Neljapäev, 16. november 2017

ÜHE KAUGE MAA ELU KULGEMINE.

 
Käisin reisil, selliseid kutsun ma siiani ekspeditsioonideks, sest rannas ma ei viitsi praadida kui, siis ujun üsna pikki otsi. Siin on erinevaid pilte elust, olust ja loodusest. Teise osa teen juba ajaloolise. Ja ka sealt leidsin üht-koma teist.
 
Seekord siis Vietnamist.
 
 
Terve see maa on täis väikesi mustapäiseid inimesi, kes kõik põristavad. Pealinnas olla 10 miljonit kaherattalist.
 

 
Mõneti mulle meeldis see kaos. Liikluseeskirjad ei kehti, mõned valgusfoorid ikka olid, ühtegi liiklusmärki ei ole ja ega neist kinni ka ei peetud. Kui tundub, et oleks justkui üks suund, siiski sõideti kahes suunas ja vaheldumisi neljas reas. Seal kus ruumi oli, seal sõideti kas vastassuunas või ka jalakäija rajal. Üle tee minemiseks tuleb lihtsalt tasakesti minema hakata ja mitte ühtegi sammu tagasi astuda, kõik põrrad mööduvad siis sujuvalt mõlemalt poolt ja nii üle tee saabki. 
 
 
Rolleriga peaks sõitma alates 16 aastast  ja maksimaalselt kaks inimest. Siin neli noorukit. Neli pole mingi probleem, näiteks pere kahe lapsega, viis mahtuvat ka peale.
 
 
Mingil hetkel tekkis jahtimise instinkt, et saaks võimalikult rohkem pilte, mida kõike saab põrraga vedada. Vedada saab KÕIKE.
 
 
Näiteks kaste või kümmet cooleri pudelit. Häda on vaid selles, et kõike ei jõua nii kiiresti pildistada.
 

 
 
Torusid, metalli, televiisoreid, no ikka absoluutselt kõike seda sama, mida meie auto peale paneme. Põrrale seoti sappa käru, mille peal oli pool tihu puidust prusse. Kõige vahvam, mida nägin oli pilt, kus juhil oli üle õla matusepärg ja kolm kimpu oli selja taga.
 
 
Mis mees see siin selitab. See on taksojuht ja ootab klienti.
 
 
Juuksuri töökoda tänava ääres, vabas õhus. Õhtul on plats puhas, kõik võtab kaasa.
 
 
Maarahvas paneb aga riisi maha.

 
 
 
Keset põldu on ka midagi?

 
 
Kuhu neid esivanemaid ikka matta kui mitte samale põllule, kus ta terve elu aeg tööd on teinud.

 
Müügitööd tehakse igal reisil, küll kulla, küll karra firmades.

 
See kord siis pärlite kasvatamise farmis ja poes.
 
 
 

 
 
Mingi vanemaaegne põlisrahva külake, nagu meil talu muuseum. See on suur maja. Trepid on huvitavad. 
 
 
See on minu meelest - "vana  aja hotell". See "mummudega" trepp on naistele.

 
Ega tavaliselt mõistetagi mõnedele asjadele mõistlikke seletusi  anda. Siin oli tegu mingi teispoolsuse seletusega, aga kujud rääkisid hoopis teist juttu...
 
 
No ütleme, et "taassünd" on ka teispoolsusega seotud. Ma ise seletaks, et see hoone oli hoopis - muistne ööklubi. See nukapealne tüüp on nukker ja mõtleb, et miks ta on partnerist seekord ilma jäänud!!!!!

 
Külavanem oli jõukas mees, pikk kanuu 50 sõudjaga.

 
Kivikujusid osatakse ilusaid teha.
 
 
 
Meil oli ka laevareis selliste kivide vahele nagu oli Avatari filmis.
 
 
Käisime ühes üksiku saare koopas ja seal oli kangesti Saladusliku Saare tunne, piraadid puudusid töölt.

 
 
 
Hommikul läks uni ära ja juhtumisi oli üsna selge päikese tõus. Klõpsutasin fotikaga ja tulemused tulid üsna huvitavad.

 
 

 
Kuigi silmaga oli kogu aeg näha selline punakas päike, siis...

 
 
 
 
Zuumides muutus päikese värv täiesti erinevaks.  
 
 
 
Ereda valgeni välja

 
 
 
Hiljem muutus pilt aga päris ilusaks.

 

 

 

 
Natuke loomi ja lilli ka.

 
 
 
 
 
 
 
Kalaturul...
 

 
surnud mereloomad... 
 
 
 
lossikraavides massiliselt elusaid. 

 
Oh sa siidiussi jupp...
 
 
ja siidi täis kookonid.

 
Siidist tehakse riideid ja ...
 
 
kunstpilte, mis näevad välja justkui fotod. 
 
 
Suveniirid.
 
 
Vietnam on siiani rohkem kommunismi usku kui Leninimaa.
 

 
Tegin telekast pilte aplodeerivate sõduritega saatest...

 
"Reisile Sinuga" Vietnami moodi, üsna naljaks oli.
 

 
Natüürmort igapäevasest ratsioonist.

 
Vägev koht, kus saab iga päev olla miljonär, 40 eurtsi vahetatud ja oledki miljonär.

 
Vaatasin rõdult ja mõtlesin. Kui Newtonile oleks selline vili pähe kukkunud, kas ta siis oleks midagi suutnud välja mõelda.

 
Sai ka sellist suppi proovitud. Nii lähevad kohalikud õhtul koju ja enne võtavad tänava toidumüüjatelt söögi kaasa. Põhimõtteliselt, oli maitsev kanasupp.
 
 
Peenemates söögikohtades tehti showd ka. Lisaks neile kevadrullidele pistsime mõned sabasuled ka nahka.
 
d
 
 
 
Need kunstiteosed jäid söömata, kahju oli ja ega viidi kiiresti ära ka. 
 
 
Üks iminappadega reptikas pani pidevalt mööda seinu, geko vist. 
 
 

 
Ühel õhtul nägime ka ühte hullust. Halloween Vientami moodi. Mäkerdati endid kokku ja tehti pilti, muud nad teha ei mõistnudki.

 
Aga hullumaja patsiente oli palju, umbes nii palju ühele poole ja veel rohkem teisele poole. On siis maailm hukas, ei mina tea.
 
 
Mõnda aega kulgesime ka vesitsi. Menkongi jõe deltas. See praam vedas põhilist pliidikütte materjali - riisi aganaid.
 
 
Ei, see laev ei lähe kohe-kohe jõe põhja, põristas vapralt edasi. 
 
 
Laevastikku igasugust.
 

 
Meid veeti mööda suurt jõge sellistega.


 

 
 
 
Ja viimaks mööda kitsaid kanaleid sellistega.

 
Mehed peaks taipama - mis tehas see on?

 
Vot seda toodet pandi nende peale.

 
Ja seda viina sai joodud ja koju toodud.

 
See loom veel puuris.
 
 
Ma pole miskit botaanik, mõnda tean, aga seda taime ei tea, ei mäleta.
 
 
Pilt võib petta, puu otsas pomelod. 
 

 
Kautšukipuult nõristatakse mahla.
 
 
Need olid miski puu juure osad, mis turritasid mullast välja, no on selline puu lihtsalt.

 
Kohvi, mis on toores.
 
 
Ja juba parem.
 

 
Oli mingi taim, mimoos kui ma just ei valeta. Taim nagu Avatari filmis. Lehed laiali ja niipea kui puutusid... 

 
hopsti kokku.

 
Mingi lill, õis nagu käbi.

 
Kaktuse vilju olen söönud paljudes maades.

 
Ei mäleta oli vist draakonivili, vahet pole, midagi erilist maitset ei olnud.
 
 
Mangod ja arbuusid olid imehead.
 
 
Olid ka mõned päevad rannas olemist ja vees ligunemist, mulle meeldisid temperatuurid, õhus üle 30-ne, vesi üle 28.  
 

 
Kas just nostalgia aga vanaraud oli küll palju.
 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar