teisipäev, 9. oktoober 2018

PAIDE ja PÕLTSAMAA LOSSID


Paide sellist kivikonstruktsiooni nimetatakse - linnuseks. 


Ma ei peaks tegema väga mitmeid lugusid, et lõpuks avaldada mingit oma arvamust - mis ehitised need on ja millal tehtud. Kuid selleks, et tekiks üsna mitmete näidete baasil teis kindlam arvamus, umbes nii nagu see mulle selgemaks sai. Kindlusi on veel palju. 


Paide linnus selle skeemi järgi tundub olema - tähelinn (aga ei ole).  


Mingil hetkel on see seisnud olnud väga pikka aega varemetes ja hilisemate juttude põhjal kirjeldatakse, et ka see torn on päris purustatud ja tänapäeval uuesti nullist taastatud. Kes soovib, võib lugeda Vikist. 


Tutikas torn, milles on muuseum, kuid samal päeval oli see samuti kinni, tuleb kunagi teine kord vaatama minna. 


Näitan ka siin kahte põhiteemat. Maapinnast allpool on igas kindluses veel üks korrus. 


Kindlasti on vallikraav, mis siin nagu ei saanud olla veega täidetud.  



Rakvere linnusest ma ei leidnud mitte ühtegi punast telliskivi, mis on Eesti tingimustes peaaegu ainulaadne. 


Pakutakse ka välja, et tellistega on täitnud seinu restauraatorid, kuid ma olen telliseid näinud ikka paksude müüride sees nii, et neid ei saadud sinna hiljem panna. 


Ei jõua iga kivi uurida, kuid mingi imelik kivi, imeliku ringiga ja …


imelikult lõigatud, justkui tänapäevase ketaslõikuriga. Nomaeitea artefakt?


Maa-alune ava seespool välismüüri 


Ja väljaspool tehtud mingil ajal sellest keldrilaadne moodustis.  


Ka siin näitavad puujuured, et pinna all on kõvad kivid. 


See on väidetav kaev, kuid imelikul kombel lossi kõige äärmises nurgas ja fantaasial ei jätku mahtu arusaamaks - kuidas see vesi sai hoonetesse teisele ja kolmandale korrusele. 


Ega see kaev nüüd eriti sügav ka pole ja võiks ju restauraatorid teha sellise töö, et näikse vähemalt kaevu mõõtu. 


Samas kindluse nurgas ka täitsa tiptop säilinud ruum, pinnaalusest korrusest. 


Nohjah oli ka veel teinegi keldrisarnane panipaik tehtud - muinsuskaitse all oleval territooriumil. 


Kõikide linnade kesklinnades on alati telliskivist majad "kaldus vundamentidega". See konkreetne ilus hoone seisab tühjana. 



Selle maja pildid oleks jäänud ülesriputamata, kui ma poleks märganud kummalisust.


Esiküljes oli majal täpselt neli sellist sisemist nurka, kuhu olid pandud ka vihmaveetorud.  


Ja kõigis neis nurkades olid kasvanud puud. Millal kasvasid puud ja miks? Ja millal pandi need torud.


Igatahes olid need umbes paarikümne aastase puu kännud nüüdseks mädad. Milline normaalne inimene istutab valminud maja nurkadesse puud????


Nagu ikka ka Paides keskväljakul on kirik. 


Ja nagu ikka (igas maailma vanemat sorti kesklinnas) ka kummalised arhitektid. 


Kes muudmoodi ei mõista projekteerida maju kui - kaks astet õue ja kaks astet koridori. 


Ja nii terve tänav ja rohkemgi veel. Lippadi-loppadi uksi igal kõrgusel.


Põltsamaa loss.
Algul ehitati suur paest ruudukujuline kastellitaoline ringmüür, millele kaevati ümber täiendavat kaitset pakkuv jõeveega täidetud vallikraav. Müüri loode- ja kaguküljel eendus danskeritaoline väravaehitus. Müür oli üle kolme meetri kõrge ja selle siseküljel kulges kaitsekäik. Väravad asusid loodes, kirdes ja kagus. 
No vot, sellist jaburdust kirjutab Viki. Mis aga hiljem selgub?  




Keegi kunstnik on fantaseerinud selle pildi üsna hiljutisel ajal, kuid sisehooned on ta fantaseerinud ka - krohvitud kujul. 


Kiviehitis nagu ikka - maakivid, paekivi ja punased trellised. Ja ka need tuttavad korrapärased avad, kuid nüüd siis siseseintes.  


Kui kirik ja see kolaks hoone on "elanud ühist elu", siis krohvimise reastaureerimise ressurssi pole sellele mürakale jagunud. Lagunemine on toimunud üsna kiiresti, mitte mingite sajandite toimel. 


Hoone on nii ohtlik, et aedadega piiratud.


Telliskivi temaatika läbib kõiki neid kindlusi ja osad tellised on erkpunased, kuid samas nii pehmed, et lausa pudenevad käe all. 


Ehk siis esimene korrus ja … 


maa-alune korrus, nagu ikka. 


Hakkan teie tähelepanu juhtima telliste omapärale. Siin ilus pilt, kuidas seinas on vähemalt kolme erinevat värvi telliseid. Järgmistes lugudes selgub juba rohkem.  


Vot sellise oskusega taastatakse ajaloolisi seinu. Kui ma lugesin ühe kunstiülikooli tudengi lõputööd - restauraatorite kompetentsusest ja kuidas nad müürivad vanu müüre - tsemendiga, mis on liiga tugev ning see kooslus hävitab kivid(tellised) ära lausa ühe talvega. 


Korrapärased avad aga nüüd juba välisseinas - kaks rida. 


Jälle tuttav - sile kivi. 


Nii ja nüüd siis jaburduse olemus - ordu linnusest. Lahe kindlustus küll, kui terve sein on täis aknaid. 


Raamitud aknaid. 


Noh ja päris peasissekäik on väisseinas, uhke trepi, metallist kaunite rõdupiiretega. 


Igavesti uhke sissekäik vaenlastele, isegi kahurit pole vaja üles panna. 



Ma ei tea paljud inimesed on reaalselt seina krohvinud, mul on vahest ette tulnud. Minu fantaasia ei suuda seda mahtu ette kujutada. Mitmekordne krohv, väga ebatasasele pinnale. Hobesevankrite (sadade) viisi kulus lupja ja mörti. 


Kiriku krohvimise tase on hoitud arhailisena - üsna robustsena. 


Niisiis - kindlus? Pole see miski kindlus kunagi olnudki. Siin oli igatahes muuseum veel lahti. Sain palju huvitavaid pilte, kuid neist teen eraldi loo koos teiste muuseumide näidistega. 

1 kommentaar: