teisipäev, 21. veebruar 2017

SURMATANTS.

 
 
Need lood, mida ma kirjeldan nüüd, ehk peale "vahe kokkuvõtet", tulevad palju pikemad, põhjalikumad ja nõuavad suuremat ettevalmistust ja uurimist. Hetkel on ootamas kaks lugu. Ma käisin veel kord "ekspeditsioonil" Tallinna muuseumides. Neis, milles ma tookord ei olnud käinud, osades märkasin uusi nüansse ja üks muuseum on vahepeal pealinna juurdegi tehtud. Kuid sellest järgmises loos. Teine uurimus baseerub koolilaste ajalooõpikutel ja mida kõike nendes leidub. Selles loos, mis nüüd järgneb, on pildid ja kirjeldused, kui ma mõni aeg tagasi Tartus tutvustasin oma raamatut. Kogu õhtu kujunes kolme tunniliseks ja see ajaloo-osa võttis aega umbes tunni. Ma ei hakka kordama pikemalt neid pilte, mis on blogi eelmistes lugudes ja üritan kiiresti jõuda pildiseeria lõpu ossa. Just lõpus on kirjeldus - mis veel võis olla!!!   Selle blogi vaatajad, kes kuidagi moodi teavad-tunnetavad, et maailm ei pruugi olla - "päris reaalne" ehk siis; näiteks on hologramm, sellega ma ilmselt võin üsna suurel määral nõus olla. Kuid esialgu piirdun - silmaga nähtava reaalsusega.  
 
 
Tallinna muuseumi vanim eksponaat, mis tegelikult ei ole see, mida kirjeldatakse.

 
Ajaloolastel ei ole ühtegi kindlat meetodit dateerimaks asjade tegelikku vanust.

 
Kas võtta tõeseks vanad maalid ja joonistused. Siin on maal Rooma Pantheonist, mis tundub väga sarnasena järgmisel pildil oleva sama hoone fotoga. Seega me võime vanu maale võtta üsna suurel määral tõestena.

 
Praegusel fotol on erinevus, vaid teise korruse akende kohal olevad - kolmnurgad.

 
Maal, Jeesuse tulekust mingisse linna, aastal umbes  25 - 30  m.a.j. See linn ei sobi sellesse aastasse, pigem kesk-aega ja ehituste rohkus ning keerukus ei sobi mitte ühtegi aega, isegi tänapäeva - ehitustehnoloogiliselt.  Selleks peavad olema väga suured kivikaevandused, katusekatte materjalide tehased, klaasitehased, standardiseeritud mõõdustik ehk mõõdulint, tõste- ja transpordivahendid ning projekteerimise asutused.  

 
See maal ei sobi Piibli loosse, sest stseen ei saa kuidagi olla kõrbelises ja kuivas kliimas, pigem jälle Euroopas. Selle episoodi kohta panen FB "Elukulg" filmi Sergei Salli loengust, kus ta kirjeldab - kus see võis olla. Kindlalt, on see koht aga teises kohas kui eelmisel maalil, kuid ehitised on ikkagi samasugused.  

 
Ja nüüd veelkord samasuguseid ehitisi erinevatelt maalidelt.

 
Suured ja väga keerulised hooned.

 
Kas see on tervik pilt või kunstniku fantaasia kõikvõimalikest hoonetest. Kunstnikud ei suuda maalida mitte midagi sellist, mida ei ole planeedil Maa kunagi olnud.

 
Seega siis, kunagi olid väga suured ehitised, neid oli väga palju ja jääb õhku küsimus - kes need ehitas?

 
Ja siis äkki 17. sajandil olid paljud lossid purustatud, kuid inimesed on selle šoki juba üle elanud. 

 
Purustustega pilte on väga palju.

 
Sellise hoone lagunemiseks loomulikul teel, kuluks tuhandeid aastaid. Ja tuhandeid aastaid - ilma mingi tehnilise arenguta ehk taastamiseta.

 
Peale purustusi toimus sellel perioodil, 17. sajandil,  ka suur veeuputus. Vette ei ole võimalik, ega ka mõtet, suuri hooneid ehitada, isegi tänapäeval.

