AJALOOLINE POMMUUDIS

    Ajalooline POMMuudis. 

Üsna mitmeid nädalaid tagasi kuulsin ETV Aktuaalses Kaameras eesti tingimustes POMMUUDIST. Tegelikult oleks see ka maailma mastaabis sama aga no neid pomme on juba palju olnud. Kui ma kuulen, et mingis videos öeldakse, et see on nüüd sensatsiooniline uudis või leid, siis miskipärast ei kajastu selline sentsatsioon mitte kusagil. Huvitav miks? Lihtsalt sellepärast, et inimesi ei huvita need. Neil on muidki probleeme nagu näiteks Automaks. 

Teemaks oli siis see, et Põlva külje all Rosma Linnamäel hakati kaevama. Kaevati ja ajaloolased hakkasid uhkustama, et nad leidsid - Palkmaja. Põlenud palkmaja ja ka põlenud seemneid.   

Rosmast on mul juba ammu lugu, mitmeid aastaid tagasi kui nad seal jälle kaevasid ja ka siis käisin ma vaatamas. No tollel korral ma ei näinud seal miskit Pommi. Nüüdseks on see eelmine kaeveauk juba paksu heina sees. 

Seekord olid nad siis kaevanud miskit kolm meetrit laia ja kuus meetrit pika "augu". Ajaloolastel on kombeks - kaevata väga vähe ja kogu see kupatus sõelaga läbi sõeluda. See üleval paremas nurgas liiva hunnik. 

Vot ja siit nad leidsidki põlenud palgi fragmendi.  

See on nüüd see külg, mis on nn kõige kõrgem ehk kõige sügavam. Noo törstu üle meetri, pea poolteist. Ja siin me näeme vaid - ühte palki. See Rosma mägi on mingi 100 x 100 meetrit ja umbes 30 meetrit kõrge. Ma ütlen selle kohta, et siin on - "miljon tonni" Puhast Helekollast Liiva. Peal on kübeke musta mulla moodi asja. Ma näitan enne pildid ära ja siis pistan Pommile süütenööri otsa. 

Mina ise muidugi aru ei saa miks nad just niimoodi kaevavad. Tirtsuke siit ja 

sutsuke sealt aga eks nad ise on targemad. 

Vot selle palgi otsas on siis kämbuke,  mille üle nad olid eriti rõõmsad ja uhked. See on ristuva palgi ühendustapp. Ma olen töötanud 16 aastat palkmaju tootvas tehases ja mina tean millised on palgitapid. See olla Koerakaela tapp. Ma ikka piilusin iga nurga alt, nokkida väga ei julgenud aga kui tappi päris lahti ei võta, siis ei saa ka väita, mis seal tapi kuju on. Aga las ta olla, see ju kõige levinum tapi tüüp ongi. 

Ma pistan meelega mitmeid kordi sama pilti, et jutukest veeretada. Ma ei saa aru - Miks nad edasi ei kaevanud???? Kaevasid ühte palki ja KÕIK. Ütleme nii, et - kas vana-aja inimesed ehitasid palkmaja Liiva peale????  Ma oleks võtnud labida ja kaevanud palgi ühes otsas nii kaua kui ma oleks näinud - mitu palki seal all on? Ja milline on selle maja "vundament". On seda siis või mitte? Nüüd aga hiiglasuur leidus ja ei ühtegi vastust. 

Ka see ei vasta loogikale, et nad ei tahtnud "ajaloolist sensatsiooni" ära rikkuda ja lõhkuda. Seal pole ilmselt enam palju aega käidud kaevamas, sest kõik on lahtine ja vihmade poolt ära uhutud ehk - Pekkis.  Mina oleks kaevanud just selle tapi alt ja seal lihtsalt peab midagi vundamendiks olema, nt mõni suur kivi.  

Põlenud "putru" on seal aga palju . 

Ka "kaldale pillutud". 

Ma ütleks, et see pilt on päris vahvalt intrigeeriv kui lasta fantaasial lennata - mis see on, kes tegi, millega tegi, kes seal toimetasid, mis sellega juhtus jne.

Ütleme nii, et ma natikene näpuga kaapisin, et mis seal all siis on. Palju ei kaapinud, näpud said tahmaseks, st - Läheb veel allapoole. Mõne pildi jätan veel, mis lähevad eraldi teemana edasi. 

