POMPEI ja VESUUV.

Teemaks oleks siis, nõndanimetatud vulkaanipurse ja "tuha" alla mattunud Pompei linn. 

Enne reisile minekut nägin ma History kanalilt filmi Pompeist ja juba see tekitas minus pisukese kahtluse. Nüüd seda lugu tehes jookseb jälle see film ja teen palju "avastusi" ajaloolaste eneste juttude põhjal. Jätkuvalt ei saa ma aru, kuidas saavad ajaloolased olla nii teadmatuses. Aga see tuleb sellest, et koolides ei räägita neile muud kui ilusaid muinasjutte ja aastaarve. Neile peaks õpetama ka ehitustehnoloogiaid, geoloogiat ja metallide tehnoloogiat. 

Mul on pilte hiiglama hulk, kuid omi pilte panen vähem, sest filmidest tehtud pilte on nii palju ja need on ka põnevamad. 

Vulkaanist räägin hiljem ja sellest "tuhast", mis sealt välja oleks justkui lennanud. See on aga ala kuhu inimesi sisse ei lasta ja seal asjapulgad kaevavad midagi välja. Kahjuks pean kohe teatama, et kõik see, mida turistid selles nn. ülemises Pompeis näevad, pole see mida räägitakse. Neid maju pole olnud ja kõik need on restaureerimise käigus pea maapinnalt uuesti üles ehitatud.  

Midagi on olnud - mis? sellest lõpu poole. Kuid kive ja klibu on hunnikute viisi, fakt. 

Ka siin linnas on sama "käekiri". On suured peegelsiledad ja lasersirged megaliidid, väikesed plokid ja punast tellist lõputult. Ei hakka pilte kordama. 

Jutu järgi, nagu ka keskaegses Tallinnas, on inimesed olnud väljaspool oma maja nii räpased, et pilluvad kogu oma sita ja sodi ämbritega tänavale ja selleks pidid väidetaval olema need suured "üle tänava minemise kivid - Sebrad". 

Ka need teed on hiljem taastatud, sest väga paljud kulutatud sooned ei läinud kokku. Eks nad püüdsid nagu oskasid. 

Need majad on uuesti ehitatud sellepärast, et Kõik, absoluutselt kõik, uste ja avade sillused on uued. Need on enamuses uuest puidust, millede alla, kividest eraldamiseks, on pandud tänapäevane bituumen "tõrvapapp". 

Väga paljudes kohtades on puidu alla pandud ka metallplaat või siis rauast talad.

See "antiik-Rooma" aegne raudteerelss on paarkümmend senti maa pinnast kõrgemal. Seega on see sein tehtud üsna hiljuti. 

Kõik katused ja talad on uued ja veekindla materjaliga seintes isoleeritud. 

Justkui oleks kamp erinevaid "Kalevipoegi" käinud ehitamas. Igaühel on oma käekiri. Raudplaat ja betoontala.  

Värske betoonsillus ja oi ma kohe nautisin neid restauraatoreid - krohvimise "kunstimeistreid".  

Kahe meetri kõrgusel selline telliskivi. Mis see võiks olla? Õige. Restauraatorid on "allkirja" jätnud.  

Kohati on kvaliteet OK aga … 

kui mitu aastat võib minna kui tänapäevane betoonsillus kellelegi pähe potsatab. 

Väike vitriinike luude ja kontidega ja …

Rauda toodeti ka 0 aastal e.m.a. Metallidest, ja ägedatest metallidest, tuleb edaspidi palju juttu. Selleks, et üsna suures linnas midagi ehitada ja igapäevast elu elada, peab olema palju metalli: tööriistad ("pronksmeislid ja puuhaamrid"), ukse hinged, potid-pajad, vankri võllid jne. 

Tuttavad klambrid, igas riigis kus vähegi megaliitplokke paigaldatakse. 

Aga nüüd läheb põnevamaks. Mul on filmidest kerge teha pilte ja neid üles riputada. Juttu ka ei pea palju kirjutama. 

Noomaitea, mis hea pärast pidi Teise Maailmasõja ajal Pompeid pommitama. Või ikka pidi. Äkki oli midagi sellist, mida pidi ära hävitama, et küsimusi ei tekiks. Õnneks on "kiva ja kindlusi" maailmas nii palju, et kõike ei jõuta hävitada. 

Nüüd üks põhiteema, mis seletab kenasti kui võlts ja hämatud on see vulkaanipurske teema. 

Platsi peal oli üks suur hoone-katusealune, kus on väidetavalt kõik - ehtsad ja väljakaevatud artefakti.  On ju äge vanker. Kivistus tuha all ära ja puha. 

Meile väidetakse, et inimesed jäid tuha alla ja kui need leiti, siis valati kõdunenud liha kohad kipsi täis, luud jäid sisse ja pärast raiuti "tuhk" ümbert ära. Ma panen seda pilti korra veel, sest see on - Kõige Kuulsam Kuju üldse.

Kas on tõlke või tõlgendamise viga - neid kujusid valmistati??? Kuid mul on ka tõestus, et nii oligi. 

Esimest korda, selle filmi jaoks, tehti eksperiment ja viid kolm kuju haiglasse ning lasti röntgenkompuutrist läbi. Vaesed ajaloolased, enne ei tulnud selle peale, väää.  

Äkki on tõlkeviga. Raudvardaga, mitte rauast varbaga. Kujutate ette, et mingi kutt leitakse maa alt mingi armatuuri jupiga ja - kohe on gladiaator. 

Oli veel üks kuju mida skaneeriti ja arvatavast mehest osutus luustik hoopis naise omaks. 

Mina nägin selles kuurisaras seda kuju ... 

Kus praktiliselt üks käsi puudub, kuigi turistidele räägitakse, et on olemas. 

Aga kuskil klaashoones on veel üks - samas asendis "kõige kuulsam kuju". 

"Muulaajaja" leiti lukustatud käimlast ja ta ei saanud sealt välja - Koos Eesliga (muulaga). Halleluuja, olid ikka ajad!!!!! 

Üldiselt ei suuda ajaloolased, ürikud ja seletajad kuigi pikka aega midagi seletada, et nad alalõpmata mingil hetkel iseendale vastu ei räägiks. Aga nad ei saagi, sest need on enamus väljamõeldised ja rääkijad lausa naudivad muinasjutuvestmist. Miks nad filme üle ei kontrolli. Ilmselt pole neil ka loogilist mõtlemist.  

Nimetame siis tulevikus selliseid apsakaid - "Olulisteks Parandusteks".  

On veel küsimus, et miks valge kips, mida isegi näha on, on muuseumides betooniga üle võõbatud??? 

Vot ja nüüd on pilt selline. Kuid eelmisel pildil olid teised poisid mitte trepil, vaid trepi kõrval lagunenud osas. Nüüd, võisiis, teises kohas on trepi kolmandal astmel hoopiski mingi plokk, mitte terve trepiaste nagu vanal pildil.  

Enne reisile minekut tekitas minus kahtlust see pilt. Kui see on kipsvorm - õõnsast inimese avast, siis mis ime läbi said lapse jalge vahele need kolm tuge. Ja need toed on kõikidel analoogilistel "laste kujudel" ja neid kujusid on mitmeid.  

Nüüd siis veel üks vahva teema - vesi ja "tinatorud". 

Üks selline vahva vaasisarnane anum, kus alalõpmata peavad - purskama purskkaevud. Insenerina ma olen ka rääkinud, et - purskkaev Ei Purska vett niisama ehk Issandast Jumalast. Selleks peab olema trass ja pump, mis avaldab piisavalt survet. OK, kui keegi tahab väita, et olid akveduktid ja mingi kõrguste vahe võib seda ka tekitada, kuid ... 

Armas naisterahvas ajaloolane ei mõista miskitki moodi, et: vesi tuleb kuhugi "anumasse", seda peab soojendama ja, vot siis peab seda ikkagi pumpama, sest kui seda vett soojendatakse aga vesi akvedukist peale jookseb, siis hakkab anum üle ääre ajama. Teine võimalus oles, et see "anum" oleks kinnine ehk taluks mingit survet. Milline see anum siis oleks? Mingi savist või siis metallist tsistern. Mõlemiga oleks probleeme. See jutt läheb mõne aja pärast ka edasi, saunade juures. 

Õige mitmel maal on tekitanud minus küsimuse. Kust kohast saavad inimesed oma - joogivee? Mitte pesemise või aiakastmise vee, mida väidetavalt kogutakse vihmaveest igasugustesse basseinidesse. Me teame omast kogemusest, et mõned päevad, kinnises anumas seisnud vesi läheb hukka ehk inimesed seda juua küll ei saaks. Kuid on maid, nt. Malta, Kanaari saared jne, kus nn. Kolumbuse või Templirüütlite ajal ei olnud võimlik saada vett sügavatest kaevudest. Pole neis maades praegugi seda võimalust. Näiteks Capri saarele on veetud veetoru mere põhjast. Sama on teema ka mägede ja kõrbetega riikides, kus tänapäeval palju vett destilleeritakse tehastes mereveest ja ma olen seda kraanist joonud, see on soolakas. 

  

Näidake mulle "Allikaid", kust tuleb - miljoneid liitreid.  

Väidetavad akveduktid siis. Esiteks on keeruline nööri ja nöörloodiga neid ehitada, et saada piisavalt väike kalle, et üks ots liiga kõrgeks ei läheks. 

Ja eelmises kaardis oli väide, et tuleb 40 km kauguselt?

Nii ja nüüd "kuskilt" Augusta allikatest oli võtta miljoneid kuupmeetreid vett üheksale linnale. Ei hakanud pilte väga palju tegema. Aga seda ei räägitudki - kuidas see vesi sinna akvedukti kõrgemasse otsa - allikast "ise ronis".  

No vot, ja siis ühel hetkel hakkas giid seletama, et Pompeis olid torud ja neid torusid mööda voolas vesi majadesse. Ma läksin siis näppima seda toru ja need olla tinast torud. Giid hetke pärast parandas, et - "seatinast" torud.  

Täpselt sama jutt ka filmis. Nad võiks ju telekas näidatavas filmis veidike ka vaeva näha. 

Vikipediast: 

Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe.^[3] 

Looduses on pliil 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 204, 206, 207 ja 208 (teistel andmetel 5, sealhulgas massiarvuga 202^[2]). Isotoope 206 (RaG), 207 ja 208 tekib looduses pidevalt teiste elementide radioaktiivsel lagunemisel ja seda niivõrd suures koguses, et plii isotoopkoostis oleneb leiukohast ja tema aatommassi ei ole võimalik täpselt anda. On andmeid, et see on 207,2 g/mol^[2]. 

Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). 

Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida.

Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 4000–3000 eKr. 

Õige segane jutt. 

Aga toru oli huvitav!!! Nokkisin seda küünega ja - see oli üsna pehme.  

Huvitav, mis otstarvet see - sumpatoru veel täitis?

Ja siis jalutasime - Ühel Tänaval, rohkem tänavaid selliseid, kus torud oleks olnud, mina enam ei näinud. 

Kirjeldan, mida ma nägin oma silmaga. Need torud olid lehtmaterjalist rulli keeratud ja ühenduskoht oli - reaalselt - kinni joodetud ehk meenutas gaasikeevituse õmblust (olen sedagi tööd omal ajal teinud).  

Materjali tuvastada ei õnnestu ja ega seda pole mulle vajagi. Nagunii ei mahu ükski tehnoloogia - sellesse ametlikku ajajärku. 

Torud olid umbes kolm-neli meetrit pikad …

 

 ja neid oli jätkatud täpselt samalaadse ühendusega nagu ka tänapäeval, kuid sellise ühenduse tegemiseks on vaja spetsiaalset tööriista. 

Jätke oli üsna palju 

Nii see torukene jooksis

Ja mingil hetkel kadus see lupsti kivi alla ja rohkem polnudki. 

Ja nüüd siis - Saunadest. Telliskivi konstruktsioonid, kuplid. 

Selles hoones oli palju sooja vett - kus seda soojendati?, ei räägita. 

"Keniaalseim seletus" üleüldse, mida ma olen kuulnud. Selles saunas, kuskilt sealt alt tuli ka - Auru. Ka üks teine meie meesterahvast matkasell prahvatas - Mis aur??? 

Seletan. Et auru saada tuleb vett keeta ikka "väga 100 kraadi juures". Mis anumas, mis torustik ja piisab vaid mingist väga väikesest ummistusest ja see katel, kogu "tsisterniga" lendab suure pauguga taeva poole.

