KUS MA ELAN???

Ma lubasin endale ja oma lugejatele kirjutada kaks lugu kokkuvõtteks, oma selle aasta loengutest. Ühe ajaloost ja teise Elu Kulgemisest.
Ajalooga on tänapäeval juba üsna lihtne ja selle tegin ühe ametliku filmi baasil valmis hetkega. Ajaloo selgitamiseks piisab tänapäeval ükskõik millisest filmist, mida näidatakse nt. Histori kanalil. Seal on visuaaltehnoloogiatega lahti võetud nii palju vanu ehitisi, et neid ei jõuaks siin ettegi lugeda. Selliseid lugusid tuleb mul ilmselt veelgi ja paljud on ka jäänud kokku miksimata.
Kuid keerulisem on kokkuvõte - Elu Kulgemisest.
Ma olen kuulanud viimastel aastatel nii paljusid inimesi - Kes on läinud Oma uurimustega Võimalikult Sügavale. Sama on ka minuga. Ma olen käinud nii mõnesgi Grupis, kus Uurimuse Juht ja selle liikmed puurivad Nii Kaugele, et ma ise võrdleks seda - Juure Otsa Leidmisega. Minna asja olemuse ettevaatliku lahtikaevamisega nii kaugele, et leida üles kõikide juurte, ka kõige peenemate juurte otsad.
Ma ise olen püüdnud samuti mõnda sellist niimoodi uurida ja on selgunudki, et uurimus lõpeb umbes selles staadiumis, et - Enam ei tulegi midagi väga uut juurde. Peale sellise uurimuse lõppu ei jää muud üle, kui - võtta järgmine uurimus.
Ja mis on tulemus või kokkuvõte sellest.
Ükskõik mis asja või teooriat põhjalikult uurides, jõuab uurija peaaegu alati välja ühe ja sama tõdemuseni. Ehksiis pikemalt seletades.
Enamus teooriaid ja õpetusi kirjeldavad - Elu Kulgemist.
Enamuste teooriate algandmed on samad, kuigi nimetused ja selgitused on vahest nii erinevad, et kuulaja ei saagi aru, kas jutt on samadest asjadest. Näiteks algterminid - elu, sünd, surm, teadvus, ego, elu mõte, emotsioonid, ambitsioonid, rituaalid, sümbolid noh ja tuhat sellist veel. Kindel on see, et kõikides teooriates ehk arvamustes on teatud osa seletusi ehk õpetusi - üsna samasugused. On teatud ühisosa ja see ühisosa on usutav, teostatav ja üsna heatahtlik ehk elu kulgemise protsessi parem osa, mis aitab elada võimalikult väikeste Jamadega.
Teatud osad erinevates õpetustes on aga nii, pehmelt öeldes "imelikud", et neid kasutada ei soovitaks mina kohe mitte kuidagi. Sellel kevadel on erinevates seltskondades käinud läbi õige palju - Erinevaid Küsimusi.
Eelmisel aastal kui ma oma koosviibimisi tegin, siis oli mul üheks põhilisemaks küsimuseks - Mis on toimunud.
Mis on toimunud, kes on toimetanud ja kuidas toimetanud. Sellistele küsimustele vastuseid ma uuringi ajaloo baasil. Ajaloo uurimine on vastanud ühele väga suurele küsimusele umbes nii. Kõike seda, mida me teame ehk siis oleme õppinud, mida me silmadega näeme ehk siis tegelikult kõnnime mööda ja ei tahagi tunnistada,  seda mida teistele püüame tõestada - Seda Pole Toimunud. Need sündmused on toimunud teistmoodi, meile räägitakse asju teistmoodi, meie eest varjatakse paljusid asju, me ei aktsepteeri neid kes püüavad selgitada, et ajalugu pole päris see, mis on isegi silmaga näha ja veel hullem.
Me ise oleme sellised Agitaatorid, et räägime vaid neid asju - Mis Ei Tee Meid Teiste Silmis Lolliks. Lihtne on olla ebanormaalne!!!!
Tõin ka näite. Mis on Normaalsus - Norm - Tolerants. See on puhas tehniline termin. Piirväärtused ehk kõikumised "teatud lõtkuga", et nt. mingi masina osa veel ühtses süsteemis tõrgeteta töötaks. Maamehe mõistes, et - Kolinat mootorisse sisse veel ei löö. Normaalseks olemise kõrval on aga alati kaks äärmust. Üks on Idiootsus ja teine Geniaalsus. Normaalseks elamise üks "kõrvaltoime" on selles, et sa välistad - Geniaalseks saamise. Teha midagi teistmoodi, mis on geniaalne ja õnnestub ning sul pole vaja enam muratseda, kust sa leiva peale vorsti saad.
Meid on Õpetatud - Elama Lineaarselt. Iga asjal on - Algus ja Lõpp. Selles samas Henri Poincare teoorias on alalõik - Topoloogia. Elades ruumis, mis on seotud - on algus ja lõpp. Pole vahet kas see on lõik, kiir või ruumiline kujund. Piltlikult öeldes, ka kera-sfäär, lapik tasand või ruumiline kujund, ikkagi on seal peal liikudes algus ja lõpp. Iga ruumilise kujundi, kui sellel on vähemalt kaks pinda ja see on piisavalt elastne,  saab nende kihtide vahele "puhuda õhu-rõhku" ja see keha võtab lõpuks sfäärilise kuju. Nt. imeõhuke " õhupall" on pinna peal lapik ja seda täis puhudes, see muutub ideaalseks sfääriks.
Ja seda meile õpetataksegi - et on algus ja lõpp.
Ma ei tea kas teile tekkis mõte, et Normaalsuse kõrval olevad Idiootsus ja Geniaalsus asuvad sellest normaalsusest - üks ühel pool ja teine teisel pool Horisontaalsete vektorite lõpus. Kui tekkis, siis on õpetajad oma tööd teinud korrekstselt ja sellest ka see segadus. Paneme aga need terminid mitte üksteise kõrvale (lineaarselt) aga hoopiski üksteise peale ehk paralleelselt.
Üleval Idiootsus, keskel Normaalsus ja all Geniaalsus.
                                                                    M
IDIOOTSUS                                                I
NORMAALSUS                                         N
GENIAALSUS                                            A
Me teame ju, et Idiootsuse ja Geniaalsuse vahel on vaid õhkõrn piir, täpselt samuti nagu vihkamise ja armastuse vahel. Selle tulba kõrval seistes pole minul enam kunagi vaja mõelda selle peale, et idioot-mõttest lahkumiseks ma pean saama normaalseks ja siis võin edasi ka midagi geniaalset leiutada. Ma saan sellest tulbast nüüd võtta igal ajahetkel midaiganes - Hetkega.
Muuta normaalsus kasvõi läbi idiootse mõtte geniaalseks. Ja tihti ka mingid muud variandid, mis hetkel just parim tundub.
Selle aasta küsimus inimestele oli mul - KUS MA ELAN?
Kus me elame? Siiani pole ma saanud veel Apppsoluutselt kindlat vastus ega tõestust - Mis on see keskkond, kus me elame.
Enamasti aga küsitakse minu käest - Arne, aga miks sa seda küsid, miks sulle seda vaja teada on?
Tegelikult polegi, sest Elu on Kulgemine ja elu tähtsaim mõte on - Teha tegusid.
See on selle keskkonna, selle tiheduse (materiaalsuse) põhilisemaid - Kogemusi. Nihutada mingis kindlas tihedas keskkonnas mingeid teisi teatud tihedusega objekte.
Meenutan ise oma autokrossi mitu tonni kaaluvat rauakolakat ja mõtet, et saaks selle vedada, mingite minu vastavate tegevustega - Mingi kummalise mustavalge ruudulipu alt läbi, võimalikult eespool teistest samasugustest "tihedate kolakate" vedajatest.
Sellel tegevusel pole MitteMidagi pistmist normaalsusega, täpselt samamoodi nagu kõik võistlemised ja võitlemised ehk - Naabrist Parem.
Aga see on meie Elu Kulgemise üks vingemaid edasiviivamaid tegevusi. See tundub siin planeedil Maa, selles tiheduses olevate Normaalsete inimeste ehk Kolmanda B klassi õpilaste  Elu Praktikum. 
Aga ikkagi küsimus - Kus me elame.
Pole vahet, kas ma küsin - Miks me elame, miks seda vaja teada on, kuidas see käib, mis mõte on jne.
Kui ükskõik millist küsimust neist uurida põhjalikult, jõuad samade paralleelsete küsimuste juurde ikkagi välja.
Kuid see küsimus -  Kus me elame, on sellepoolest huvitav, et Mitte Keegi ei oska sellele vastata. Vähemalt sellise vastusega, kus enamus inimesi seda üheselt aktsepteeriks.  Ja nüüd oma vanu, pea sada aastaid vanu, päranduseks saadud raamatuid sorteerides, leidsin ühe, mis varemalt mulle silma polnd hakanud (nagu ikka ilmuvad vastavad asjad välja siis, kui hetkel just väga vaja on).  Sirvisin ja lugesin neid 90 lehte, aastast 1907. 
"Elu algus ja lõpp".
Uuema looduseuurimise tagajärjel kujundanud Dr. Albert Daiber. "Saladused ei ole veel kellegi imed". Goethe.
Tallinnas. E. Berggrün´i raamatukaupluse kuluga 1907. 
Vot sellise tiitellehega.
Ma pean seda raamatut veel lugema, sest seal hakkas silma paar väga huvitavat teooriat, mis on ka meie inforuumist läbi käinud, kuid kummalisel moel sada aastat tagasi olid need teooriad arutusel ja teada, kuid hetkel peetakse neid üsna - vandenõu tunnustega arvamusteks.
Minu loenguteemad kattusid üsna mitmes punktis ka selles raamatus uuritavate teemadega ja enamasti just sellistega, millele pole vastuseid, ei sada aastat tagasi ega ka nüüd. Kuigi arvajateks ja mõistatajateks on oma aja väljapaistvamad ajud ja hetke tipptasemel tehnikapark.
Küsimus - Kus me elame - on siiani vastuseta.   
Oma koosviibimistele sain ma kokku nii mõnegi vana hea tuttavaga - Kes on läinud uurimustega Väga Sügavale.
Elu Kulgemise põhiküsimusele - Kes ma olen, Kust ma tulen, Mida teen ja Kuhu lähen, andis hea sõber filosoofilise vastuse.
"Olen Eikeegi, Tulen Eikuskilt, Teen Eimiskit ja Lähen Eikuskile."  Ehk siis - Kus  Ma  Ei  Ela.
1. Täiesti kindlalt  ei ela ma mingi sfäärilise - palli peal, mis on tekkinud EiMiskist Suure Paugu tulemused, Eikeskit teadmata seaduste ja juhuste abiga.  "Täiesti kindlalt" - ei lenda Päike kuhugi jummalast juhuslikku suunda ja palju planeedi-palle ei järgne talle lohisedes järgi,  väga keerulisi spiraale pidi ning  Maa ümber ei liigu mingi Kuu,  veel omakorda keerulist spiraali mööda.
2. Täiesti kindlalt ei ela ma mingis Linnutee Galaktikas, millest pole tehtud ühtegi fotot ja kõik graafikaga tehtud kujutised näitavad seda moodustist - Lapiku spiraali kujuga (kuhu kadus sfääride teooria???) 
3. Täiesti kindlalt ei ela ma - alguse ja lõpuga Kosmoses või siis Ruumis,  Mis on Materiaalne - Ainult materiaalne.
Ka selles 100 aastat vanas raamatus püüti Maa teket arutada kolme võimalusena:
a. Iseenesest sündimine - Generatio spontanea. Kuumast, desinfitseeritud keskkonnast jahtumise ja mingi imelikul kombel aineid ühtivas keskkonnas, hakkas Kuidagimoodi tekkima elualged - Eluidud (näiteks Bakteriad).
b. Ilmaruumi elajate õpetus - Kosmos on täis elu ja Eluidud liikusid tavakehadega teistele planeetidele ja sealt edasi "Darwini evolutsiooni teooria" - mis on täielik fantaasimäng.
c. Elu Igavese Kestvuse teooria. 
Juba nende kolme arvamuste tõestamatus, tekitab hulga variante küsimusele - kus me elame. Ei hakka pikemalt neid seletama, sest tahaks jõuda kaugemale.
On üks näide, mis tekitab vähemalt minus hiiglasuure küsimuse ja kõhkluse. Kui minu füüsilisel kehal on mingi viga, mis tekitab valu. Ärkvel olles ma ei saa sellest tihti muudmoodi jagu kui tuleb võtta füüsilist valuvaigistit. Enamus inimesi on seda kogenud, ja miks? - kaob valuaisting ära siis - kui ma magama jään või meid pannakse kunstlikusse koomasse. Kus ma olen siis, kui ma magan või olen koomas?
On tehtud uuringuid ja saadud tulemus, et peaaegu 100 % inimestest usub - meie füüsisest Kõrgemal olevat: "Jõudu", keskkonda, olemit, võimisiganes muud terminit, mõte jääb samaks. Keskkonda kust me tuleme, koos oma hinge ja vaimuga ning pärast seda kui inimene enam "tsutsugi ei siputa", uuesti tagasi/edasi läheb. 
 Ok, sellega olen mina ja paljud teised, natukenegi rahustatud ja selgitatud.
Kuid ikkagi pole selgust - Mis Keskkonnas ma praegu elan ja miks selle teadmine võib head pakkuda.
Minu uurimiste põhjal meenutab keskkond kus me elame, kõige rohkem Virtuaalset Maailma. Kuidas see virtuaalne oleks, on palju näiteid, mida peaks kirjeldama väga pikalt. Neid näiteid olen ma kogenud ise ja kuulnud veel rohkem esinevate inimeste käest. Maailm, kus me elame - Omab väga palju Virtuaalse Keskkonna Tunnuseid. Kas või see, et kuidas ilmestuvad meie igapäevased tegevused, kuidas me mõnda tegevust või vestlust ette aimame. Või kuidas tekivad igapäeva ellu just need tegevused, jutud või infokillud, millest vaid hetk tagasi mõte peast läbi käis. Kuidas on olemas hiiglapalju selliseid inimesi, kes neid "märke" märkavad, oskavad lahti seletada ja ka koheselt tegutseda.
Paljudel aga sellist võimet pole või siis seletavad nad seda - Juhusega.
Ma ise õpin veel, olen üsna alguses ja oskan teha vähe, aga ...  Juba üsna märgatavalt. Elu muutub aina selgemaks ja kergemaks. Kuidas seda saavutada, kui keegi tahaks teha mingit samasugust eksperimenti enda peal.
Panen siia juurde mõned ajajärgud oma tegevustes, kuigi need on tulnud iseseisvalt ja katse-eksituse meetodiaga.
1. Tervist tuleb pidevalt parandada. Keha puhastada ja tarbida ainult vajalikke aineid. Ainult sellest saab kõik alguse.
2. Pidevalt tegeleda oma aju tegevusega. Lugeda, kuulata, mõelda, filosofeerida jne. Aju peab kogu aeg olema töös ja selle intensiivsus peab aina tõusma.
4. Ära lõpetama sellise tegevuse nagu - Valetamine. Ilma selle tegevuseta ei saa inimene mitte millestki aru ega paremuse poole minna. VÕIMATU!!!!
Valetamise lõpetamine on Väga Raske Tegevus, kuid ajapikku hakkasin aru saama - kui palju läheb elu kergemaks. Kas või selline näide. Ükskõik kui hästi sa tahad midagi varjata, varem või hiljem räägid ennast jutuga sisse. Minusugune inimene, kes teadlikult ja ennast jälgivalt   Ei Valeta,  leiab jutust  sellised valed üles väga kiiresti, sest valetamise üks kontrollivahend on - Loogika. Kui kirjeldused pole loogilised ja looduslikud, siis pole võimalik väga kaua lolli juttu ajada, see hakkab välja paistma.
5. Tegevused - pidevalt peab Midagi Tegema, midagi mis arendab loovust. Joonistama, meisterdama, süüa tegema (erinevaid maitseid) ja kõike muud. Seda mis meeldib teha, aga eelkõige just neid tegevusi, mille kohta inimene ütleb - Mina pole seda kunagi teinud ja ma ei oskagi. Vot sealt tekibki see võimalus, et Vertikaalsel teljel Idiootsus, Normaalsus ja Geniaalsus, saad sa hetkega jälgida ja hakata tegutsema ka nende asjadega, millega pole kunagi tegelenud. Mina ise ei viitsinud koolis midagi korralikult õppida, nt. füüsika, keemia, matemaatika ja eriti ajalugu. Nüüdseks olen ma iseseivalt suutnud õppida palju, kuid EELKÕIGE - Uuel Tasandil ehk mitte IDIOOTLIKKU KOOLIHARIDUST, vaid seda mis paistab looduses ja on loomulik.
Ainus kindel tee arusaamiseks - Kes, Kus,  Miks ja Kuhu  on - KOGU VANA SITA MAHA ROOKIMINE.
Ma pole siiani aru saanud - Kuidas asjad ON.
Aga ma olen nii palju asju aru saanud - Kuidas Neid asju POLE OLNUD. Ehk jälle näide. Pesu pestakse mitte selle pärast, et pestes midagi paremat juurde panna, vaid mustus maha võtta - läheb puhtamaks, nii on ka mõtetega. 
6. Viimaseks "kindlaks teadmiseks" on mulle tulnud see, et - Kogu meie Reaalsus ja Reaalsuse Loomine toimub läbi - USU, iseenda usu. Kõik, absoluutselt kõik meie tegevused ilmestuvad meie ellu läbi meie eelnevate uskumiste.
SEDA MIDA USUD, SEE KA REALISEERUB.
Virtuaalselt saab ilmestuda see, mis on sinna eelnevalt pandud ja kuidas sa seda tajud ja tõlgendad - läbi tegevuse ehk mängimise. 
Usud karmat või needust, selle ka saad jne.
Vanade Idiootlike uskumuste mahapesemisega tulevad Altpoolt välja kõik need, mis on puhtad ja helgemalt kasutatavad. Kõigist neist teemadest on ju ka väga palju räägitud, kuid ainus mis edasi ei vii on see, et - me ei tee neid.
Selle takistuseks on siin keskkonnas tekitatud selline imelik termin nagu - Aeg. Kõik head asjad realiseeruvad teatud ajalise viivitusega, vastavalt meie Usule. Seepärast need ei ilmestugi alati koheselt. Pika harjutamise-tegevuste peale ilmestuvad need aina kiiremini ja kiiremini. 
Ühele püstitatud küsimusele, mis mulle esitati - Aga Miks sa siin elad? On mul endal väga selge ja lihtne vastus.
Ma teen seda kõike selleks, et sellel hetkel, kui ma Siit Reaalsusest Lahkun, võtaks kaasa Võimalikult Palju.
Küsimusele - Kus ma hetkel-Hetkes elan, on praegusel hetkel  selline vastus.
Ma elan Mitmetahulises Ruumis, millel on Virtuaalse keskkonna (virtuaalse arvutimängu) Tunnused.