 
Siin on näha kuidas suur tempel on poolenisti veel vee all.

 
Meile väidetakse, et need on ehitajate - tööjoonised. Pigem on need kunstnike joonistused, "kellegi" poolt valmistatud hoonetest, palju aastaid ehk purustusi hiljem. Eriliselt soovitan meelde jätta hoone vundamendi konstruktsiooni, seda kirjeldan veel edaspidi.

 
Ja siis - äkki - on terve Euroopa ja kogu planeet täis "koloniaal-stiilis" kirikuid ja katedraale.

 
Kõik sellised hooned on ehitatud 19. sajandil. Kui käite Eesti suuremates linnades, siis KÕIK suured, mürakad hooned on ehitatud, vaid saja aasta jooksul, ühel ja samal ajal korraga.

 
Kirjeldus Iirimaa kolme katedraali ehitamise aastatest.

 
Hispaania väga suur kirik-klooster.
 
 
Plokid, selle ehitise seintes. Need on tehtud nüüdisaegsete meetoditega ehk segumasinatega.

 
Tüüpiline "koloniaal-stiilis" hoone, mille ehitamise viisidest ei räägi meile mitte ükski ajaloolane - mitte kunagi.

 
Sama hoone rõdupiire, kus segumasina operaator on veidi haltuurat teinud ja osa "tsementi" oma suvilasse viinud.

 
Kõikide hoonete ehitamise põhi tehnoloogia on - betooni tehnoloogia. Ka sambad ja kujud. Kes viitsib kõrvutada seda pilti mõne Eesti kujuri - tõelise raidkujuga, näeb erinevust oma silmaga.

 
Püramiide ehitasid egiptlased samuti betooni tehnoloogiaga.

 
Täpselt niimoodi ehitatigi suured plokid nagu on näha pildi - all, vasakus nurgas.

 
Egiptuse püramiidid ei olnud algselt sellise kujuga nagu me näeme neid praegu.

 
Mingi kirjeldus, milleks neid püramiide kasutati, on raamatus - "Elulille iidne saladus". Seda raamatut ei pea võtma tõe pähe, sest kirjeldab meile mittesobilikke manipulatsioone. 

 
 

 
 

 
 

 
See pilt on joonistus, ja kui keegi seda näitab, võiks alati väita, et selliseid pole olnud.

 
Kuid on, ja mitte vähe, googelda - "Meroe püramiidid".

 
Mina ei ole mitte üheski muuseumis näinud - mitte ühtegi mõlkis kiivrit?

 
Järgmises loos näitan tänapäevase "raudrüüde sepa" imeliselt ilusaid kiivreid, mis on valmistatud stantside ja CO keevitusega. 

 
Püstolid aastast 1600 maj.

 
 

 
Neil aastatel kasutati keermepuure, keermelõikureid, rauasaage ja viile. 

 
Tallinna muuseumis analoogiline tehnoloogia aastast 1650, seda on näha püssiraua pealt.
 
 
19. sajandil olid kasutusel sportpüssid, õhupüssid ja õhupüstolid!!!

 
Metallide tehnoloogia aastast 1640.

 
Kuldne paabulind ja ülim peen-mehhaanika.

 
Peterburi müstiline ehituskunst. Iisaku katedraal. 

 
Iisaku katedraali, sepikojas valmistaud "sepised".

 
Ehitis aastast 1700.

 
Kuid kandvad postid on "tutt-uued", betoonist kandvad sambad - ühest valu vormist. 

 
Veealuste tööde meisterklass, mida pole tänapäeva tingimustes võimalik järgi teha.

 
"Treitud", poleeritud sambad, millede hind tänapäeva tehases osutuks ilmselt ülikalliks

 
Täistehnoloogiliste seadmetega valmistatud elemendid.  

 
Malahiit-postid, mida ei tohiks olemas olla.

 
Mõttetult suur ja kasutamatu vidin, keegi ei tea selle otstarvet. Ilmselt "üliodav" ruumi kaunistamise element!!! 

 
Nüüd siis meenutame ühte eelmist pilti - hoonete vundamendist. Kui see oleks reaalselt tempel, siis peaks siin olema - täis plaat-vundament. Siin on aga "kunstipäraselt" püsti sätitud postid, et oleks ilus vaadata. Enamus poste, sellel suurel territooriumil, olid pikali, purustatud ja rahvast sinna grupiga ei viidud. Giidid ei oska vastata küsimustele - mis need on?

 
Templil peaks olema täisvundament, kuid siin pole õieti isegi riba-vundamenti.

 
2250 aastat tagasi osati valmistada - raudbetooni.



 
 
 
Nüüd siis jõuakski selle - lõpu teemani. Küprosel ja ka mujal maailmas on kindlused - mägede tippudes. See kindlus on ligi 900 meetri kõrgusel merepinnast. Väga suur ja väga mõttetu ehitus?
 
 
Igas suunas on sellised kaitsetornid, väga peenikeste laskeavadega.

 
Siit on ainuke võimalus vedada kive lasketorni ehitamiseks. Kuidas selline torn ehitati, kust kohast võeti ehituskive. Kui võtta siitsamast, siis millega seda kaljut purustati-lõigati ja milleks ehitati kohati üle meetri paksuseid seinu. Nendele küsimustele vastamiseks, "hüppan" selgitustega korraks Tallinnasse ja ka Niguliste kirikusse. 

 
Tallinnas on Mustpeade vennaskond. Sümboliks - "neegri moodi" mehe pea ja ülemaailmselt enim nähtav stseen - "Püha Jüri tapab draakonit". See sümboolne stseen on omane kõikidele religioonidele.

 
Mis on Tallinnal ja Saksa rüütlitel pistmist neegriga???????

 
Niguliste muuseumis on ka näitus Mustpeade hõbe-esemetest. Ja siin asub Eesti kõige kuulsam kunstiteos. Meile räägitakse, et see on - Surmatants. Seletatakse, et siin olevad "surmad", annavad selgitust, et surelikud on kõik - vaesed ja rikkad. Kuid mina ei näe siin mitte ühtegi - Surma.
Luukeret (valget), kapuutsiga mantli ja vikatiga. Mina näen siin väga kõhna "humanoidi" (inimeseks on teda raske nimetada). Miks peaks vasakpoolne "Surm" ringi trallama üli-inimlikult raske palgijupp (äkki on hoopis - kivist plokk) õla peal? Selle kõrval on veel üks tegelane, kes mingit torupilli mängib???    

 
Väga raske on muuseumides pilte teha, kui päike ja valgustus paistab eredalt ning eksponaadid on klaasi taga.

 
Kuid ma sain kuidagi selle pildi tehtud. Vot selline on "reaalne" - mustpea. Ei ole luukere, vaid juuste ja kitsehabemaga.

 
Nüüd siis Küprose vahitorni tagasi. Laskepiludest näeb ühelt poolt kümne ja rohkema kilomeetri kaugusele merele.

 
Teisel pool on väga sügav kuristik ja sealt alt lasta kahuriga meetripaksust seina on absoluutselt mõttetu tegevus. Sellest, viie sentimeetrilisest, pilust lasta kedagi, millega - arkebuusiga???? Laskepilud on sellisel kõrgusel, mis võimaldab lasta vaid vastas olevat mäekülge või - kõrgemale. Päike pistis vastu ja ei saanud teha väga head pilti. Keda siis lasti?  Millega?  Miks olid seinad nii paksud ja tehtud kivist? 

 
Kuid selline "kunstniku fantaasia" räägib loo selgemaks. Piludest sai lasta vaid lendavaid objekte ja ilmselt laseri sarnaste relvadega. Laserite vastu aitavadki meetripaksused kiviseinad. Ning ma pean veel kord toonitama, et need joonistused ja maalid ei ole "vandenõu teoreetikute" salajastel kodulehekülgedel, vaid täiesti aktsepteeritavates ajaloo muuseumides ja ajaloo raamatutes. Mina pole neid välja mõelnud.
 
 
Ja kui me natukenegi usume vanu maale ning joonistusi, siis selliseid sõdu on olnud ja mitmetelt maalidelt on neid näha.  1566, aastal Šveitsis, Baselis.

 
Kes siis on need ninatud, pilu-suudega ja mandlisilmadega tüübid??
 
Selle loo mõte ja idee seisab selles, et mitte ühelegi küsimusele, millele ajaloolased ei tea vastuseid, ei saa vastata tänapäeval aktsepteeritavate selgitustega. Kui aga pista kõikide nende küsimuste sisse - rändaja mujalt - läheb hoopis loogilisemaks. Paljud nimetavad neid - tulnukateks. Nii see ei ole. Me kõik olema tulnukad - tulnud siia planeedile kuskilt, millest me ise ei tea. Kosmoses-Kõiksuses ei ole tulnukaid, vaid on kosmilised rassid ja tõestusi on, kui me vaid soovime neid märgata ja tõeks võtta. Ilmselt on sõbralikke ja veel ilmsemalt on vaenulikke. Nüüd siis olen  "teooria" või siis arvamuse  "õhku visanud"  ja lähen tasa-pisi teemadega edasi. 

pühapäev, 5. veebruar 2017

MÜSTILINE PETERBURG

 
 
Vahe kokkuvõte sai tehtud ja läheks teisele ringile. Lahkaks müstilisi asju pikemalt, et jõuda kunagi üsna uskumatute lugude ja järeldusteni.
 
 
Sellise uurimuse saaks teha ilmselt kahe sarnase linna baasil: Veneetsia ja Peterburg. Aastaid tagasi puutööriistade messil käies õnnestus Veneetsias ja Milaanos käia, kuid siis ma eriti ajaloo uurimustega ei tegelenud ning asjakohaseid pilte ei ole. Peterburg on aga Veneetsiast tunduvalt müstilisem. Tohutu muuseumide linn. Kuskilt lugesin, et seal olevat 3000 väiksemat ja suuremat muuseumi. 
 
 
Sellistest uhketest ja mürakatest majadest koosneb kesklinn.  
 
 
Enamus maju on koloniaalstiilis ja ehitatud 19. sajandil ehk siis stiil mis ei mahu ajaloosse. Samas stiilis on ehitatud väidetavalt tuhandeid aastaid eKr. ja kaks tuhat peale seda. Neli-viis tuhat aastat on ehitatud samasuguseid maju ilma, et keegi suudaks selgitada, mis tehnoloogiaga. Kõik ehitised on valmistatud ilma tööstusliku tehnoloogiata, käsitsi. Ilma meetermõõdustiku ja mõõtelindita. Haamri ja meisliga.  Orjade ja nälgivate talupoegadega. Oh-jah seda tõestamist ja tõeks võtmist.  
 
 
Neeva ja selle kiviplokkidega ääristatud kaldapealsed. Neist räägin veidi hiljem.
 
 
 
Kolme viisavaba külastuse ajal ma eriti palju ei näinudki. Kuus tundi olin Ermitaažis, siis veel kaks muuseumi ja neli katedraali. Sellisest trampimisest olid jalad lausa pahupidi.
 
 
See vahva hoone jättis mulle üliereda mälestuse. See on raamatupood "Dom Knigi". Ma tahtsin juba esimesel päeval seda külastada, sest mul oli eesmärk osta vene alternatiiv-ajaloolaste raamatuid. Otsustasin jalutada sinna õhtupoolikul, kuid ma ei teadnud siis veel, kaua see on avatud. Küsisin tänaval kahelt politseinikult, et kas nemad teavad, mis kellani see lahti on. Nad arvasid, et kella kaheksani on kindlasti lahti ehk aega oli siis veel ja läksingi. Kui ma vaatasin poe ukse pealt lahtioleku aegu, siis ma ei suutnud uskuda. Venelased, keda me peame sõjarditeks, viinajoojateks, kraaklejateks ja matsirahvaks ning see pood on lahti iga päev - te ei usu, et selline asi võiks olla võimalik - see on avatud 24.00 - ni. Seega, minu järeldus - politseid raamatupoes ei käi. Nii mahukat ja paksult raamatuid täis poodi Eestis ei näe. Raamatute valik täielik. Alates tohutu valikuga esoteerikast, teadusest, jutukatest jne lõpetades ka selle alternatiiv-ajalooga. Ma saingi osta kaks G.B. Nossovski ja A.T. Fomenko raamatut ja ühe raamatu sümbolitest. Kallima raamatu hind alla 8 euro.   
  
 
Selline ehitis peaks enamustele tuttav olema, kuid sees käies ei suuda mina jällegi tuvastada sisekaunistuste tegemise tehnoloogiat.
 
 
Siseseinte pindala on üüratu. Kõik vabad pinnad on kaunistatud. Need ei ole maalid ega joonistused  
 
 
See kõik on mosaiik !!! 
 
 
Vitriinis üritatakse küll kuidagi selgitada, et sellistest paari ruutsentimeetrilistest tükikestest on need seinad tehtud, kuid kui istuda pingikesel, vaadelda neid pindu ja keerukusi, siis talupojad seda teha ei saanud. Selliste, eri toonides, tükikeste valmistamine on tänapäevalgi keeruline tehnoloogiline saavutus. Ja kui me paneme igale hoonele külge ka hinnasildi???
 
 
Hoonete põrandad??? Isegi kui see oleks marmor, siis ikkagi. Mis moodi on võimalik hobuste, vankrite, haamrite ja meislite ajal lõigata välja sellised plaadid, need lihvida läikivaks ja lõigata tükke, millede vahel EI OLE pragusid. Mitte ühtegi peenemat "prao poegagi" ei ole, ideaalne kokku sobivus. Ka kõveratel külgedel ja selliseid detaile on enamus. Ma peaks tuttava kivimeistri Marguse käest seda küsima - mis selline töö tänapäeval maksaks?  
  
 
Sellist pilti ehk tehnoloogiat näeb Peterburis ja kogu maailmas. Marmorpindu ja defekte on massiliselt parandatud. Sellise tüki tegemine kivist, ei ole väga keeruline protsess, kuid selle koha tegemine kuhu see tükk sisse läheb, on väga keeruline. Selleks läheks vaja laserlõikust ja seadmestikku. Kuid seda saab teha ülilihtsalt kui kasutada geopolümeerset pahteldamast. Purustada marmor tolmpeeneks, segada vee ja mõne sideainega, pahteldada pind ära ja enne lõplikku kuivamist poleerida pind läikimiseni.   
 
 
Hoopis keerulisem, tänapäeva tingimustes, on aga sellise "toote" tegemine. Põhimass detailist on üks tehnoloogia ja pinnakate hoopis teisest materjalist.
 
 
Täpselt sama moodi on tehtud ka need malahhiidist postid. Väidetavalt on kõige suurem leitud loodusliku malahhiidi tükk kaaluga 20 kg. Need on ülipeene tehnoloogiaga pinnatud detailid nagu tänapäeval kasutatakse metallide juures - nikeldamine, kroomimine. 
 
 
 Suuri detaile teha toksimise ja käsitsi poleerimisega ei ole võimalik teha. Kuid kuna need detailid on valmistatud, siis pidi nende tegemine olema lihtne või ka ülimalt lihtne. Täpselt samasugused põrandad on kõikides katedraalides ja muuseumides. 
 
 
Kuidas tehti valmis ja toodi Peterburgi Aleksandri sammas. Selle ja Iisaku katedraali projekteerijaks arvatakse olevat Auguste de Montferrand (23. jaanuar 1786 - 10. juuli 1858) oli Prantsuse klassitsistlik arhitekt, kes töötas peamiselt Venemaalt .  Tema kaks kõige tuntumat tööd on Iisaku katedraal ja Aleksandri sammas St. Petersburg .
 
Montferrandi loodud monumendi, Aleksander I kolonni tipp on kroonitud ristiga.  Hiljem vahetas ta risti ingliga.  Maksumus oli hinnanguliselt 1,2 miljonit rubla.  800 tonni toorik on välja tahutud Soome kivist Virolahti , enam kui 100 meremiili miili (190 km) Peterburist ja transporditi praamiga.
 
 
Samal ajal, meeskonnad Peterburis valmistasid vundamendi ja tellingud; kulude kalkulatsioon kahekordistus 2,36 miljonit rubla.  Montferrand kasutas kokku 2,090 sõdurit, ametnikku ja spetsialisti  kolonni püstitamiseks, tõstes seda ohutult 30. augustil 1832.
(inglise keelsest Vikipediast)

 
On kahtlus, et Montferrand ei olnud mingi arhitekt, vaid hea kunstnik. Kui need pildid on säilinud, siis miks ei ole säilinud tööjooniseid, mida tunneb iga ehitusspetsialist. Need pildid on fantaasia sellest, et me usuks muinasjuttu tolle aja geniaalsetest ehitusmeistritest.

 
See, vene kunstniku, maal on aga vene alternatiiv-uurijate lemmikpilt Aleksandri sambast. See erineb selle poolest, et midagi ei tõstetud püsti, vaid see oli juba mingi tundmatu hoone sees  ja käib aktiivne hoone ümbert  lammutamine. 
 
 
 
Montfarrandi teine "šedööver" Iisaki katedraal tänapäeval. Seda on mitmeid kordi ümber ehitatud. Muljelt on see ehitis ikka kujutlematu, oma 49 sambaga, milledest alumised kaaluvad 150 tonni ja kupli all üle 50 tonni !

 
Selliste "piltide" pealt ei saa mitte midagi uskuda, ei toestavate prusside kogust, ristlõiget ega ka konstruktsioone sikutavaid töölisi. 


 
Miks selline töökorraldus meenutab mulle õpikust nähtud pilte Egiptuse püramiidide ehitajatest. Kuus meest sikutavad tonne kaaluvat kivi ja kujutage nüüd seda sikutamist mööda sellist kaldteed. Inimene, kes suudab välja mõelda selliseid konstruktsioone, peab suutma valmistada ka plokk- kraanasid ja muid abivahendeid, kuid neid piltidel ei näe.
 
 
Veel kord katedraali kupli metallkonstruktsioon, mis on valmistatud - "sepikojas". 
 

 
Need pildid ei ole just samast ajast, vaid siis kui tehti juba fotosid.

 
Kas sellise tasemega saaks valmis teha neid metallkonstruktsioone ja ehitisi, kuigi see on juba "arenenum" ajajärk.

 
Või selliste töölistega.

 
Kõik ehitised maailmas - ABSOLUUTSELT KÕIK - alates Egiptuse püramiididest, Vana-Rooma templid, Kuressaare ja Tallinna kindlused kuni Peterburini välja, ehitati sellise - "rekkaga".
 
 
Peterburi kesklinn ja kindlustuse osa ehitati valmis 10 aastaga !!!!!!!
Ehitamine on teema, kuid veel omaette teema on Neeva ja kanalite kallaste vooderdamine korralike, neljakandiliste, raskete kiviplokkidega.  
 
 
Tänapäeval, et teha kaldatöid, tuleb vette rammida spetsiaalsed metallplaadid, mis ei lase vett läbi ja see vahe siis veest tühjaks pumbata, kuid Peetri ajal osati seda teha kuidagi hoopis lihtsamalt.
 
 
Kui arvutada kokku Neeva jõe kindlustatud kallaste kogupikkus ja lisada veel ka kanalid, siis pikkuseks tuleb sadu kilomeetreid ja kui palju plokke - tükiarvult ning tonnides? Millega üldse need kanalid kaevati ja pinnas ära veeti. Labida ja hoburekkaga!!
 
 
On veel üks teema, mis seostub Peterburi ja kogu maailmaga. Meile räägitakse Piibli ja Noa aegsest üleujutusest. Tegelikult on maailmas toimunud mitmeid katastroofe. Aastatel 1600 ,  1700, 1800. Enamus maailma linnu on üleujutatud kõikidel neil aastatel nagu me nägime minu varasemates lugudes maalidelt.  1800 - ndatel aastatel ehk siis kui ehitati 19. sajandi hooneid, toimus ka suur ülemaailmne veeuputus. Ka Eestis ja isegi Tartus me näeme, et pool korrust on maa all. See on pikk teema ja ma panen kuhugi, ilmselt Facebooki sellekohaseid filme. 
 