Nii, ma nüüd mõtlesin, et lugu juba niigi pikaks läinud sellest filmist. Ma jätan "vulkaani" teema järgmiseks looks ja räägin veel mõnest asjast seoses Pompeiga.    

Erinevatest tehnoloogiatest. Kivitehnoloogiaid oli mitmeid ja ka metallitehnoloogiaid. On rauda, "seatina" aga on ka pronksi. 

See oli kauguses üsna suur kuju. "Gladiaator raudvarvaga".

Meie pronksiskulptor Tauno Kangro, teaks täpselt öelda - Kuidas valmistada suurt kuju - Seest Tühjana. 

History filmist veel paar vahvat lugu. Filmi ajaloolased said "eriloa" külastada seda paika, kus tehti väljakaevamisi. Ja "täiesti juhuslikult", just sellel hetkel, leidis keegi maa seest - mündi. Ehe Reaalne Leid öeldi selle kohta.   

Ja siis mindi jällegi keelatud kohta, kus kohalik arheoloogide päälik hakkas muinasjuttu vestma. 

Palju väikseid pimedaid ruume maa all.

Oli ta seal juures või, et teab?

Tõendeid pole, aga teab täpselt. 

Kes luges, kus kirjutati, palju oli?

Keegi ei tea!!!!

Sellest "kurikuulusest" ei saanud isegi mööda minna. Kohustuslik on ruumide kaudu minna. 

Kaks inimest meeterviiekümneses "voodis". 

Bordelli vetsumaja???

Veel, Üks "Arvamus" filmist. 

Ametliku versiooni järgi tuli tuhk nii kiiresti, et enamus kangestusid hetkega kringliks aga mõned entusiastid hakkasid poolemeetri paksust seina lõhkuma. Ust ei  oleks kergem lõhkuda olnud???

Veel nalja. 

Mida meile üldse On lubatud näha???

Puust tala? Kus see ori või muul veel kõndida saaks - pool meetrit vahe seinani? 

Mhhhjaah?

"Veski" või siis "betoonisegisti". Ai, need ajaloolased tekitavad küsimusi aina juurde. 

On veel üks korduv teema. Mega-giga-super tsivilisatsioonist, kes elasid mingil ajal vähemalt poolel maakeral. 

Kes oskasid ehitada megasuuri hooneid ja valdasid võimsaid tehnoloogiaid. Nad elasid Iirimaal, edasi üle Euroopa, Leedu, Läti, Eesti, edasi Peterburis, Siberi aladel, Jaapanis, Thai ja Vietnami kaudu kuni Indiani välja. Loomulikult ka Kreekas ja Roomas. Ja vähemalt ka Põhja-Ameerikas. 

Rahvas, kelle üheks sümboliks oli: haakrist, Svastika või siis Kolovrat.  

Giidide jaoks on see "nii tavaline" sümbol, et nad ei räägigi sellest. 

Ma kuskil viimases, kokkuvõtvas osas seletan ka seda nüanssi. 

Tonte ja reptikaid ikka ka.

Mis siis oli???

Võib olla, et see osa ruumidest, mis on allapoole maapinda, isegi on päris ehe ja tõeline. 

Aga - kui palju allpool maapinda, sest Pompei see osa, mida näidatakse ja räägitakse on üsna kõrge künka otsas. 

See on tükk maad kõrgemal kui siit näha on ja …

palju veel allapoole läheb. 

Ja seal all avaneb selline pilt. Aga sinna ei lasta ja need müürid isegi võivad olla tõelised linna seinad - Millega juhtus midagi. 

Mis? 

Arutan hiljem edasi.  

Ühe "õienduse" tahaks teha küll, sest minu tekste loeb ka nii mõnigi giid, kellega koos käinud. Meiesugustel alternativšikutel tekib pidevalt küsimus, et - miks ei räägita asju tõesemalt. Isegi siis kui on juba ammu teada, et palju giidide jutust on ajas ja arust. Aga ega neil giididel polegi vaja midagi muuta, sest enamus turiste tavaliselt vist ise ka ei tea miks nad reisidel käivad. Osad on muidugi sellised - ajaloo huvilised ja "teavad hästi palju fakte". Enamusi ei huvita aga üleüldse see ajalugu. Nad kuulavad hää meelega neid muinasjutte - ilusaid siis, või koledaid.