Nüüd siis hakkab pommi süütenöör põlema. Ka eelmises loos ma küsisin küsimuse, millele ei oska vastata kooliharidus, teadlased, geoloogid ega alternatiivid - mitte keegi ja mitte ühegi mõistliku seletusega. Kust kohast tekkis Rosmale ja üle kogu maailma triljon astmes triljon kuupmeetrit Ilusat ühtlase struktuuriga Liivakristalle. Ja nüüd kujutame ette, et keegi ehitas palkmaja, see põles ära ja - see puistati üle liivaga. 

Pomm on aga selles, et - see puistati liivaga üle nii väljast kui ka SEEST. 

Mis nipiga??? Milliste puust kühvlite või puust veoautodega ja koppadega!!!! Ja mis peamine - kui palju puistati, mitu meetrit???? 

Ajaloolased EI KÜSI KÜSIMUSI. See pole nende töö ja veel hullem. Miks nad ei kaevanud edasi??? Aga vot EI TOHI. Ei saa kaevata, sest tuleb mingi alternatiiv ja hakkab küsima. Ja see ei sobitu - pronksmeislite ja puuhaamrite ajaloo käsitlusse. Jätame kaevamise pooleli ja siis saab selle uudise pista arheoloogia aastaajakirja Tutulus ja sinna see jutt sobitub perfektselt. Matsid ehitasid palkmaju. Kus on selle maja sees jäljed põlenud katuse ja põrandate konstruktsioonidest??? Liiva all???     

 

Küsimused ja vastused peituvad tihti ka Pisidetailides. Nii nagu Egiptuse püramiidide liivakivide sees on väikesi kive, mis ei sobitud geoloogilise kivi sisse ja sobitub betooni sisse, siis ka siin. Ei ole puhas liiv, vaid on ka kivikesed. Kust kohast saab puhta liiva sisse kivid?? Need pidid olema maja konstruktsiooni kivid. 

Ja ilmselt ongi, sest neid oli kaldale pillutud. Ja mitte keegi ei küsi, mis kivid need on ja kust kohast. 

Geoloogiliselt on see teema väga keeruline, sest selle Liivamäe kõrval on Ügrorg. Ikka üüratult suure Jõe säng. 

Hetkel on alles jäänud vaid imepeenike Nireke. Jõeke, mis on Mudane. Mägi on liivane aga jõe põhi on mudane, kuidas? Osad teoreetikud on püstitanud hüpoteesi-arvamuse, et oli ülemaailmne uputus, mis pühkis mulla ära, moodustas jõed ja koondas kõik Soodeks.  See on muideks teine maailma suurematest saladustest - kuhu on kadunud kõik see vesi, mis täitis neid jõgede ürgorge, nt Emajõe oma. 

Ja siis ma sõitsin teisele poole seda ürgorgu. Seal on kõrge platoo koos põldude ja teedega. Ja teelt keeras väike tee - alla orgu. Seal on inimeste majad.  

Fotod ei anna kunagi mastaapset ülevaadet. Siin on järsak ja väga järsk ning sügav. 

Kogu see "ürgorg", platoo ja teede alused pinnad on Liivast. Kõik on liivast. Terve Põlva ümbrus oma kuplikestega on Liiv. 

Kuid minu silm on juba harjunud nägema samu pilte. Seal jääraku serva peal, puhta liiva peal on kivilahmakad. Mitte lihtsalt kivid, vaid palju kive, sambla all ja need on rivis. Tavaliselt on rivis kivid - mingi müür. Inimtekkeline ehitus. Kivitest tehnoloogia on aga hoopis tehnilisem. Aga seda ei hakka keegi uurima ja kokku panema - mis tegevused toimusid Suurte jõgede ümbruses. 

Ka veel lähemal minu kodule on linnamägi - Lääniste linnamägi. Ka see on Ahja jõe kaldal ja vaid mõned kilomeetrid eemal on Tarandkalmed, kus 60ndatel kaevati need hauad lahti. Seal kaevata ei tohi ja need vedelavad samamoodi kui lahtised pommiaugud. Seal kohas pidi inimesi rohkem elama. Näis mis aeg toob ehk toob ka sellest rohkem seletusi.