Üks hea tuttav andis märku, et ta loeb mu lugusid, kuid osad teemad on liiga keerulised. Teen ühe "lihtsa-keerulise" teemapüstituse.
Ajaloo uurimise "asjasse puutuv" lisauuring - mõõdulint.
Selleks, et midagi üldse ehitada, peab olema universaalne ja ühiselt kasutatav mõõdustik.
No ei saa akna-ukseava ehitaja laduda müüri suvalt ukseava ja puusepp jookseb siis iga ava juurde ja teeb - nööri sisse sõlmi, mille alusel hakkab kandilisi, ovaalseid ja ümmargusi aknaid-uksi tegema.
Täiesti kummalised on mõõtühikute süsteemid. Tänapäevane meetermõõdustik ja vana - tollmõõdustik. Kummalisel kombel need mõõdustikud on suudetud viia - ühe mõõdulindi peale, kuigi toll võrdub 25,4 millimeetrit.
Selle juures on veel kummalisusi.
Kuidas tollmõõdustikus arvutatakse väiksemaid mõõte.
OK, pool, veerand ja kaheksandik, neist võib veel arusaada, aga….
Masinaehituses ehk kasvõi auruveduri silindrite ja muude avade töötlemisel pole kaheksandikuga midagi teha.
Masinaehituses töödeldakse pindu sajandik ja tuhandik millimeetrites.
Mis ühikud need tollmõõdus siis oleks.
Eesti Vikipedia on nii hale, et mingit teavet ei saa. Ma tahaks teada - Kes ja millal võttis kasutusele murdarvud ja millega neid tolle siis jagati toll-sajandikeks.
Minu kooliajal veel pidime kasutama - lükatit, nooremal põlvkonnal pole ilmselt aimugi mis "elektrooniline raal" see veel oli, Feliksist rääkimata.
Seda kõike ei saa muudmoodi teha kui pidid olema peenmehhaanika mõõtevahendid: kaliibrid, nihikud, kruvikud, et mõõta ülitäpselt.
Ma olen vaadanud Sat-tv pealt ühte saadet, kus just taastati vana auruvedurit ja selgus, et isegi rongi rattaid ning võlle tuli töödelda-treida kümnendike pealt.
Vaadates vanu ingliseaegsid filme ja raamatuid, kirjeldatakse seal pidevalt mõõte, mille peale ma varem pole mõelnud. Alailma räägitakse et keegi on kuus ja pool jalga pikk. Vahest ka kuus jalga ja viis tolli. Mitte kunagi ei antud siis täpset pikkust nagu praegusel ajal - mees oli 186 cm pikk ehk siis mingi kuus jalga, kaks tolli ja paar peenemat pudinat murdarve peale.
Toll (lühend ") on pikkusühik.
1 toll = 0,0254 m = 1/36 jardi = 1/12 jalga = 2,54 sentimeetrit. Toll jaguneb veeranditeks (neljandikeks) ja need omakorda kaheksandikeks.
Selle juures on veel kummalisusi.
Kuidas tollmõõdustikus arvutatakse väiksemaid mõõte.
OK, pool, veerand ja kaheksandik, neist võib veel arusaada, aga….
Masinaehituses ehk kasvõi auruveduri silindrite ja muude avade töötlemisel pole kaheksandikuga midagi teha.
Masinaehituses töödeldakse pindu sajandik ja tuhandik millimeetrites.
Mis ühikud need tollmõõdus siis oleks.
Eesti Vikipedia on nii hale, et mingit teavet ei saa. Ma tahaks teada - Kes ja millal võttis kasutusele murdarvud ja millega neid tolle siis jagati toll-sajandikeks.
Minu kooliajal veel pidime kasutama - lükatit, nooremal põlvkonnal pole ilmselt aimugi mis "elektrooniline raal" see veel oli, Feliksist rääkimata.
Seda kõike ei saa muudmoodi teha kui pidid olema peenmehhaanika mõõtevahendid: kaliibrid, nihikud, kruvikud, et mõõta ülitäpselt.
Ma olen vaadanud Sat-tv pealt ühte saadet, kus just taastati vana auruvedurit ja selgus, et isegi rongi rattaid ning võlle tuli töödelda-treida kümnendike pealt.
Vaadates vanu ingliseaegsid filme ja raamatuid, kirjeldatakse seal pidevalt mõõte, mille peale ma varem pole mõelnud. Alailma räägitakse et keegi on kuus ja pool jalga pikk. Vahest ka kuus jalga ja viis tolli. Mitte kunagi ei antud siis täpset pikkust nagu praegusel ajal - mees oli 186 cm pikk ehk siis mingi kuus jalga, kaks tolli ja paar peenemat pudinat murdarve peale.
Mis nipiga suudeti vanasti arvutada: tolli, küünart, jalga, kaabeltaud, miili ja ka versta ning muid vene mõõtühikuid. Ma olen palju lugenud vanadest meresõitjatest ja piraatidest.
Mis nipiga nad suutsid mõõta merel miili ja laevakiirust.
Olid seadmed laeva liikumise võrdluseks veepinnaga.
Olid kellad ja sekstandid.
Kuid mis mõõdulindiga (mis materjalist mõõdulindiga) nad said üheselt mõõta samu pikkusi.
Mõõdulinte pidi olema massiliselt nagu ka teisi tööriistu, mida ma pole muuseumides näinud.
Ma olen näinud vaid ühte (väljapakutavat eksponaati) pronksmeislit (Kairo muuseum) ja ühte tööriista, mis meenutas viili (Sri Lanka muuseum).
Tööriistu peaks olema muuseumides kõikidest eksponaatidest kõige rohkem. Vaadake kasvõi Ülenurme maarahva muuseumis.
Kuidas üks Inglise fregatti kapten seletas teisele - vaata, see piraat on "kuskil seal" Nord-Ost-Süd-Westis ja kahekümne ühe miili kaugusel. Meie tänapäeval ei suudaks mitte kuidagi ilma elektrooniliste seadmete ja kaartideta selgeks teha - millest jutt käib.
Ma olen väga palju uurinud vanu maakaarte ja seal on ka üks kummalisus. Enamustel kaartidele on kuskil allnurgas - kaardimõõdustik. Täpselt äranäidatud - numbrid, kuid pole mõõtühikuid. Tsaariaja kaartidel on juba - verstad, kuid vanematel pole ma leidnud - miile.
Raamatus Henriku Liivimaa kroonika on ladina keelest püütud tõlkida - vanasse eestiaega miili: duo miliaria - kaks miili, kuid see tundub kuidagi tehniliselt võlts või siis valesti tõlgitud.
Teine teema on - kompass ehk magnetid. Kuidas tehti iidsel ajal kompassi? Mingi info ma sain ja pean seda veel uurima.
Panen siis ühe sõbra Jaanuse arvamuse ehk siis ühe väga hea kirjelduse:
Jaanus: Mulle näib, et tegelikult võime kõiki oma "teadmisi" teatud mööndusega uskumusteks nimetada. Aga veendunumalt saan ma rääkida muidugi vaid iseendast. Ja ma olengi veendunud, et ma ei tea mitte midagi. Ma võin iga asja kohta, mida arvan teadvat, küsida:
Aga KUST MA TEAN?
Ja pean tunnistama, et mul pole sellele küsimusele vastust. Viidates millelegi, et aga seda tean selle ja selle pärast, siis ... kust ma tean, et see ja see on tõesti täpselt nii, nagu ma seda tean selle ja selle pärast, siis ... kust ma tean, et see ja see on tõesti täpselt nii, nagu ma arvan teadvat. Lõpuks jõuan ikkagi punkti, et ma ei saa väita mitte midagi kindlalt teadvat, sest mul ei ole vettpidavat tõestust mitte millegi, ei selle ega selle teise kohta - kõige kohta saan üha uuesti küsida, aga kust ma seda tean? Seetõttu ma väidan, et ma üldjuhul arvan. Nii mõnigi arvamus võib üpriski veendunud vormi omandada, samas olen alati ja kõige suhtes nõus oma arvamust muutma, kui peaks ilmnema midagi, mis minu jaoks selgelt ja kindlalt selleks põhjuse annab. Aga see arvamuste pidev muutumine ongi ilmselt teatav edasiminek, areng selle maailma mõistmises. Minu maailmapilt on pidevas liikumises ja muutuses. Ja kui ma millestki räägin, ükskõik kui veendunult, siis on see ikkagi vaid minu isiklik arvamus, hetkenägemus asjast. Ka selline hoiak tegelikult arenab minus kogu aeg, sest see vana "ma tean", on aegade jooksul süsteemi poolt ka minusse üsnagi sügavale sisse tambitud ja pole alati lihtne märgata, et ma ei mõtle mitte omi mõtteid, vaid tegelikult hoopis "üleüldiselt heakskiidetud teadmiste" ja arusaamade skaalas.
Aga KUST MA TEAN?
Ja pean tunnistama, et mul pole sellele küsimusele vastust. Viidates millelegi, et aga seda tean selle ja selle pärast, siis ... kust ma tean, et see ja see on tõesti täpselt nii, nagu ma seda tean selle ja selle pärast, siis ... kust ma tean, et see ja see on tõesti täpselt nii, nagu ma arvan teadvat. Lõpuks jõuan ikkagi punkti, et ma ei saa väita mitte midagi kindlalt teadvat, sest mul ei ole vettpidavat tõestust mitte millegi, ei selle ega selle teise kohta - kõige kohta saan üha uuesti küsida, aga kust ma seda tean? Seetõttu ma väidan, et ma üldjuhul arvan. Nii mõnigi arvamus võib üpriski veendunud vormi omandada, samas olen alati ja kõige suhtes nõus oma arvamust muutma, kui peaks ilmnema midagi, mis minu jaoks selgelt ja kindlalt selleks põhjuse annab. Aga see arvamuste pidev muutumine ongi ilmselt teatav edasiminek, areng selle maailma mõistmises. Minu maailmapilt on pidevas liikumises ja muutuses. Ja kui ma millestki räägin, ükskõik kui veendunult, siis on see ikkagi vaid minu isiklik arvamus, hetkenägemus asjast. Ka selline hoiak tegelikult arenab minus kogu aeg, sest see vana "ma tean", on aegade jooksul süsteemi poolt ka minusse üsnagi sügavale sisse tambitud ja pole alati lihtne märgata, et ma ei mõtle mitte omi mõtteid, vaid tegelikult hoopis "üleüldiselt heakskiidetud teadmiste" ja arusaamade skaalas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar