Ma poleks seda lugu isegi teinud, kuid mitu asjaolu langes jälle kokku. Ma uurin hetkel ka sõdade "olemist". Hetkel olen niikaugel, et enamus sõdu pole olnudki ja üleüldse on sõjad "üsna väikesed". Pole mingeid suuri rindeid (isegi viimased kaks suuremat sõda), sest kilomeetrite pikkustel rinnetel pole kunagi sõditud. See gravüüride raamat seisis mul juba üsna pikka aega, sirvisin seda kunagi. Kuid nüüd tuli uuesti ja vaatasin ühel õhtul pooled gravüürid läbi. Digitaalseid gravüüre saab arvutis zuumida üsna detailseks. Ma pean veelkord uurima gravüüride tehnoloogiat, see on üüratult keeruline, kuid neid tehti juba 17. sajandil vägaväga massiliselt. Need gravüürid on tavalise raamatu sees. Suuremad pildid on üle kahe lehe ja kui mõtlete selle peale - Kuidas on võimalik neile, kahe lehe suurusele metallpinnale mingi ülipeene tööriistaga kraapida need kujundid. Kõik pildid eranditult on vaid: kriipsude, valgete laikude, täppide ja viirutustega saavutatud kujutised. Juba selline "kunstniku nägemine " on üllatav. Kui aga need metall-lehed olid suured ja tehti suured trükid, siis raamatusse panekuks peavad olema vähendamisega kopeermasinad (nagu on tänapäeval). Ma ei hakka kõike pilte kommenteerima, vaadake iseseisvalt ja mida keegi ise näeb.
Sõdadega on aga kummaline. Rootsi on pea kogu aeg sõdinud. Aga mina ei näe nende gravüüride peal sõda. On lausa prassimise aeg. Kui gravüüridel on aastaarvud 17. sajandi lõpp, siis - Millal ehitati kõik need lossid ja linnad valmis. Neid pole võimalik ehitada aastakümnetega. Pole olemas isegi vastavaid ehitustehnoloogiaid. Piltidel me näeme vaid - nende hoonete kasutamist. Mitte midagi ei ehitata. Samal ajal paneme kokku aastaarvud. Põhjasõda 1700 - 1721. Peeter I sõdis neil aegadel rootslastega JA ehitas samal ajal Sankt-Peterburi linna - 1703 alustas. Rootslased said tappa, sest neil ei jätkunud vahendeid. Eesti Vikipedia on üsna mannetu ja kui lugeda vene vikipediast, siis seda lugedes - jooksis minu loogika kokku. Mittemiski jälle ei klapi.
Ühes vene geograafi raamatus (allpool on filmi link) on aga kirjas, et vanade maakaartide tegemiseks oli vaja minna - Hollandisse.
On üks märksõna millega tuleb välja gravüüride tootmise koht ja tegija - Pierre van der AA. Kui googeldate ja loete Vikist, siis seal on tuhandeid gravüüre.
Vene keele oskajale vaatamiseks ka see film
https://www.youtube.com/watch?v=Z3zPgthMbtU&fbclid=IwAR27ugKSO8zgXS6KVhvAyxmYv8pnBDozns9-25rN_D9SCWFmyVFTh8e_Cw8
Raamatu enda link:
https://www.wdl.org/ru/item/3036/view/1/151/
- Neeva lahing (1240), Põhjala ristisõdade Venemaa ristisõja käigus rootsi-soome sõjakäigu ajal
- Käkisalmi sõda –1323, Rootsi ja Novgorodi vahel Karjalas ja Ingeris
- Vene-Rootsi sõda (1495–1497) (1495–1497)
- Vene-Rootsi sõda (1554–1557)
- Vene-Rootsi sõda (1570–1595) ehk Kahekümneviieaastane sõda (1570–1595)
- Liivi sõda (1558–1582)
- Vene-Rootsi sõda (1590–1595)
- Ingeri sõda (1610–1617)
- Venemaa pärilussõda (1613–1617), Jacob de la Gardie sõjakäik Venemaal ja Novgorodi vallutamine
- Teine Põhjasõda (1655–1661)
- Vene-Rootsi sõda (1656–1658) (1656–1658)
- Vene-Rootsi sõda (1656–1661) (1656–1661)
- Põhjasõda (1700–1721)
- Vene-Rootsi sõda (1741–1743) (1741–1743)
- Vene-Rootsi sõda (1788–1790) (1788–1790)
- Vene-Rootsi sõda (1808–1809) (1808–1809)
Peterburgi veel ei ole.
Kaks Eesti kaarti, kuid totaalselt erinevad - vaata Saaremaa kuju, eelmisel pildil.
Kahurite peegeldus vees.
Ehitage mulle sellised - Kerad.
Mis ajast on pärit kristlikud ristid?
Märgake ka edaspidi massiliselt selliseid - püramiidsambaid.
Prassige aga, "Põhjasõda" pole enam kaugel.
Seal keskel on ka purskkaevud, neid tuleb edaspidi massiliselt. Kuidas vesi saab purskkaevust voolata ja lennata mitmete meetrite kõrgusele???
Kanalisatsioon, kuidas ja kust kohast see vesi kõik voolab?
Kahele raamatu lehele mahub kõik ära ja …
vot sellised peensused. Näete eelmisl pildil mis koht see on. Kas keegi oskab tänapäeval niimoodi, näiteks pliiatsiga, üldse joonistada.
17. sajandi Rootsi haakristidega - Fašistid.
Ehk siis - need haakristid on selle pildi peal ülemistel kaartel!!!!
Gigantide hauad???
Oi mulle tulid need eelmise loo - "tänavate numbrid" meelde, näedsa Rootsis teised tähised.
Kuidas on tehtud gravüüride sellised "udused kaugused"
Laeva peegeldus vee peal???
Siniseid välivetsusid lossides ei olnud.
Siin on käsil ajaloolaste lemmiktegevus. Majad ehitati valmis ja siis veeti vankritega esimene korrus maa alla. Muud moodi pole ju võimalik vundamenti ehitada. Tuleb kaevata auk, ehitada maja ja siis hunnik liiva-kruusa esimese korruse laeni. Hea ehitustava oli tol ajal selline.
Puud kasvavad Rootsi "tutikate" losside katusel.
Ainuke gravüür, kus on mingi kogus lund, koos ikkagi ja ratastega vankritega.
Laadal on näha slaavi kaupmehed Rootsis - mingil "Põhjasõja aegadel"?
Mis imenipiga on võimalik selle maja vundament - paremal pool??
Võimsad varemed. Millal need lossid ehitati kui 17. sajandil nii katkised?
"Antiiksed" kiviringid.
Vaata "korstna" asendit akna suhtes!!!
"Kahurikuul" aia kaunistuseks.
Kes tapab keda???
Kujutage siis gravüüri resulutsiooni. See kuju on tavalise raamatu kahe lehe suurusel gravüüril, mis on kudagimoodi kopeeritud paberile ja on ….
kübeke sellisest pildist. Kui väike on siis see kuju raamatu lehel???? Ja üritage fantaseerida - Kuidas mingile metallplaadile mingi terariistaga kraapida selliseid jooni, viirutusi ja "varjusid".
Miks ma panin neid pilte niii palju. Neid pole palju, vaid pooltelt piltidelt tehtud huvitavamad kohad - 180 lehekülge, raamatus mingi 360 lehekülge. Näis kas viitsin teisi ka vaadata, või tuleb jälle midagi huvitavamat peale. Mul juba mitmed eelmised lood pooleli.
Huvitav nende gravüüride juures on ka see, et ehitised on äärmiselt detailslet joonistatud, aga inimesi ei ole osatud nii täpselt kujutada?
VastaKustutaInimesed, kes on piltidel ei ole neid hooneid ehitanud. Milliseid algelisi tööriistu nad kasutavad, et kogu seda toredust korras hoida ja hooldada. Mehed kasutavad haamrit ja meislit, et mingit kivikamakat tahuda ja tagaplaanil ehitusime selle ajastu kohta. Midagi on väga valesti ja inimesi on kahtlaselt vähe nendel gravüüridel. Samas, milline tehnoloogia, et selliseid gravüüre toota. Jääb mulje, et meile üritatakse näidata algelist, sellele ajastule sobivat inimest, kellest "ametlik " ajalugu jutustab, aga ehitised räägivad oma lugu.
VastaKustutaParaWebis on hiljuti sõna võtnud paar inimest, kes näikse olema samu alternatiivseid käsitlusi süvitsi uurinud - ehk saate jõud ühendada. http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4356&page=23
VastaKustutaTeooria kaminatest kuidas kunagi toimida võisid (vene keelne tekst):
VastaKustutahttps://tech-dancer.livejournal.com/16703.html