NEXT LEVEL

  Ma mõtlesin tükk aega, et mida selle blogiga edasi teha. Olen uurinud ajalugu ja - Polegi kuhugi jõudnud. Olen leidnud vaid seda, et kõik mida me teame on enamalt jaolt imelikul viisil vale ja Järjepidamatu. 
Ajaloos ei saa mitte mingeid sündmusi ja kirjeldusi panna mingisse normaalsesse kronoloogilisse ega ka loogilisse järjestusse. Selles peab olema mingi põhjus või põhjendus. 
Ainus kuhu ma jõudsin oli küsimus - Kus kohas ma ikkagi elan???  
Nüüd läks igavaks, aina ja aina kirjeldada - Mis kõik on teistmoodi kui me teame. Siis tekkis mõte, et hakkaks vahepeal jälle otsast peale, aga - Veidi teise skeemiga. 
Uurimuste põhjal sain ma mõned variandid - Kus me võiks elada. Mõned neist vastavad ära enam-vähem kõikidele vastamata küsimustele, kuid ka sellisel juhul tuleb teha oma valik. 
Siis kui kirjutatakse raamatuid või tehakse filme on tihti  kaks skeemi: 
a) antakse algandmeid ja samm sammult lähenetakse tulemusele, 
b) antakse kohe tulemus (ehk Mõrvar on kohe teada) ja skeem rullub lahti piltlikult öeldes tagurpidi. 
Ma valin seekord selle teise variandi. 
Ma valin variandi, et stsenaarium ja Koht kus ma elan on - MÄNG. 
Me elame kuskil Üüratult huvitavas kohas, kus võib mängida igasuguseid mänge ja kõik, kes saavad meie mänge "mingitmoodi" jälgida, on "kadedusest Sinised", sest nemad seda ei saa. 
Siin Tiheduses ehk Materiaalses Reaalsuses on võimalik luua või valida praktiliselt ÜksKõikMida. 
Ja nüüd ma hakkaks seda tõestama Endale ja "veel kellelegi".  

On mitmeid harusid mida pidi võib jõuda - Kuhuiganes ja hakkan minema. 

Ma uurisin pikka aega matemaatikat. Sellist matemaatikat, mida meile pole räägitud ja jõudsingi kuhugi, kust loodan veelgi edasi minna. Selle algseemne andis vene alternatiiv-teadlane nimega Juri Stepanõts Rõbnikov. Üks väga otsekohene ja "vihane" vend. 

Alustuseks kirjeldan "lihtsaid" asju, mis ei tohiks inimese mõistust segi ajada aga noh minetea. Esimene küsimus. Mitu numbrit on Kümnend süsteemis? 

Tuleb välja, et - Kolm varianti. 

a)   0, 1, 2, 3 .....  9    

b)   1, 2, 3 .... 10   

c)   0, 1, 2, 3 ... 10.  

Tundub jabur aga hoopiski, mitte. Alguse sai see arutluskäigust, et kui vana ma hetkel olen. Pidades nt 60 aasta juubelit on inimene tegelikult vana 59 aastat, peab oma 60 ndat juubeli Sünnipäeva ja 60 eluaastat saab täis alles siis kui peab 61 sünnipäeva. Kuidas see on võimalik?  

Ehk teine küsimus. Elades aastas 2019 ei ela me mitte 21. sajandil, vaid 22 - ses sajandis. 

Lahendus on ülimalt lihtne. Me arvutame kohati Tükke ja kohati Perioode. Sünnipäev on tükk ja aasta on periood. Tüki kümnendsüsteem algab 1-st ja perioodi kümnendsüsteem 0-st. 

Täpselt sama on rahaga. "Rubla" on tükk ehk 1, kuid samas on see ka periood nullist ehk 100 kopikat. Üks rubla (nagu ka sünniaasta) saab täis alles perioodi lõpus ehk peale 100-ndat kopikat. Meile on mingil hetkel toodud - siia Eetrisse matemaatika, millel pole sellega, mis toimub looduses, absoluutselt mingit pistmist.  Mingi Teoreetiline Matemaatika.   

Teine teema on liitmine.  Looduses pole võimalik liita nii nagu me teeme tehteid paberil -teoreetiliselt. Kui me üritaks liita kolme eset ehk näiteks ühte õuna, ühte pirni ja ühte banaani, siis pole võimalik saada vastuseks  3, äärmisel juhul 1 smuuti. Liita saab üsna normaalselt samalaadseid ühikuid või siis tükke ja ka samalaadseid perioode. Kuid täiesti kindlalt ei saa teha tehteid tükkidega alates nullist, sest 0 õuna pole olemas. 

Kolmas teema -  korrutamine. Palju on 3 x 4, väidavad, et 12, aga kuidas me selle tulemuse saime?   3+3+3+3.   Kus on selles jadas korrutus, see on liitmine ehksiis 3 suurendamine 3 võrra, 6 suurendamine 3 võrra jne. Korrutustehet looduses ei eksisteeri. 

Looduses leiduv korrutus tehe on lausa olemas ja seda iseloomustab - Rakkude paljunemine- rohkenemine.  1, 2, 4, 8, 16, 32, 64 jne.  Korrektne korrutusteha on aga järgmine 1 x 3 = 3 = 1 astmes 3.  2 x 3 = 8, ehk 2 x 2 x 2.    3 x 3 = 27 = 3 x 3 x 3 = 3 astmes kolm.  Seda nimetatakse astendamiseks, kuid tegelikult on tehe - Kordamine sama arvuga.  

Seega on Korrutustehe toodud meile sisse kunagi mingil ajal - Kunstlikult ja sellel on ka oma põhjus, mis tuleb välja omakorda ajaloost. Neljandaks  on arvude jagamine. Jagamise tehtega on kohati jama. Looduses on tehe nimega - Jagunemine pooldumine ehk veel täpsemalt Rohkenemine, mis olemuselt on Korrutamine või siis Liitmine. Ma arvan, et paljud inimesed on kasutanud, kuid kas nad on mõelnud. Kui palju tähendab kui - Mul  õunu kaks korda rohkem või Mul on õunu poole rohkem. Kas Poole rohkem tähendab, et on Üks korvitäis ja siis sellest korvist pool ehk kokku poolteist korvitäit? 

Jagamise tehtega tuleb minna ajalukku. Olid kunagi Kõrgtsivilisatsioonid, kes ehitasid Megaliitseid ja Antiikseid hooneid, mida ei olnud võimalik ehitada ilma vastava mõõdustiku ja mõõdulindita. 

Siis toimus globaalne katastroof, etelonmõõdud hävisid ja inimesed hakkasid arvutama looduslike mõõtudega. Toll, vaks, jalg, 12 süsteem, tosin, puud jne. 

Nende mõõtudega pole võimalik midagi ehitada ega tehnilisi asju valmistada, sest iga mehe vaks on erinev. Kuid ka siis kasutati jagamise tehet. Hetkel on veel olemas kaks jagamise varianti: 1 : 2 ja 1/2.  Neis on nii totaane erinevus, et tekib küsimus - Kellel oli kasulik asendada murruga "jagamine", "kahe täpiga" jagamise vastu. Kui mul on 1 õun ja ma tahan jagada seda kolme lapse vahel, siis ma jagan selle murruga ehk lõikan noaga õuna Täpselt kolmeks ja kõik on rahul. Kui ma tahan aga jagada õuna Teoreetilise matemaatikaga 1 : 3 = 0, 33. Kuhu jääb see müstiline 0,01 õunast ja terasem laps võib jonnima hakata, et ma petan. 

Kõik tehted, mida tehakse irratsionaalsete arvudega on selline petuskeem ja mul tekib õigustatud küsimus - Kes pistab kõik need komakohad oma taskusse. 

Looduses pole ka Nulli, see mõeldi välja koos selle uue matemaatikaga. 

Kuigi see null on alati olemas olnud kui arvutati perioode. Vanad mõõdustikud Vene ja Inglise kultuuris on alati olnud murrupõhised, ka rahad. Kõik see jant muutus meetermõõdustiku ehk praeguse kümnendsüsteemi kasutusele võtmisel. Ja kogu selle jandi mõtlesid välja ilmselt tegelased,  kes hakkasid tegelema Kasumipõhise raha trükiga. Praegusel ajal aga on toimunud veelgi uus muutus, nii matemaatikas kui ka Kogu Mateerias, kui võeti kasutusele Kahendsüsteem - 0 ja 1. 

Ma pole siiani arusaanud, miks on arvutid "nii võimsad" ja sealjuures kasutavad vaid kahte tähemärki. Miks pole arvutikeeles kasutusel 2, 3, 4 jne.  Kui keegi teab, andke mulle ka teada, sinnani kasutan oma loogikat ja mulle tulevat infot. 

Pikka aega oli see matemaatika lihtsalt "vandenõu" ja vahva mäng inimeste ajude krussi keeramiseks. 

Mind ennast on aga huvitanud pikka aega küsimus - Kus ma elan? Mis ma siin teen? ja Kuidas ma seda kõike teen või aru saan? 

Nüüd siis võis see matemaatika, pluss ka ajaloo uurimine anda ühe uue tõestuse või selgusemoodi vastuse. 

On mitut laadi inimesi, kes püüavad katsetega tõestada - Kus me elame. 

Nimetus Planeet Maa, mis kujuga võiks see olla? Põletati selle eest, et Maa taheti muuta lapikust keraks. Ketserlus. 

Nüüd krapsakamad teevad katseid ja see, kuidas me siin pinna peal ringi kulgeme, ei meenuta kuidagi jalutamist Palli peal. Ai ma olen nüüd ka siis ketser.  

Ehk siis matemaatiline küsimus. Mitmemõõtmelises maailmas me elame?  Loomulikult Kolme mõõtmelises, sest koolis räägiti ja teadlased söövad elusalt selle ära, kes vastu väidab.  

Sõbraga hakkasime mõtisklema "üsna tühjalt kohalt" ja asi läks pöördesse. 

Eesti keeles on olemas üks sõna, millel on  kaks terminit. RUUM. 

Kas ruum on Kinnine või Lõputa avar. Vene keeles on säilinud terminitele eraldi sõnad ja kuna ma kasutan sealsest keskkonnast infot, siis on eestikeeles veidi raskemgi. 

Kui me räägime avatud lõputa ruumist, siis kasutame tihti väljendeid Kosmos, Universum, Lõputus. Kas Lõputa Avarus on Ruum? 

Aga enne räägin Seintega Ruumist. 

Mitu mõõdet on seintega ruumil? Väidetakse, et piisab kolmest: pikkus, laius ja kõrgus. Kuna ma olen tehnilise haridusega ja teinud väga palju tehnilisi jooniseid, kaasaarvatud selline õppeaine nagu Kujutav Geomeetria, siis kõik need on tehtud kolme mõõtme järgi. Kolme mõõtu kasutatakse mugavuse ja lihtsuse vajadusel, sest nendega on võimalik visuaalselt kujutada ruumilisi detaile. Kuid nüüdseks on mulle selgunud, et kõik see Tehniline polegi tehniline, vaid hoopis Esoteeriline ehk kõik need jutud, mida räägivad Mitteteadlased, ametlik Teadus. 

Ametliku teaduse kõrval on väga palju ja väga keerulist teadust (nt kvantfüüsika, mis on väga esoteeriline) ning selliseid teadlasi ei nimetata kunagi esoteerikuteks.  

Kui ma kunagi uurisin ja kirjutasin ka loo Herny Poincare teoreemist ja selle valemi lahtihammustajast Grigori Perelmanist, siis jäi palju arusaamatuks. Nüüd on infot juurde tulnud ja ilmselt tuleb ka edaspidi.  

Kui vaadata ja mõelda Kinnist ruumi, siis sellise ruumi kirjeldamiseks ja seal ruumis kulgemiseks, mitu mõõtu on hädavajalik? 

Kolme mõõtmega saame kirjeldada, kuid on üks lisa. Kogu pildi nende kolme mõõtmega, paneb lõplikult kokku - Meie aju ja kujutlusvõime. 

Aga alustan algusest. Ümarates ruumides on veidi keerulisem. 

Klassikalisel kandilisel kinnisel ruumil on: neli seina, lagi ja põrand. Seega koosneb  Ruum kuuest pinnast - Tasapinnalisest pinnast. Tasapinnalisel pinnal on kaks mõõdet. Seega kuuel seinal on kokku 12 mõõdet. Kuidagi tuttav number jälle - 12. 

Kuidas üldse mõõta ruumis olevat punkti ja milliste mõõtmetega neist.  Joonistel me piirame sellise punkti (ka kujundi, mis koosneb punktidest) ära kolme seinaga, mis saavad alguse Null punktist väljuvate kiirtega. Projetseerides punkti neile kolmele seinale, saame ettekujutada ja Ainult ettekujutada Oma Peas, milline kujund see on. Igale tasapinnale me joonestame nn. ruumilisest kujundis kahemõõtmelise Läbilõike või siis võib öelda, et ka Varju - Peegelduse. 

Kuid kui me tahaks teada, kus ruumi osas see terve kujund Asetseb, siis ei piisa kolmest tasandist, sest me ei tea kolme tasapinna järgi, millised on need teised, sest ruumid ei ole korrapärased. Seega Asendi leidmiseks peaks koostama Varju, ruumi kõikidele seintele, koos nende seinte kujuga. 

Teoreetiline matemaatika lihtsustas asja ja võttis koordinaatide alguspunkti ruumi ühte nurka ja nimetas selle nulliks. Selleks, et leida asja asukohta, peame me teadma - Kus on Nullpunkt ja kuidas sellest punktist hargnevad ruumipiiravad seinad. Lugu läheks liiga pikaks kui seda pudiks peenestada, loodan et lugejal on teadmisi ja kujundlikku mõtlemist. 

Seega ruumis pole Kolme mõõdet, vaid on: Nullmõõde ehk alguspunkt, olematute mõõtudega ettekujutatav punkt. 

Kui selline punkt kujutada reaalselt paberile, siis pole see enam 0-mõõtmeline, vaid kolmemõõtmeline, sest paberil on ka paksus, tindil on ka paksus ja tindiga tehtud punktil on seega kõik kolm mõõdet. 

Olematust punktist väljuvad kolm kiirt, kus igaüks neist kiirtest on ühemõõtmelised, sest asukoha määrab üks väärtus ja selle kaugus nullist. 

Lõik, alguse ja lõpuga või siis ka misiganes muu kujund on tasapinnal kahemõõtmeline. Selleks, et teada saada objekti punkti asukohta ruumis, peame seega teadma selle punkti koordinaate kõikidel tasapindadel. Seega, kuue pinnaga ruumis 12 mõõtu. Kolmepinnaga ruumis 6 mõõtu jne. 

Kui me võtaks nüüd koordinaatide alguspunktiks mitte nurga, vaid suvalise punkti, siis ka selles saame leida sama nipiga punkti asukoha. 

Kogu seda janti on vaja vaid selleks, et leida kaugus alguspunkti ja punkti vahel, mis on kõige lihtlabasem Lõik, kõige lihtsam kujund. 

Milleks seda teooriat  vaja on?  Aga  selleks, et ma tahan teada - Kas Kosmos ehk Lõputa Avatud Ruum on olemas? 

Kosmose lugudes on tihti räägitud, et saadame Laia Ilmaruumi võimsa signaali küsimusega - Kas on seal veel kedagi? Vastust pole meile öeldud, kas keegi on vastanud, kuid.  Kui See Keegi peaks vastu küsima: Meie oleme, aga Kus teie Asute? Mida me saaksime neile vastata ehk milliseid koordinaate anda. 

No näiteks helistad kellelegi ja küsid kus ta on? Ma olen Moskvas Ivanovna ja Petrovana uulitsa ristil. Kuidas ma sinna siis reaalselt kohale jõuaks. Ma peaks hankima maakaardi, leidma sealt kokkulepitud nullpunkti, sellest lahti harutama kaks tausta ehk siis Meridiaani ja Paralleeli tausta ja leidma tuttava asukoha Kinnises ruumis. Mis te minu kohta arvaks selle peale. Seda pole ju vaja, sest piisab kahest koordinaadist. 

