PÜRAMIIDID JA SFINKS

Teine lugu siis Giza püramiididest ja Sfinksist.

Meil bussis Hurgadast Kairosse oli kaasas - "meie miilits". Sale mees "mustas", kellel pintsaku all oli terve reisi ajal väiksemat sorti automaat. Kuidagi "kindlam" oli mõelda, mida see mees ühe pidemetäiega terrrruristide vastu oleks teinud. 

Mõnus kohalik giid, kellest pilti teha tuli meelde lausa viimasel sekundil, kahjuks, oleks võinud kooski poseerida. Kõik need veidi kollakad fotod on tehtud bussi aknast, millel on kollaste kardinate peegeldus.

Üle 12 aasta sai siis jälle püramiidi plokki silitada.  

Paljud arvavad, et need püramiidid on väga iidsed ja on alati olnud sellise kujuga. Enamus ajaloolasi ja ka alternatiive ei tea, ega usugi, et need pole iidsed ja algselt ka sellise kujuga olnud. Ei hakka neid uskujaid ümber veenma, selleks tuleks ära vaadata Youtubest filme, vene keeles - Kuidas ehitati püramiide. 

Sellised olid püramiidide kujud, mida võisid näha Napoleoni ekspeditsiooni teadlased, ajaloolased ja kunstnikud 18 sajandil ja mida nad jäädvustasid gravüüridel.  Praegu saab selliseid näha kui googeldada - Meroe püramiidid 

Turiste viiakse tavaliselt ühe püramiidi juurde ja aega jääb ka igal pool väga vähe.

Millalgi kui ei teatud, mis seal sees on, kõmmutati seal lõhkeainetega suuri auke sisse ja leitigi käigud. See ava on maapinnast viis ploki kihti üleval pool.

Sellest august saab püramiidi sisse lisatasu eest ja peaks aega rohkem olema. Väidetavalt polegi seal midagi erilist vaadata. Ilmselt ei olegi, aga sellest mõned pildid edasi. 

Selle avani sai treppe mööda viiendale kihile. Jalutasid ja vaatlesid plokke - väga kindlal põhjusel. Ma otsisin tõestust plokkide valmistamisele - geopolümeerse betooni tehnoloogiaa. Ja ma leidsin. Isegi mitte ühe ploki, vaid kaks. Kaks plokki paarikümne meetri kohta. Kui palju selliseid on siis 2,5 miljon ploki kohta. See on parim näide See ei ole looduslik liivakivi plokk, mis väidetavalt on välja raiutud kaevanduses, pronksmeisliga, veetud mööda Niilust papüüruslaevaga, veetud elevantidega ja rullikutega mööda liiva, ja köite ning roigastega tõstetud 150 meetri kõrgusele, kasutades astronoomiat ja matemaatikat ehk siis piid ja fiid. 

Looduslikus kivis ei saa olla väiksemaid kivikesi, kuid betoonis saab olla.  

On mitmeid kummalisi kanaleid, mida väidetakse olema laevade leiukohad. Siia mahuvad vaid - piroogid, mitte laevad.

Lihtsalt ja kiirelt saab aga ühte väga väikesesse püramiidikesse. 

Ei pea väga kaua ega sügavale ronima. 

Et näha mõnda "auku", kuhu olevat kedagi maetud. Mina võta sa kinni, pole kuskilt võtta, et tõeks pidada.  

Tüüpiline värk igas vähegi muuseumi moodi kohas. Taastatakse, tõstetakse suvaliselt kokku ja plötserdatakse kokku - midaiganes. 

MIDAIGANES.

Tehakse aina uusi ja uusi hooneid. Eks aeg näitab milleks. 

Praod on tõesti tihedad. 

Ja massiliselt ka nurga all.

Igasuguseid materjale - ja mitte enam pehme liivakivi. 

Üldiselt on see plats üsna igav, mõne üksiku näidisega.

Aga midagi nad seal plangu taga ehitavad. Seal kaugel selle samba kõrval. 

Nad ehitavad sinna uut Kairo ajaloo muuseumi. Vähemalt viis korda suuremat kui ERM. Muideks täitsa ERM-i sarnase. Tagumine otsa läheb ka viltu maa alla. Kui sinna tassitakse sadu-tuhandeid eksponaate - kauaks peab siis hotelli broneerima, aasta või paari pärast.  

Need väiksemad püramiidid olla seepärast nii viletsas seisus, et olid olnud madalama kvaliteediga plokid.  

Aga ka need suured püramiidid, kuhu turiste ei viida on samuti lagunenud. Zoomiga bussiaknast tehtud pilt. 

Ka seda elementi ei suuda ajaloolased selgitada. Järgmises loos selgitan - kus ja kuidas tekkis mulle mõte - mis tehnoloogiaga see tehtud on.

Enne sfinksi juurde saamist tuleb minna läbi mõningate käikude ja siis jäävad ette mõned sellised "kivikesed".  Hinnanguliselt pea 20 tonni.  

Ja mitte vähe.

Kõiki neid filme nähes, mida alternatiiv-uurijad on teinud sellistest kividest, ma kogu aeg imestan, et milleks neid lausa eksponeeritakse. Aga vahet pole, ega inimesed nagunii neile tähelepanu ei pööra.

Sfinksiga seoses väga palju uut ei leidnud. Mõnekümne aasta pärast katavad nad kogu Kiisu uute plokkidega üle. 

Huvitav, kas enamus ajaloohuvilisi ikka arvavad, et see on paari aastatuhandene pea. 

Ma sain kohaliku giidiga hea jutusoone peale ja ta küsis isegi paari sellist küsimust, mis klassifitseerub valdkonda - Nähtamatu Maailm.  Ja jutu käigus ma väitsin, et olen kuulnud mingist käigust Sfinksist Püramiidini. Siis jalutasime giidiga veidi kaugemale ja ta näitas - käigu avaust. Mainis ta ka sfinksi all olevat suurt ruumi ja seda, et jaapani teadlased käisid üsna hiljuti peenema tehnikaga täpsemalt uurimas. 

Samuti nagu eelmisel aastal Karnakis, satun ma pidevalt turvatöötajate küüsi, kes "abivalmilt" tassivad mind kuhugi platsi tagumistesse nurkadesse.  Ega ma kahetsenud ka pole.

Tüüp teadis kuhu viia, et teha fotosessiooni. 

Nii umbes kümmendkond head pilti ja tasus saime ka kaubale - "keskele kokku".