esmaspäev, 24. juuni 2024

MEETER



Ajaloo uurimine ehk kogu see informatsioon, mis on olemas ja selle Analüüsimine on hiigla keeruline ehk aeganõudev. Enamus maailmas liikuvast ajaloost on lihtsalt kirjeldused ja kui need kirjeldused ei ole enam loogilised, siis tekivad nn Vandenõude uurijad. Enamasti koguvad nad infot paljudest kanalitest ja ajapikku läheb kogu see kompott nii "uduseks ja uskumatuks", et tekib kaks võimalust. 

Visata kogu see uurimine nurka ja vahest harva edasi kiruda,  või siis  hakata uurima süstemaatiliselt ja leida mingidki loogikad või tõestused. 

Hästi lihtne on kuulata erinevaid teoreetikuid või ka praktikuid ja neilt kuuldud infot lihtsalt  "edasi rääkida". Aga enamus sellest infost on - kallutatud või siis isegi peapeale pööratud. 

Mina näiteks kuulan absoluutselt igat masti informatsiooni, olenemata sellest kui ulmeliseks või esoteeriliseks see läheb. 

Ja aegajalt lähevad teemad hoopis teaduslikemaks või siis Analüütiliseks. 

Selle loo ajendiks on jälle üks Jules Verne raamat.


 Ma tõesti ei tea "millal need ükskord otsa saavad". Tunduks justkui toodaks matrix neid riiulitele aina juurde. Mul justkui kuskilt ajusopist meenub, et ma olen seda lugu mitmekümneid aastaid tagasi lugenud või siis väga sarnast raamatut. 

Varem lugesin ma neid raamatuid kui - Seiklusjutte maalt ja merelt. Nüüd on aga igas raamatus - võimatus võimatuse otsa. Ma panen siia fotod tekstist, sest neid ümber trükkida pole mingit mõtet, sest selleks peaks minema analüüsiga väga kaugele.


 Küsimus on ajajärkudes ja kuidas mingid lood tekivad. 

Meil nn alternatiiv-ajaloolastel on üks Fundamentaalne küsimus olnud eetris juba väga palju aastaid. Kuidas ehitati hooneid ja loodi tehnoloogiaid kui ei olnud - Mõõdulinti. Ehksiis ülemaailmselt standardiseeritud süsteemi. 

Mul on reisidel jäänud tegemata üks uuring, mida hakkan tulevikus tegema. Ma pole kohanud ühtegi uurijat, kes oleks käinud maailma erinevates riikides ja  mõõtnud mõõdulindiga näiteks akna ja ukse avasid. Kuna ma olen palju aastaid tegelenud palkmajadega, siis ühtegi hoonet ei saa ehitada kui sul pole Mõõdulinti. Akna-ukse tootja ei saa neid valmistada kui maja, lossi või kindluse ehitaja ei oska maja projekteerida. Lihtsalt pole mingitki võimalust ehitada ühtegi Tehnoloogilist hoonet ilma projektita. Kui nüüd mõõta erinevates riikides nn "iidsemaid hooneid" ehk losse, siis peaks selguma, kas neis on olnud standardseid mõõte. 

Teema nr 1.

Kõikides Jules Verne raamatutes pole mitte mingit pistmist - Venemaaga. Sellel ajajärgul ei olnud enam Slaavlaste maad. Oli, aga hoopis teistmoodi ja see pole selle loo teema. Sellel ajal oli ilmselt paar tsivilisatsiooni, kes "madistasid omavahel".  Jules Verne oli prantslane. Kogu Peterburi eliit oli prantsuse meelne ja keelne. Kas Inglise kuningas ja Vene tsaar olid vennad või "ajalooline peegeldus", see pole kah selle loo teema, aga nad olid kõik omavahel sugulussidemetes. Kõik Verne raamatud on tsenseeritud ja mittesobiv välja roogitud.

Teema nr 2. 

Kõik selle aja raamatud on kirjutatud sellise stiiliga, et võetakse üks või mitu - tehnilist teemat ja selle ümber kirjutatakse juurde seikluslugu, et oleks põnev. Enamus inimesi ei loe tehnilisi kirjeldusi ja eriti neid, mis ei sobitu tollesse aega ja ei sobitu ka praegusesse mõistmisse. Kõik need elektrilised ja muud mehaanilised kirjeldused, näiteks need lendavad, ujuvad ja sukelduvad masinad.   

Teema nr 3. 

Mitte ükski lugeja ei vaeva ennast Kujutluspiltidega - kas selline info võis üldse olemas olla ja kui oli, siis kuidas ja millisest infoallikast. Verne võtab enamus oma tehnilisi kirjeldusi Prantsuse arhiividest või raamatukogudest. 


Ma panen võrdluseks mõned klassikalised teemad, mis ei sobitu omavahel üldse kokku. 

1. Püramiidid, lossid ja kindlused ning nende ehitajad meislite, haamrite, nöörijuppide ja muu primitiivse ehitustehnoloogiaga. 

2. Metallurgia ehk kuld, hõbe, vask, pronks ja nende tootmine "saviahjudes", katseeksituse meetodil, ilma keemia ja füüsikata. 

3. Laevade tegemine ja seiklemine maailmameredel - ilma kaartideta. Ja üldse kaartide valmistamine, joonistamine, trükkimine ja üle maailma levitamine. Siia juurde kuulub ka raamatute trükkimine ja gravüüride tegemine, üldse gravüüride tootmine ja raamatuformaadiga lehtedele trükkimine.

4. Maa-alused linnad ja käigud ning nende tegemiseks vajalike, triljonites kogustes, punaste telliskivide tootmine.         

Ja kui neid teemasid edasi arendada, siis saab neid palju. 

Ja nüüd selle raamatu teema. 

Mõõdulint. 

Enne selle raamatu lugemist ma lihtsalt "aasisin" ja tögasin seda - mõõdulindi teemat aga nii lihtne see ei ole. 

Me teame siiani "raudpolt kindlalt", et kõik ehitised ehitati vot selliste mõõtudega. 


Mina isiklikult pole iialgi mõelnud selle peale - kas nende mõõtudega on tehtud ka Matemaatikat? Tehteid?  

Briti ühikusüsteem – Vikipeedia (wikipedia.org)


mil ehk thou (tuhandik tolli)mil0,0254 mm
liinline100 mil2,54 mm
tollinchin, "10 liini2,54 cm
jalgfootft12 tolli30,48 cm
jardyardyd3 jalga = 36 tolli91,44 cm
chainchn22 jardi = 66 jalga = 792 tolli20,1168 m
furlong10 chn = 220 jardi = 660 jalga = 7 920 tolli201,168 m
miil, milemi1 760 jardi = 5 280 jalga = 63 360 tolli1 609,344 m

Eksole kummaline aga vot ongi tehtud. Kui keegi viitsib mind abistada ja suudab kuidagi Googeldada - kuidas arvutati nende nn Inglise mõõtühikutega. Tunduks kuidagi vahva veidi aimu saada kuidas leiti mingeid nurki või valemeid küünarde ja jalgadega. Naljakas mõelda ja reaalselt arvutada. 


Aga millegipärast pidi nii pingsalt vaeva nägema mingi Ühtse süsteemi leiutamisega ehk - meetri väljamõtlemisega. Miks pidi selle seostama nii absurdse  mõõduga nagu üks osa maakera meridiaanist. 

Kuidas said erinevate maade nn teadlased ehk ka nn astronoomid arvutada välja "midaiganes" teaduslikke värgendusi kuni kosmoseavarusteni välja, kui neil kõigil oli eri maades, erinevad mõõtühikud. 

Raamatus fantaseeris Verne, et Vene-Inglise ühisekspeditsioon mõõdab Ülitäpselt ära teatud pikkuse tühjas aafrika savannis, ühel kindlal laiuskraadil. Ja siis kolivad nad edasi Venemaa samale laiuskraadile ja seal mõõdavad samuti tühjas ja siledas stepis, samal laiuskraadil, täpselt sama maa. Sellega nad leiaks selle murdosa meridiaani pikkuse ja saaks - leida Meetri. Miks kahes kohas?

 Sellepärast, et Maakera pole ümmargune, vaid ellipsoid ehk pooluste kohal on see kokkusurutud ehk mitte kera. 





Meetri mõõtmine oli riikide vaheline Saladus. 


 Mõõta ära 57 000 "kopikatega" sülda????


Küll on süllad ja siis jälle meetrid? Mida nad siis mõõdavad????


Joonlaual oli - kümnetuhandik sülla jaotus. Noomaiteaaaa? Mis trikiga teha metallile selline jaotus, et saaks mikroskoobiga uurida. Millise metallitöötlemise seadmega seda teha????


Kõik käis "triljondiku täpsusega" aga ka Silma järgi???


Väike selgitus. Noored mehed ei teinud katseid Aja sekunditega, vaid Meridiaani kraadi sekunditega. Aga olid ikka täpsed kutid küll. Kuus koma kohta kraadist????  Ja - Suur aafrika kaart oli neil kah juba olemas!!!! 



Ühesõnaga oli seal ka kirjeldus kuidas juba - Vana Püttagoross arvutas keppide ja nööridega 2000 aastat tagasi meetrit välja. 

Meetri etümoloogilised juured on kreeka verb μετρέω (metreo) ((I) mõõta, loendada või võrrelda)[11] ja nimisõna μέτρον (metron) (mõõt),[12] mida kasutati füüsiliseks mõõtmiseks, poeetiliseks meetriks ja laiendusena mõõdukuseks või ekstremismi vältimiseks (nagu "mõõdetakse teie vastuses"). Seda kasutusala leidub ka ladina keeles (metior, mensura), prantsuse keeles (mètre, mesure), inglise keeles ja teistes keeltes. Kreekakeelne sõna on tuletatud proto-indoeuroopa juurest *meh₁- 'mõõtma'. Moto ΜΕΤΡΩ ΧΡΩ (metroo chro)


Kui ma googeldan, siis seal on hoopis teine "meetod". Mõõta ekvaatorist Põhjapooluseni.

Meeter – Vikipeedia (wikipedia.org)


 LagrangeLaplaceMonge ja Condorcet –, et uus meede peaks olema võrdne ühe kümnemiljonilise kaugusega põhjapoolusest ekvaatorini, mis määratakse mõõtmiste abil piki Pariisi läbivat meridiaani.


Halleluuja, kui nad ei saanud maismaalgi nii täpselt neid pikkusi mõõta ja peab kogu aeg arvestama tuhande erineva muutuva oluga, nt temperatuuriga, et mõõtjoonlauad ikka paisuvad ja tõmbavad kokku. Siis mis nipiga nad mõõtsid maismaal ja Põhja- Jäämeres neid pikkusi, mis imeriistadega. 


Observatooriumid  ja maakaardid.  

Meridiaane ei saa mitte kunagi mõõta ilma Observatooriumita. Mitte kuidagi ei saa aru, miks on neid  O - meridiaane olnud nii palju. Küll on need Inglismaal, Prantsusmaal ja Venemaal.  

Iidsete maakaartide analüütikud on leidnud aga totaalse võltsingu. Kui vanadel nn Marcatori kaartidel on erinevad O meridiaani asukohad, siis need peavad läbima kindlasti Observatooriumi. Kuid on leitud kaarte, kus O meridiaan läbib punkti, mis asub Islandi juures aga seal, selles kohas, polegi üldse maismaad. See on Islandi kõrval meres, seega kõik sellised kaardid on juba teaduslikus mõistes totaalsed võltsingud. 


Meeter. 

Lugedes seda kirjeldust meetri "leiutamisest", jõutakse lõpuks ikkagi Ulmesse ehk Kosmoloogiasse. Miks pagana pärast on vaja siduda "kõige täpsem" mõõt kosmiliste või siis ka keemiliste "mõõtmetega", kui juba ammuilma tehti lihtsalt üks "värvilisest metallist"  etalon-latt, pandi see kuhugi paika ja kõik Mõõdulindid tehakse selle järgi. 

Sel ajal määratleti mõõtühikud esmaste standarditega ning pikkusühikute õiguslikuks aluseks olid unikaalsed artefaktid, mis olid valmistatud erinevatest sulamitest, millel olid erinevad laienemiskoefitsiendid. Sepistatud rauast valitseja, Peruu Toise, mida nimetatakse ka Toise de l'Académie'ks, oli Prantsuse toise'i esmane standard ja meeter määratleti ametlikult rahvusarhiivis säilitatava plaatinast valmistatud esemega. Lisaks viimasele valmistas Étienne Lenoir 1799. aastal veel ühe plaatina ja kaksteist meetri rauastandardit.


Miks jõuab alati igasugune vandenõu Kosmoloogiasse. 

1/10000000 osa kvadrandist piki meridiaani, mõõtmine Delambre'i ja Méchaini abil (443.296 joont)1795500–100 μm10−4
Esimene prototüüp Mètre des Archives plaatinaplaadi standard179950–10 μm10−5
Plaatina-iriidiumi baar jää sulamistemperatuuril (1. CGPM)18890,2–0,1 μm10−7
Plaatina-iriidiumi baar jää sulamistemperatuuril, atmosfäärirõhk, mida toetavad kaks rulli (7. CGPM)1927mujal liigitamatamujal liigitamata
Hüperfiinne aatomi üleminek; 1650763,73 valguse lainepikkust määratud üleminekust krüptoon-86-s (11. CGPM)19604 nm juures4×10−9[146]
Valguse poolt vaakumis läbitud tee pikkus 1/299792458 teine (17. CGPM)19830,1 nm juures10−10

 See on siis - Meetri määratlused alates 1795. aastast

Mis mõttes pidid nad "joonlauaga" savanni mõõtma, kui juba oli kosmoloogia olemas?????


Teemaks on seega - inimese areng. Kui vaadata kõiki neid vanema aja tehnoloogiaid, teadlasi kes olid nõus seal savannis meetrit mõõtes isegi surma saama, kogu seda "tehnoloogilist vaimustust", siis selgub, et mingid põhjusel tahetakse - Inimese arengut tagasi viia. 

Pariisi meridiaanikaare mõõdistamine võttis aega üle kuue aasta (1792–1798). Tehnilised raskused ei olnud ainsad probleemid, millega maamõõtjad pidid Prantsuse revolutsiooni tagajärgede kramplikul perioodil silmitsi seisma: Méchain ja Delambre ning hiljem Arago vangistati nende uuringute ajal mitu korda ja Méchain suri 1804. aastal kollapalavikusse, millesse ta nakatus, püüdes parandada oma esialgseid tulemusi Põhja-Hispaanias. Vahepeal arvutas Prantsuse Teaduste Akadeemia komisjon vanemate uuringute põhjal esialgse väärtuse 443,44 lignes.


Degradeerume.  

Küsige tavalise inimese käest - mida sa tahaksid teha ja millega pühendunult tegeleda. Nad ei oska mitte midagi vastata. Inimene on viidud sellisele arengutasemele, et peale nn Igapäeva tegevuste ehk Töölkäimise, ta ei oskagi enam midagi tahta ehk unistada- teostada. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar