siis Peab Olema Tõsi. Onjunii, vai mis teie asjast arvate????
Teate kuidas giidid tavaliselt räägivad ja kuidas telekast History "teadlased" väidavad - Otoman ehitas, ristirüütleid tulid ja hakkasid ehitama kindlusi (raudrüüdes kuumal maal ja mõõkadega raiusid kive ilmselt), linnad kerkisid, talupojad ja orjad tegid losse ja skulptuure.
Ladusid merre vundamendi plokke.
Tahusid paekiviplokke, puurisid sinna avasid ja panid rauast tihvtidega plokke omavahel kokku. Ilmselt, et maa ei väristaks või pronkskahur seina ei läbistaks.
Aga "Miski" tegi ikkagi kõik vanad kindlused ja linnad Katki.
Mul oli päris kahju, seal üleval oli muuseum aga see oli kinni.
Mõni kahur ja
paar säännest Pontsakat kah.
Vana teema - augud seintes???
Mitu meetrit on tänapäeva tasemest allpool????
Väga turvaline kindlus, eraldi sissekäiguga, minetea võib ka hiljem tehtud olla.
Käisime ka sellises kohas nagu Colani Kõrgendikud, kus Iisrael ja Jordaania olla sõdinud ja kus nüüd on okastraadid tee ääres, sest olevat miine veel põldude peal.
Absoluutselt eraldi teema on Jordaania Kaevandused.
Mingi "Otomani suurprojekt" ehk Iisraeli BAM oli neil plaanis. Ehitada tuhandeid kilomeetreid raudteid ja sildu. Aga valmis ei saanudki. Tsaari Venemaa raudtee võrgustikust tuleks eraldi lugu kokku kirjeldada.
Nohjasiis hollalla ja hopsassa hüppasid kuskilt mägedest minu lemmikud välja.
Neil käis seal miskit suuremat sorti spordiüritus lausa, porised ja kaardilugejad kõrval. Vägev igatahes.
Siis rääkis giid suure loo bussis - Kohalikest Kolhoosidest. Täpselt nigut vene CCCPi aegne kolhoosi kord. Tee ja rüga, saad tasuta korteri ja lapsed koolihariduse, aga töö ja tasu on täpselt analoogne nagu sovhoosiajal. Banaanikasvandused ja ka kõik teised kasvatused on nüüd võrkude all, mitte kilemajades.
Saak tuleb niisutamisega. Häda sel põllumehel, kui on soe, siis on kuiv ja vastupidi.
Lugude tegemine Fotode baasil on üks tänamatu tegevus. Fotokas ei näita mastaapi. Suured asjad näitab väiksemaks. Aga väikesed võivad tunduda suurtena. Mingi puu seemnekannud ilmselt. Mina pole miskit tugev dendro... vaimisiganes loog.
Igatahes selle puu otsast on need kannukesed kukkunud.
Novat, tolle sildiga oli vahva lugu. Olime järjekordset kirkkut vaatamas ja mul giidi jutust ja täitsa tühjast kirikust kopp ees. Läksin ühe välikohviku tagahoovi tubakat kimuma ja näen, et üks mees kangesti pidistab, mida? Selline silt siis ja tegin kah temaga võidu pilti ja tõstin käe kõikse jämmempa liigese taeva poole. See mees siis küsis, et kas ma Inglist kah Talkin. Ma võin sommidega Pienta Puhuda, võin venelastega Baltaitada, kuid ingliss on mul sama nagu "Kolmes Apelsinis" - X 6 Mii, Mai Ingliss Is Verri Bääd. Aga ennast maha ma ikka müüa ei lase ja mees rääkis siis. Ta olla Kanada Usu Palverändurite bussijuht ja ta on neile kogu aeg püüdnud just seda seletada, mis selle sildi peal kolme reaga kirjas.
Sellistest "varemetest" teen palju pikema jutu.
Noh ja Jordaaniast on kirjutada vaid nende kõikse suuremast vaatamisväärsusest.
Petra.
Siis me käisime veel ka Surnumeres ujumas, mis on äraütlemata imelik tegevus, sest kui vees on mõrukibedaid soolasid pea 34 protsenti, siis läks paar tilka suhu ja silma. Seal pole võimalik vee alla ära uppuda aga samas kui seda soola peaks lonksu kurku tõmbama, siis pole läkastamine ega lämbuminegi võimatu. Kui seista vees või heita selili, siis on hiiglama raske uuesti jalgu alla saada. Lihtsalt vesi kergitab jalgu niipalju, et ei saagi jalgu põhja. Veidi lõbus oli aga sellegi poolest.
See Surnumere sügavus, 400 meetrit allpool Ilmamere pinda, mis on maailma madalaim punkt, on igatahes kahtlaselt kummaline värk. Kui see pole nüüd jälle üks hiiglama suur kaevandus, siis ma võin lahjemat sorti mürki selle peale võtta aga sellest kah edaspidi.
Teate, meil kodus tunduvad paljud asjad Pekkis olema aga ikkagi on meil siin Kuldne elu, sest me oleme veel Üsna Normaalsed. Kuna araabiamaades pole korraldatud miskit prügimajandust, siis ükskord nad - Oma Sita Sisse Ära Upuvad. Ei saanud head pilti bussi aknast teha aga kui nad juba põldu künnavad, kus üsna paraja kihina on plastikut täis, nosiismaitea. See pilt avaneb aga Kuulsa Piibli tegelase tegevuse linna Petlemma piiri peal. Sitt tee äärde kraavi ja kirikusse palvetama. Minetea äkki Jumal aitab. Ei aita jumal ka seda, kes ise ennast ei aita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar