Kõikide nende viimaste ajalooliste lugude põhipõhjustaja on olnud see "elukas", ehk poeg sõitis kolm aastat Euroopa kõrgeimas crosskartide Nordic sarjas. Kui palju on neid võistlusi olnud, kus ma kaasas olen käinud, ei hakka kokku arvutama. Maid on olnud: Soome, Rootsi, Taani, Portugal, Hispaania ja viimane oli nüüd Saksamaal. Neile keda huvitaks, selgituseks. Ülihäid sõitjaid on rohkem kui 50. Igal võistlusel esimesed 15 ja rohkem sõitjat sõidavad mitte ühte sekundisse, vaid samasse 0,1 sekundisse. Iga kontakt või vääratus määrab koha. On ka nii juhtunud, et kolme poolfinaali kokkuvõttes neljanda ajaga ei saa kuue finalisti hulka, sest jääd oma sõidus kolmandaks (kaks saab edasi). Kiirused ulatuvad sirgetel 160 km/h ja reaktsiooniaeg ei sõltu reageerimisest, vaid Instinktidest, mis tuleb pika praktikaga. Igatahes on vahva aeg olnud ja kõikidel kordadel olen ma uurinud ka selle maa ajalugu ja muid vaatamist väärt kohti. Mõned lood on jäänud ka tegemata, sest nende piltide ja teksti kokku kleepimine siia on ikka väga aeganõudev tegevus. Ka seda lugu teen ma kohe mitmeid tunde.
Soomes tuli eelmisel aastal esimene II koht ja vinge emotsioon ja see karikas on minu riiulis - nagu elutöö preemia. Eelmise aasta Saksast tuli veel kaks II kohta. Sellel aastal Soomes I koht ja veel kolmas koht ehk kogu kompleks.
Mõned stiilinäited. Siin ronis tagumine selga, heleroheline põksas külge ja harutas masinad lahti, sai edasi sõita.
Üks soome mees ei saanud hästi käiku vahetatud, teine soomlane sõitis sisse ja keeras masina katusele. Rometil läks roolilatt pooleks.
Soomlanna keeras sisse, Romet üle tema ratta ja kahel rattal - kiire kätetöö.
Võistluste kommentaatorite repliik selle peale - good job.
Sellel aastal siis otsustasin minna Saksamaale "omal jalal", väikese ekskursiooni mõttes ka. Ma olen selle Uunikumi bussiga, mingi 13 aastat tagasi, käinud Müncheni Oktooberfestil ja seal kandis Austrias, Tšehhis jne. Ja korra hiljem ka Ungaris ja ka seal naaberriikides. Buss on Uunikum ehk aastast 1998, läbisõit 450 000 km. Tiksub nagu õmblusmasin ja väidetakse, et see buss peab vastu miljon kilomeetrit. Mina pole praktiliselt selle bussil midagi suurt pidand vahetama, rehve, piduriklotse ja õli.
Sõitsime Leedu Trakai kaudu, Põhja- Poolast, Gdanski kaudu, Rostockist mööda, põhisuunaga Lübeckisse. Ilm, ehk see "kuumalaine", läks nii käest ära, et siis kui Eestis oli mingi üüratu sadu ja Tartu uppus oli seal mingi 17 kraadi. Jäi merre minemata. Poola linnad on ka vinged. Losse täis ja kõiki ei jõua läbi käia aga tasub sinna reisule minna. Vot ja siis oli mul Gepsu peal Lübeck ja vedas bussi kesklinna, selle kõrgema torniga kiriku kõrvale.
Ütleme nii, et see esimene vaade sellele linnale oli muljetavaldav. Hiljem muidugi selgus, et kesklinn on enamasti uuesti taastatud.
Ka nendes tornides oli muuseum aga kuna mul oli eesmärk külastada Euroopa Hanzamuuseumi, siis ma enam ei viitsigi väiksemaid muuseume vaadata, sest nagunii kõik kordub.
Kirikud on seal palju ehk üle viie ja ka Poolas nägin ma, isegi üsna väikeses külas, kirikut, mille kohta võiks öelda - üüüratult suur. Kaks korda suuremad kui me harjunud oleme nägema.
Pikema seletuse teen ühe teise kiriku baasil.
Aga selline Raekoja õu, kus oli ka pisuke söögipoolise laat.
Ja sellel platsil oli midagi sellist, mida mina pole varem näinud.
Mustad majad, mustadest glasuuritud tellistest.
Ei pääse me ka siin üle ega ümber - majadest maa all. Seda on igas riigis.
Ilus värav!!! Loeks kokku erineva kujuga tellised ja mis on küll selle "meistri" mõttes, kes selliseid välja mõtleb?
Aga selle pulliga see ei lõpe, sest on, mida mina pole veel enne näinud.
Võiks öelda lihtsalt - ilus!!!
Glasuuritud tellised on midagi sellist, mille kohta tahaks isegi ajaloolaste selgitust. Kuidas ja mis selline tellis ka maksma läheb. Kui palju peab sellisele veel kuuma andma, millega ja kui kaua või ka mitu korda. Kui palju aega võtab sellise tootmine??? Kui need on glasuuritud ka otstest, siis loogiliselt võttes on need üleni glasuuritud.
Seal kuskil üleval oli mingi naljakates poosides paarike - äi saanud aru millega nad tegelevad??
Eksole tublid müürsepad olid vanasti???
Paremalt teise torni küljes on päikesekell. Pärast näitan - miks see vahva on.
Lübeck oli kunagi vahva linn, kui see koosnes ainult vanadest majadest aga põhiline selliste linnade juures on see, et see on ümbritsetud üsna laia vee kanaliga. Kui see pole mitte elektritootmiseks, siis me ei tea sedagi - Miks? Sest sõda pole seal peetud, ei saagi pidada ja vallid pole üldse sõdimise jaoks. Pigem on kaubalinn, mis tuleb ööseks lukku panna. Millega kaubeldi, jääb selles loos rääkimata, sest muuseumi lugu tuleb veel pikem.
Neil, kes mu lugusid on lugenud, siis neil peaks "süda kergelt pahaks minema" kui ma hakkan rääkima - jälle Tellistest. Punastest tellistest.
Selle ja teiste kirikute vaatamisel tekib küsimus, mis kohati on mul olnud varem aga siin oli see eriti vigane või lausa vägistatud. Mis, sellest ikkagi natukese aja pärast.
Aga selle pulliga see ei lõpe, sest on, mida mina pole veel enne näinud.
Või Kuidas? Või Miks? Kujutate ette keskaegset pottseppa, kes voolib päevade viisi selliseid????
Siis veel ka see, et toksib tellise sisse sellise kolmnurkse värgenduse - miks?
Koha peal ma arvasin või tundus, et need kõverikud värgid peavad küll metallist olema.
Aga võta näpust, ei ole, need kah puhtamast tellisest kraam.
Ei saa ma kunagi aru - miks peab olema neid kaunistusi Jumalakojal???
Ja need on veel ka miski "liimiga" sinna kleebitud, paremal pool äragi kukkunud.
Vot selline on see kanal.
Ühes küljes on Neeva kaldapealse "betoon" või plokid.
Peale ühte ringi linnas jõudsin moodsama maja juurde aga seal oli puidust kaldapealne veel pikemalt. Tähendab Saksamaal puit vees ei mädane isegi aastasadade jooksul. Ei vees ega õhu käes.
Siis jõudsin ma jälle ühe kiriku juurde ja enamasti pole neis sees praktiliselt Mitte midagi. Üks neist oli täiesti tühi ja tuttuueks, valgeks, lubjatud.
Ma võtsin veidi aega ja püüdsin hakata selle hoonega "rääkima". Mis on sinuga juhtunud? See mis siin näha on, see pole normaalne.
Nüüd me juba teame, et hoonetel on erineva aja Ehitusjooned. Kuskil ma nägin ka ametlikku kirjeldust. Maa alused kihid, suurtest kiviplokkidest, nimetatakse - Roomaaegseteks. Teine kiht - Bütsantsi aegseteks. Ja järgmisi kahte kihti enam ei mäleta. Aga oli vist - gootikas ja reenesaans vai rokkukuu!!!!
Ja selle järgi peaks see "roomaaeg" olema 1867. No ei tea kesse selle sinna toksis aga vat inimesed vaatavad.
See tunduks nagu jabur olema, et miks on pandud kiviplokid nii ajuvabalt aga ilmselt ei ole.
Ilmselt on see Lübeck millalgi ja millegagi pihta saanud. Need kirikud on puhta puruks olnud ja "vaesel" ajal on "Tšehhi restauraatorid" selle kõik taastanud. See on ajuvaba aga mis teha, ju ei osatud või peetud vajalikuks pingutada, et kasvõi telliseid sobitada. Mört pole ka enam sama, mis vanadel hoonetel.
Arusaamatul kombel läheb sirge telliste jutt-pragu alt üles ja seotud kokku kiviplokkidega.
Kui vana see linn siis on?
Aga "vana alternatiiv ajaloo Holmes" nuhkis suure tänava poolse majaseina pealt hoopis teise aastaarvu.
Numbrid numbriteks aga kesse loll teeb kella sihverplaadi nii suure, et pooled aknad kinni paneb. Keskajal telliti ja toodi ehitusplatsile sada erinevat sorti tellist ja muud materjali, mis oli projekteeritud - nööri ja sõlmedega (mõõdulint polnud veel leiutatud).
Ma võin oma "saba veidi kergitada", sest mul on see märkus juba üsna ammu kuskil blogis, kuskil loos.
Mulle tundub, et rooma IV nelja saab leida enamasti seal, kus - kas pole elektroonikat ehk Matrixit. Või on keegi nii põhjalikult "allkirjastanud" Matrixiga lepingu ning seal on see alles. Nagu näiteks Spaski kellatornis. Ja koha peal ma ei näinud, kodus zuumis aga küll.
Vot see on see Päikese kell, mis oli ühe pildi peal, paremalt teises tornis. Siin on korralik IV olemas.
Aga mis trikiga see päikesekell aega näitab???
VI on kahel pool. Et XII on all, see on loogiline. I , II, III ja ... VI kuueni on loogiline aga kuda ta sinna teisele poole VI peale saab. Äkki kunagi keegi seletab, kes viitsib või taipab???
Ehksiis, et kell Kuus hommikul paistab vari vasakul pool. Aga kuhu jääb aastaaegadel päikese tee muutus. Ohmaitea!!!
Kõik need maja on tegelikult punastest tellistest.
Igatahes - inimesed töötavad. Teevad linna ilusamaks ?????
Kui meil poleks kõht tühi olnud, siis järgmisi pilte poleks olnud.
Aga üle jõe oli näha ahvatlev söögikoht ja seal oli veel vingem sild.
Raudkonstruktsioon, neetidega?? Millega puuriti kõik need neediavad ja millega materdati need needi pead paika, see on Eiffeli torni teema kah. Eiffel ise leiutas - kuidas.
Selleks, et seda silda reguleeriti. Keermetega tõsteti. Ei tea küll miks? Miks see sild pidi liikuma???
Millega seda mega keeret keerati??? Aga Ullul ja Aurul pidi hull jõud olema.
Elektrijaamad olid aga igatahes kummalgi pool. Ütle sa lihtsale inimesele, et need pole tehnilised seadmed, vaid hoopis - usumeeste kirikud!!! Enne sillale minekut loed jumalasõnad pääle!!!
Teisel pool on mitu korda suurem "kirik".
Mitukümmend korda suurem kirik????
Novot ja saigi esimene lugu "kokku luuletatud".
Lõvid, tiigrid ja leopardid (punaste küüntega) peavad aga igalpool olema.
Ja see olgu sissejuhatuseks - ilmatu tähtsa Lüübecki "linnaõiguse", rüütlite, kaubateede ja muude muinasjuttude jätkuks.
Kolumbus "kogetas" Ammeerikasse. Saksid "kogetasid" - te isegi ei usu kuhu????
Smolenskisse!!!!
Ja veel kaugemasse karu pepusse. Ma ise kah imestasin, mis kõik seal muuseumis kirjas oli.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar