TINA, KUULID ja KIVID.

 Kõikidest nendest vidinatest, mida ma olen "põllultkorjajate" käest saanud, on Tina teema olnud siiani täiesti seletamatu, sest kõikide "teadjate" vastus on alati olnud - need on "Musketi kuulid". Ehksiis väidetavalt eestlaetavate püsside ja püstolite kuulid. 

Gabrieli püstolit Agnese käes mäletavad ehk kõik.   

Ma olen alati imestanud - kui palju on põldudel neid tinakuule ja muid tina vidinaid. Kuigi tina on üks vähem levinud metalle maailmas. Tina olevat Inglismaal, Venemaal, veel nipet-näpet siin ja seal ja tänapäeval tuleb tina enamasti Hiinast . Ma ei hakka eraldi rääkima aga pronksi ilma tinata teha ei saa ja kust kohas galeeridega sõuti tina tooma Vanas -Kreekas????

Kassiteriit on oksiidne mineraal, tinaoksiid (SnO₂).

Kassiteriit on peamine tinamaak.

Kassiteriidi leiukohad on Malaisias, Tais, Indoneesias, Somaalias, Venemaal, Rwandas, Austraalias, Boliivias, Mehhikos, Kongo DV-s, Hiinas, Brasiilias.

Need on kõige suuremad kuulid ehk maks 1,5 cm diameetris. 

Hästi palju on seda värvi ehk tugevalt oksüdeerinud, lausa valged ja üleni kobrulised. 

Kõige suurem müstika on sellised Nagadega püssikuulid???? Siiani pole ma kuulnud ja pole õieti kellegi käest küsidagi - kelle juttu usaldaks. Ka neid on üsna palju. 

Aga nüüd sain jälle ühe "ämbri" kallale ja leidsin midagi sellist, mida varem ei märganud uurida. 

Ilus sile, täistööstusliku pinnaga ja meenutab ka lakitud pinda. Pool kuuli on enamasti oksüdeerunud. 

Ja vot seda pole mina varem näinud. Üks sõber tuli garaazi alla külla ja hakkasime koos uurima, ka mul varemalt olemasolevaid kuule. Ja mis me leidsime. 

Neid oli veel ja mitme Mõlgiga???. 

Kahe, kolme ja üks isegi nelja sellise mõlgiga. Mis mõlk see ikkagi võiks olla???

 Hakkasime siis ajaloo-giidiks, et mida vastaks to mingile totakale küsijale. 

Esimene variant. See kuul tuli püssist ja põrkas millegi vastu ja läks mõlki???  

Teine variant. Kaks mõlki on peal sellepärast, et kuule ja materjali oli vähe ja kui keegi leidis "lennutatud kuuli", pani uuesti rauda ja pabahh uuesti seina ja mõlki. 

Aga kuidas saab kolm ja neli mõlki peale. Äkki oli kuul nii palju peenem, et laperdas toru sees, pilla palla neli korda vasta püssitoru enne kui välja sai!!! Vat rohkem lollusi ei mõistnud välja luuletada. 

Ausalt kohe. Kui kellelgil on versioone,  siis oleks huvitav teada. 

Enamus mõlgiga kuule olid ühte mõõtu. Suurtelt leidsime mõlkide asemel keset kuuli triibu, justkui oleks valatud kahe poole kaupa või ikkagi pressitud pressi all. Ainult üks väike kuul oli mõlgiga.

Lõpuks sai neid mõlgiga ja mingi siledama pinnaosaga kuule juba rohkem. 

Veel mingid tinast vidinad, millele on ka raske nime anda aga need on juba niisama vaatamiseks.

Ei ole nagu kuul ega mulle teadaolev nõukaaegne toode. 

Aga nüüd üks huvitav leid. 

See on tinast vidin ja algselt oli see veel mulda täis ja sealt tuli välja kaks känkras tinaplekist tükki. 

Sisemine pind oli selline kummaline - ämbliku pesa. 

Aga peal - täitsa inimese tehtud. 

Nüüd siis tina juurest kivide juurde. Mul on pooleli lugu. Maailm on Tehniline. Mul on seletamata - mis üldse on looduslik. Minu meelest on Kõik - tehnilise joonise järgi Elav ja sellele sain ma imelikult kombel vastuse. 

Raimondoga jalutasime Haapsalu lähiste rannal, mis koosneb liiva ja lubjakivi 2 meetri kõrgustest vallidest. Seal rannast leidsime palju erinevaid huvitavaid kive. Ühtesid kive olen ma ka varem korduvalt näinud aga pole huvi tundnud,  mis need on. 

Liivakivi sees on "roostes" klibakas. 

 

Raimondol oli leitud aga lausa müstiline Lubjakivi. 

Ühelt poolt suurem ja teiselt poolt väiksem. Esiti tekkis mõte, et - kuidas ja mis?? 

Vot selliseid kive olen ma varem näinud ja hästi mummulisi. Hiljem panen parema pildi aga selle leidis Raimondo terav silm üsna peitununa teiste kivide vahelt. 

Tema on seda kivi käia peal lihvinud ja see haiseb väävli järgi. 

See sisaldab rauda aga metallidetektor selle peal ei piiksu. 

Mulle tuli selle teemaga üks vana informatsioon ja ma pidin seda kontrollima lausa Tartu Loodusloomuuseumis, kus ma sain küsida Geoloogi käest. Selgus, et see kivi on - püriit. 

Googel annab enamasti sellise kuju pilte ja seletusega teksti. 

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS₂). 

Ainult üks kuulutus on ilusast kivist.

Ja siis ma rääkisin geoloogiga. Ma arvasin et järgmise pildi peal on mingi kivistis. 

See on alt sile  ja pealt kumer ja geoloog ütles minu kõrvadele - kuldsed sõnad. 

See kivi KASVAB  meres sellises asendid ehk sile pool allapool.  

Ei usu siiani keegi, et Kivid Elavad. Nad elavad täpselt samamoodi nagu elavad kõikide materjalide ja ainete "aatomid" ehk siis liikuvad aatomid. Seega kivid kasvavad ja kõige lihtsam variant on see, et sinna pinnale settivad uued ained, mineraalid ja oksiidid. 

Mis mind huvitas on see, et need kaks erinevat kivi kasvavad üksteise sisse ehk lubjakivi sisse kasvab püriit. 

Ja see teine lapik kivi justkui tsaarirahaga on äralihvitud kivi, kus üks kivi on teise sees ja sisemine on ümmargune.  

Veel üks huvitav kivi on - vilgukivi. 

Vilgud – Vikipeedia (wikipedia.org)

Rauda "täis", roostetab. 

Lihvitud pind on tihe ja tume hall. 

Vilgub nigut midagist. 

Põlluotsijate käest sain veel ühe ilu-ime vidina. Aimu pole mis see on, aga ava on umbes 5 mm ja milleks. Lihtsalt mulle meeldib ükskõik millise vana asja peale mõeldes kujutada, et keegi tegi selle, keegi kasutas, keegi kaotas. Kes ja millal???

KUS ON TEHNOLOOGIAD???

  Kui saavad kokku kaks ajaloo-uurijat, kes pole kunagi rahul sellega, mida meile räägitakse ja siis on nad veel laushullud,  et veel kirjutavad sellest ja peavad blogi - siis lähevad jällegi "asjad käest ära".  Ühesõnaga käisin külas Raimondol ja juttu jätkus kahe päeva peale ilmselt rohkem kui 14 tundi. Kas teil on ettekujutust kui palju ma peaks trükkima ja siia pilte panema, et Kogu sellest arutamisest kübetki saaksite. Lootusetu, aga ma natuke panen paremaid avastusi.   Mul on palju huvitavaid asjakesi aga siia said need, mida mina polnud näinud. 

Raimondol on selline Väike raamat, mulle oskamata keeles ja mida sisaldab, ei saa teada. Aga niipea kui ma neid lehekülgi nägin, tuli jällegi Tartu Trükimuuseum meelde.  

Ma olen neid näitsikuid seal käinud kiusamas mitu korda ja jummala eest kui Eestimaa pääl peaks olema inimest, kes mõistaks mu küsimustele vastata, siis mina kuulaks "seltsimees teadlast" väga suure huviga. Aga sellist lootust mul ilmselt enam pole.

Mis siin siis on???  Enamus teadjaid seletab mulle kuidas Tähti trükitakse. On eraldi tähed (metallist) ja need pannakse üksteise kõrvale pakki, värv peale ja trükkadi-trükkadi paberi peale. Õige, kõik on õige, AGA. Kuidas saab trükiplaadi peale Väljaulatuv ehk "väljakraabitud" Käekiri, kus pole vahesid. Ma isegi ei hakka küsima, et kuidas saab sinna Punased raamid. Aga.  

Aga kuidas saab raamatukesse trükkida templi jäljendi.  

Ja kuidas saab trükkida allkirjamoodi käekirja. 

Et veel üllatavam oleks, siis need kirjad on 

Ühe tiku paksuse kõrgusega. Raamat on ilmselt miniatuurne Piibel. 

Ka on minu jaoks keeruline sellise vonkleva laine trükkimine. Noomaitea, kas ma viitsiks veel trükkijate juurde minna???

Välja antud mulle tundmatus kohas ja ei viitsind guugeldada kah. Aasta oli siis 1910. Meil oli raske tsaariaeg ja Lenin kirjutas veel kuskil oma teoseid. Imelikud ajad, siis. 

Ühesõnaga, minu jaoks on selliste raamatute TRÜKKIMINE - maailmaime.   

Kuid tihti juhtub nii, et kuni nende piltide screenshottimiseni võin ma ikkagi veel leida sellist, mida näeb vaid suurendatud piltide pealt. 

Vot seal tiitellehe keskel selline vapikene. Üsna mitmeid tuttavaid märke olemas ja ka aastaarv on - ei tea kust pärit. Kes teab, mis mõttetera seal on, võib kommentaari panna. 

Ühemõttelisusega. Ei hakka teadjad veenma, et 1900 +/- olid tehnoloogiad olemas. Kopeermasinad, vähendamise ja suurendamisega.

Ja see kirjeldus olid vaid varred, õied tulevad metallist. 

Vot selline münt on mul pildistatud. Kuskilt Täikalt "rublaraha eest saadud".  Umbes 3 cm diameetris. Krapsakamad märkavad kohe ühte "sümbolit". Miks peab sellise sümboli sinna sisse "toksima", sest ka selle toksimiseks on vaja teha peegelpildis tööriist, väga väikeste mõõtudega.  

Igatahes on keegi seda münti igasuguste tööriistadega julmalt retsinud. Miks?? Aga ka siit läheb edasi. Meie vaatasime Mündiluubiga seda ja juba siis nägin ma midagi lauskummalist. 

Selliseid pilte peaks tegema elektronmikroskoobiga ka veel, et näha veel suuremalt. Aga fotokaga suurendades on - E ja I all  justkui  jooksev mehike ja selle all on imepeenike - Kraabe. Selline ei saaks tekkida kuskil maa sees - looduse poolt. Mikroskoobi all oleks see ilmselt imepeenike vagu. Mulla sees nt, pole sellist kõva ja teravat mikroskoopilist "töövahendit".  Ei saa kunagi teada. 

Mündi tagumine pool ja 

Miks peab mündi sisse taguma nii palju erinevaid ja väga peenikesi märke, nagu samba peal olev "kummuli küünlajalg". 

Ma ennist juba ütlesin, et leian loo kirjutamise ajalgi veel nüansse. Siin on see küünlajalg ka näha ehk - Kuidas teha neid kirjesid mündi servale?? Käsitsi ja igale märgile oma tööriist?? Või kuidas???

Panite tähele mündi tagaküljel oli kiri . HISPAN. Hispaania münt siis või???

Aga miks minu silm loeb siit välja - TŠISTA. 

NB!  Raimondo mäletas paremini ja ma ei viitsi enam teksti muuta. Siin on kaks münti. Vene kirjadega on Tsaariaegne. Aga teemat see ei puutugi, sest teemaks on - kuidas tehti???? 

Ja siit - SOLOTNIKA.  

Ja siit TŠISTOVO SEREBRO. 

Siit aga ei loe midagi kokku. See on Hispaanlane. 

Iga märgi jaoks peaks olema tööriistaterasest kõva matriits või löögi tööriist - ULME. 

Ulme läheb aina ulmelisemaks. 

Raimondo olevat selles metallitükis ära tundnud - viga saanud lömmis  Uuri katte. Ilmselt hõbedast aga mulle pole see tähtis. Sellel on mitmeid auke ja mõranenud kohti, aga selle töötlus on Imeline. 

Need lilled on tehnilised ja võib öelda, et imelised. Kuid minu mõistus ei võta, kuidas teha nii massiliselt Laineid. Mis tööriistaga. Mis tööriistaga aga sinna lillede sisse veel peenemad sooned? 

Need kriimud on aga Veel peenemad. Oi kui neid saaks mikroskoobi all mingi trikiga ära mõõta - mis ühiku see annaks?

Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid Sik-Sakke teeb????

Sama järeldus - ei saagi teada. 

Nüüd juba üsna tavaliste Tsaari 15 kopkastega. Neid münte on terve maailm täis. 

Õnneks sain teha ka fotokaga üsna hea pildi. 

Tumedama pealt on veel parem näha. 

Vaata kust tahad, selle kujutise peal on müstikat palju. 

Aga ka see pole minu huvi. Mind huvitab, kuidas tehakse - mündi löömiseks terasest matriits, mis on mingi  2 cm diameetris???? Kuidas sinna peale mahub nii palju Kõrgendusi ja Õnarusi ehk mündi pinnal süvendid ja väljaulatuvused.  Ja ka see pole veel Tipp. 

Mind huvitab ... 

Kuidas saaks teha neid lopergusi ringe ja seda, ringi sees risti. Millega "kraapida", sest pöörleva instrumendiga ei saa teha lopergusi töötlusi , terasest matriitsi sisse - Vulkaanikujulist elementi, korraga nii väljaulatuvus ja ka süvend, ja siis samal ajal ka risti kujund. Kuidas??? Võib olla ma pean kellegile üle kordama, et selline münt nt hõbedast, lüüakse Ühe Konkreetse pauguga kahe matriitsi vahel, äärmisel juhul ka eraldi küljed. Selleks et neid massiliselt toota??? Seda sepp alasi peal ei pauguta, erinevalt mõnes muuseumis lihtsaid mündikesi ikka lastakse koksida.   

Paljud ütleva, et vaata Juutuubis on filme, kuidas münte tehakse. Olen vaadanud ja sealt, kus on Kipsist makett ja masinast tuleb münt välja, seal vahepeal ei näidata mitte midagi. Kes leiab sellise video - ootan huviga. Selline näeb välja hiinlaste toodang. Degradeerume. 

 Kui 200 aasta pärast leitakse selline hiinlaste "kõrgkultuuri" tehtud meenemünt, siis öelge mulle - kuidas me üldse saame hinnata - Mida me näiteks maapõuest leiame??? On need tolle aja ehedad, tolle aja "hiinlaste" pilamündid või mõne soss-sepa tehtud. 

Meil oli Piibli raskuseks, sest see ei püsinud hästi lahti, üks kummaline latakas, metallist tundmatu latakas. Keegi pole viitsin kraapida - mis seal sees on. Ma võin täiega väita, et enamus sellist kraami läheb iga päev Emexisse. Isegi kui see oleks midagi erilist, siis maapinnast tõstetakse pidevalt detektoritega sellist kraami välja tonnide kaupa.

 

Veel metallitehnoloogiat, teise nurga alt. 

Vot sellised käärid, üsna vanad käärid. 

aga lõikavad kui kulda ja paremini kui tänapäevased???? Miks?

Mina ei tea, kas ma olen kääride siseküljel kunagi nii vinget teritust näinud??? 100 aastat varsti vana. 

Kodu poole sõites pidasin kinni ka Risti kiriku juures ja vaatasin,  mis silma hakkab. 

Alla kümne vana hauaplaadi oli seal kõrvuti. Mis aastast - välja ei loe. 

Kui keegi ütleb mis aasta oli, aga - kõik need on Betoonist ja murenevad. 

Igalt poolt suured tükid väljas. Betoon pole igavene, erinevalt Värvilisest metallist. 

Seal oli üle viie vana risti seina peale väljanäituseks pandud.  

Kui vaadata palja silma on jällegi ainult kena kaeda. 

Suurendusega aga jälle küsimus. Kes tegi ja mis selline "tegu" tänapäeval maksma läheb - kui keegi üldse seda oskaks. Ilmselt juveliiri hinnaga - 1000 eurtsi tund!!!

Vahet pole, mis tehnoloogiaid kasutati, töö on ikkagi ulmeline. 

Need punktid on ägedad. Teed valumulla sisse pulgaga "täpikesi". Ka seda rihveldust võiks Tartu Valumehaanika tehasest küsida. Need mehed teaks vist.  Valutehnoloogias peab tegema kogu teksti peegelpildis. Siis tegema mingist pehmest materjalist  "voolitud" matriitsi ja selle suruma valumulla sisse jne. Aga vaadake Juutuubist. Seal plätudega araabiapoisid valavad ime asju.   

Põhimõtteliselt on nii, et kui inimene käib: ilma sügava huvita, peaaegu kinnisilmi, ilma binokli või suurendusklaasita - siis ta enamuses ei näegi mitte midagi.