Huvitav miks?  Kas me elame siis Kahemõõtmelise Lapiku Pannkoogi peal. Ei, ei, ei ela, pallipeal elame ehk siit minnes, hakkame vaikselt kahe mõõtmega maapinnast kõrgemale kerkima ja kohale jõudes oleme juba tontteab kui kõrgel maapinnast. 

Mingi jama tekkis või? Ei tekkinud, meie kujutlusvõime lubab meil mööda palli kulgeda lapiku mõõtmetega. 

Aga Tulnukad siis, kas nemad leiaks meid sealt uulitsanurgast üles kui neil pole isegi meiega kokkulepitud nullpunkti ja kauguste mõõtmed võivad ka erinevad olla. 

Kujutate ette pikkusmõõtu Kosmoses. Linnutee galaktika, ühe tühise Päikese, kiire liikumise kiirus ühe aasta jooksul - Valgusaasta.  Või siis mingi Parsek.  1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 astronoomilist ühikut. 

Kes mõtles sellise idiootliku matemaatika välja: nullid, komad, irrratsionaalsed arvud ja miinuse. Miinus Üks Õuna??? 

 Kuidas leida Kaaslast Kosmoses ehk siis Lõputa Avatud - Kus Kohas???  Sealjuures on otsetee sirge lõik, kuid meie peame liikuma pidevalt ühest kokku lepitud nullpunktist teise ja seda isegi lennukiga sõites. Jällegi Miks? Vastan ise. 

Mingit Satelliitsidet pole olemas. 

Sest väga suure tõenäosusega pole isegi kosmost olemas ja rakettidest rääkimata. 

Olles nüüd siis oletatavas kosmoses, siis kui jätame ära, et sellel polegi seinu, me võime "õhutühja" ruumi ettekujutada näiteks ümmargusena - Teatud perimeetriga mullina. 

Kuid Kust kohast arvutada koordinaate? 

Pole seinu ja pole - seinte arvu. Sealt tulebki termin - Lõpmatus, lõputu arv alguskoordinaate. Seega ei saa kosmoses liikuda ja teistele aadresse-koordinaate anda. Huvitav kuidas sellise skeemiga saaks ulmelugusid kirjutada. 

Nendele eelmistele teemadele võiks juurde pookida veel ka: keemia, füüsika ja psühholoogia.   Vaakumit pole olemas ja nn. kosmoses on aine nimega Eeter. Mendelejevi tabel on puudulik ja puudulik on ka muinasjutt, et Mendelejev oli seda tabelit Unes näinud. 

Kõrgtsivilisatsioonil on see alati olemas olnud. Füüsikas pole näiteks selliseid asju nagu. Gravitatsioon ehk külgetõmbejõud. On Tihedused ja Sagedused ning üleüldse on kõige taga ilmselt enamuses elektromagnetilised protsessid. Kui oleks külgetõmme, siis oleks me ninapidi maas ja ei jaksaks näppugi liigutada. 

Pole ka hõõrdejõudu. No kirjeldage kuidagi inimlikult, kuidas miski asi hõõrdub mingi muu pinna vastu. Aine osakesed aga saavad luua elektromangnetilisi sidemeid ja olenevalt ainest on ka need sidemed tugevamad. Mehaanikud teavad ja on oma käega püüdnud lahti tõmmata kahte metalltükikest, mis ei ole magnetid, kuid on lihvitud ülisiledaks ja need "kleepuvad" üsna kõvasti kokku justkui magnetid. 

Magnetismi ehk magneteid pole olemas. Magnetid on lihtsalt metalli tükid (vastavast metallist), mida on laetud elektriga ja need hoiavad elektrilaenguid enda sees ja seda ka mitte lõpmatult. On olemas - elektromagnetid.  

Psüholoogiaga on aga asjad üsna keerulised. 

MA USUN SEDA, MIDA MA NÄEN.  

Osad usuvad seda ka, mida  peavool räägib.  

Olen juba korra sellest kirjutanud, kuid siia sobib ka üks hiljutine arutelu. 

MINA ja Minu VARI. 

Ma seisan peegli või ka seina ees ja minu taha tekib Vari. Kui me seisame seljaga peegli suunas, siis tõstes oma vasakut kätt, liigutab ka vari vasakut kätt. Kus ta liigutab? Meie kujutlusvõimes, sest me ei näe selja taga seda liikumist. Keerame ennast 180 kraadi, vaatame oma varjukujutist ja Liigutades meie reaalset vasakut kätt, liigutab vari Oma paremat kätt, kuigi see asetseb meist vasakul pool. Pöörastes ennast 180 kraadi muutub pilt pahupidi. Sealt ka see, et kiirabi peale kirjutatakse ECNALUBMA, vastupidi, et autojuht peeglist ikka lugeda mõistaks. 

Kujutluspiltidega läheb aga veel jaburamaks. Teadlased väidavad, et meie silm on poolsfääriline suurendusklaas, mis pöörab reaalse pildi võrkkestal tagurpidi. 

Kas me kõnnimegi siis jalad taevapoole ja ringipööratult 180 kraadi? 

On meie maailm reaalne? Mina katseid teha ei saa, et kas silm ikka on see suurendusklaas? Psühholoogiliselt me pöörame oma peas reaalset pilti kogu aeg nii ja naa pidi ning ole siis hiromant, et arusaada, kuidas aju teeb kõik vajalikud tehted ja mis kõige tähtsam - Mis ühikutes?  

Kas maailm on reaalne ehksiis näiteks kümnendsüsteemne. 

Kui aga ka meie teeme kõike seda, mida arvuti teeb kahe numbriga, siis ma ei taipa enam mõhkugi. 

Kui ma jälgin seda pilti mida näen, siis meenutab see väga tugevasti Virtuaal Maailma. Mõtted tulevad - Eitea kust, unenäod tulevad eitea kust.  Veidi ka Meditsiinist. Inimene olevat arenenud ahvist loodusliku evolutsiooni tulemusel. Ammu ja kirjalikult on tõestatud Darwini enda kirjadega, et ta pole seda kunagi väitnud, vaid üks lause rebiti kontekstist välja ning Darwin ise oli selle üle väga pahane. 

Aga ma tõestan selle teooria ära iseseisvalt. Kui inimene arenes loodusest või siis isegi religioonist, et enne oli Adam ja tema küljeluust loodi Eva, siis - miks on meestel Rinnanibud? Miks osadel loomadel on ka isastel rinnanibud aga osadel mitte. 

Inimene on enamuses oma protsessides - Elektriline. Aju töötab ja vahetab lihastega reflekse elektriga (milles mina pole väga kindel, pigem kvantidega). Meie sees on KülmTermoTuuma protsessid, mis toimuvad rakkudes. Siis on meie sees elektrigeneraator, mis toimivat samuti rakkude sees. Kui see, üks rakk on mingi kerakujuline mull, siis on kõik protsesseid tema sees ehk rakk on minikoopia inimese tervikust. Planeet on koopia inimesest ja galaktika on koopia planeedist. Sorry, viimane väide on eksitav. Kõikidest kerakujulistest struktuuridest erinevalt on galaktika väidetavalt siiski Lapik spiraalne pöörlev moodustis. 

Millise kujuga on aga Väikesed osakesed? Meile püütakse seletada, et kõik on kerakujulised: elektronid, aatomid, veetilgad, planeedid jne. Kuid ühte ruumi ei saa Lõpuni täis täita keradega. Sinna vahele jääb tühja ruumi. 

Mesilased ei saa kahemõõtmelise pinnaga kärgi koostada ringidest, vaid nad peavad tegema Kuusnurksed pesakesed. Jalgpalli ei saa ka kokku õmmelda ringidest, vaid kuusnurkadest. Lumehelbedki on kuusnurksed. 

No kas oligi siis maailmas kunagi põhimõõt 6 ja kaks kuut annavad kokku 12. 

On veel üks paradoks. Kui loodus suudab luua kõike Ümarate vormidega, siis inimene ei saa kõike luua ümarana, vaid enamus tehnoloogiaid on kandilise ehitusega. Metsas maha võetava ümara puu peame saagima kandilisteks laudadeks. Vaid masinatööstus koosneb enamuses ümara tehnoloogiaga masinatest ja osadest. Kõik käib läbi treimise, puurimise ja painutamise-sepistamise.  

Kõige rohkem olen ma uurinud "teadust" nimega ajalugu. Ajaloo uurimisel on selgunud, et mitte miski, mida me siiani teame, ei ole õige ja ei saagi õige olla. Ajalugu pole reaalne ja kõikidele neile ajaloolaste vastuseta küsimustele, saab vastata kahe versiooniga. 

Absoluutselt kõikidele vastamata küsimustele ajaloos saab vastuse kui: 

a) kõik need asjad, mida inimene ei saanud valmis teha neil ajaperioodidel, sest neil polnud vastavaid tehnoloogiaid, tegid Tulnukad teistelt planeetidelt, või ka siis, meie endi Kõrgtsivilisatsiooni esivanemad,  

b) maailm on Virtuaalne, mis asetseb mingis arvutimängus, erinevate levelite ja paralleelsustega.  

Kuna ma ei saa minna kosmosest vaatama - Kus ma elan, siis ei saa ka Kindlalt valida varianti, vaid pean tegema järelduse - Tunnuste baasil. Mida olen ise näinud või kogenud ja kuidas see sobituks, kasvõi loogika baasil, sellesse valikusse.  Arvutigraafikaga pole mina kursis, kust võetakse arvutiprotsesside arvutamisel koordinaate ja nullpunkte. Kuid ka arvuti reaalses pildis on ümarad kujundid, mis koosnevad väikestest kandilistest pikslitest. 

Niimitmeid eri variante on üsna raske kokku panna mingiks reaalseks pildiks. 

Kas oli sellist ajalugu? Kas oli üldse mateeriat ja reaalsust olemas -  enne Minu sündimist ehk minu selle leveli mängu. 

Kas kõik see, millele pole vastuseid, need tegevused toimusid hoopis teistes mängudes ja need kumavad inforuumist, siia tulnud mängija mälukustutuste vahel. Noomaitea ega saagi teada. Alternatiivid, kes uurivad kõike läbi kõikide variantide, suudavad paljudele küsimustele vastata palju loogilisemalt kui Sptsialiseerunud teadlased. Kuid on ilmselt üks teema, mida ei suuda mitte keegi omavahel ära siduda. 

No on nähtamatu maailm olemas, sealt kust lapsed tulevad. 

Vot seda Nähtavat ja Nähtamatut ei saa kokku siduda vastusega, et kõik selle tegid tulnukad. Aga kust tuleks siis tulnukate hinged. 

Virtuaalsega kah on raske. Kui kõik toimub Kompuutris, siis kus kohas kompuuter asetseb, mitmes mõõtmes ja mis koordinaatidega? Jumalast on veel raskem aru saada - Jumal peab olema Lõputa, Ruumita, Mõõtmeteta ja Koordinaatideta - Nullpunkt. Ja kogu jant toimub tema sees, ehk Lõpmatuses, pigem Olematuses. Oh neid "teadusi" on veel nii palju. Teooriaid, näiteid elust enesest on lõputu arv. 

Me elame Lõputute Variantide RuumiTuses. 

Üks näide siia. On ümargune puud, kasvab metsas. Võtame selle puu maha, kuivatame ära ja me saame (vastavate tehnoloogiate olemasolul) teha sellest midaiganes. Ehksiis, selle puu sees on lõputu arv variatsioone sellest tootest, mida saab teha. Sama on ka inimese eluga. Meie sündides oli meis lõputu arv variante (selles keskkonnas olemasolevate tehnoloogiate piires), milliseks me saame oma elu kujundada. 

Me saame teha Kõike, peaaegu igas vanuses. Teha, ja teha ka neid, mida varem polegi teinud.  Me saame  teha neid tegevusi kasvõi oma peas ehk fantaasias. Ajule pole vahet, kas teha seda reaalselt või mõtteliselt. Vaadata filme, lugeda raamatuid ja unistada. Pole vaja reisida kui ei saa, televisioon on täis reisisaateid jne jne jne. 

Ainus mõttetu tegevus on - Tegeleda Mõtteta Asjadega. 

Järgneb ja - Hästi pikalt veel.