 
Need üleujutused ei ole just need - ülemaailmsed katastroofid, kuid ikkagi on hea oma silmaga näha, et on toimunud.
 
 
 
 
 
 
Edasi läheks ühe erilise teemaga, millest võib-olla kirjeldan ka edaspidi põhjalikumalt. See on vene rahvas - slaviaanid - slaavlased.  On oles üks termin - Aarialased. Me seostame seda natsidega ja selliste inimestega, kes on heledate-kollaste juuste ja siniste silmadega. Vanades vene muinasjuttudes on mehed ja Vassilissad just sellised. Aarialased ehk rahva, mis koosnes või  mis arenes välja venelastest, araablastest, kreeklastest, itaallastest, kataritest ja etruskitest jne, omasid analoogilisi sümboleid. Üks selline sümbol on levinud üle terve maakera - SVASTIKA- haakrist. 

 
Sellise ornamendiga on enamus Ermitaaži saalide põrandad ja laed. Neid ma olen näinud Hispaanias Araabia stiilis templis, Küprosel Dionysose templi mosaiik põrandal ja
 
 
isegi Tallinki saali laes.
See ei ole absoluutselt mingi natsi sümbol. Need tüübid lihtsalt kasutasid maagilist sümbolit ja lörtsisid selle ära.
 

 
Seda sümbolit on palju varem kasutanud hoopiski slaavlased. Seeliku muster Peterburi kunstimuuseumis. 

 
Sama muster ka Põhja-Ameerika indiaanlastel. Ja svastika on tegelikult - fraktaal ehk kordus.

 
Väike kirjeldus Navahho indiaalastest.
 

 

 
Üks võimalikest teooriatest, kust selline sümbol võis tekkida. Suure Vankri asukohad erinevatel aastaaegadel - pööripäevadel.

 
 
Kokkuvõtteks võib arvata, et Peterburi linna ei ole ehitanud inimesed. Need inimesed, kes elasid nendel aastatel, millest meile räägitakse. Meile räägitakse, et Peterburg on ehitatud sohu ja vundamendiks pandi maa alla palke. Linn asub tõesti soistel aladel, kuid hilisematel ehituse ja tee töödel on selgund, et linna all on liiva ja muu materjali padi. Teede lahti kaevamisel avastatakse maa all majadel veel üks korrus. Neid on ka muude maade linnades. Mina nägin analoogilist korrust isegi Küprose ehitusplatsil. Üleüldse on suur probleem, et kuidagi loogiliselt suudaks seda ära seletada. Müstilise maailmavaatega saaks aga esitada mitmeid versioone. Me oleme kuulnud "Vabamüürlastest". Mitte neist, kes praegu selles seltsis on, vaid eelmised - vabad müürimehed - ehk ehitusspetsialistid. Nad teadsid mingeid teadmisi ja saladusi. Omas seltsis nad neid levitasid ning kaitsesid, just samamoodi nagu tänapäeval mustkunstnikud. Teisest küljest on tuletatav see, et kõik need hooned, mis on ehitatud nõnda nimetatud - muinasajal, "egiptuse ajal" - on tehtud maaväliste jõudude poolt. Maavälised ehk "jumalad" lõid inimese ja nad ehitasid neile ka hooned. Selle tõestuseks on ka losside kõrged laed, suured uksed ja Malta Gigantide templid. Maa peal on olnud palju erinevaid rahvaid ja rasse. Et seda varjata ongi meie ajaloost kustukummiga üle käidud. Kolmandaks on teooria maailmast kui - hologrammist. Seda on väga raske tõestada, kuid väga paljud mõistatused sellele viitavad. Tegelikult on sellised teooriad läbi käinud isegi nüüdisaegsest teadusest. Kuid selleni me jõuame võib-olla kunagi edaspidi.