Pühapäev, 6. august 2017

TOOMKIRIK JA ÜLIKOOLI MUUSEUM.

TOOMKIRIK JA ÜLIKOOLI MUUSEUM.
 
Käisin uurimas ka Tartu Ülikooli muuseumi. Muuseumis ei olnud nii palju ajaloolis-arheoloogilisi asju kui Linnamuuseumis, kuid oli mõnda muud huvitavat
 
 
Siin on viide kahele suurimale tellistest hoonele Tartus - Toomkirik ja Jaani kirik, sellest pisut hiljem.
 
 
Enne 1800 olid vaid varemed ja hästi on näha, et hiidlainele pidas paremini vastu massiivsem otsasein.
 
 
 
13.16. sajandil rajatud toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja Tartu piiskopi kirik. Reformatsiooni ajal kannatas see tugevalt pildirüüste all ning hiljem laastati kirikut Liivi sõja käigus. Sealt edasi seisis hoone varemetes ja 1760. aastatel lammutati ka kiriku kõrged kaksiktornid. Seoses Tartu Ülikooli tegevuse taastamisega Tartus ehitati 1804–1807 Johann Wilhelm Krause projekti järgi toomkiriku kooriossa ruumid ülikooli raamatukogu tarbeks.
 
1802. aasta järel, kui Aleksander I lubas Tartusse taasrajada (ka see sõna võib olla märgiline - taas rajada)  ülikooli, otsustas arhitekt Johann Wilhelm Krause toomkiriku kooriossa rajada ülikooli raamatukogu.
Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 18011825.
Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. ( märkate erinevust sõnade vahel - mitte venelased, vaid valitsejad).
Paul (venepäraselt Pavel) kuulus Romanovite dünastiasse. Tema isapoolne vanaisa oli Holstein-Gottorfi hertsog Karl Friedrich ja vanaema Peeter I tütar Anna Petrovna. Tema isa oli Karl Peter Ulrich (venepäraselt Pjotr Fjodorovitš) - (see mulle arusamatu, peaks olema Karl Petrovitš).
Sansara Ratast meenutades. Kõik tegelased, kes peale veeuputust siiakanti saabusid olid anglo-saksid.

 

Sellelt pildilt on näha paar omapära. Kuna Tartu oli mitme platvormiga "tähelinn" (vt. eelmisest loost pilti), siis Toomemäed - on kunstlik (kujutaks vaid kuidagi ette, kuidas selliseid pinnase koguseid transporditi). Ja teiseks on märgata, et - kogu ümbrus on PALJAS, vaid üksikud põõsa moodi taimed.
 
Raamatukogu ehitati aastatel 18041807. Krause plaanis tornidesse rajada ka observatooriumi, kuid see jäi siiski teostamata. Mõnevõrra taastati ka ülejäänud toomkirikut. 
19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn. See tähendab "otse tõlkes" - sellel ajal oli elekter, pumbad ja tehnoloogia, millest  natukene ka edaspidi. 
 
 
Neis tornides saab ronida ülemistele platvormidele. Ka siin ma omas peas kalkuleerisin - kui palju võis selles ehitises olla telliseid. Millises linnas, piirkonnas ja savirikkas kohas oli selline tellise tehas (tänapäeval - Aseris), misiganes 13. sajandil. 

 
Kiriku põhiplaanilt jäi jälle silma - Sansara.  

 
See Sansara lugu on nii segane, sest pole võimalik seostada mingeid teooriaid ega aastaarve. Postide ristlõige!!!
 
 
Samad postid silmaga nähtavad.  
 
 
 
See olla üsna "ilmaime" moodi - valge saal.
 
 
See "valge" tähendab tegelikult seda, et kogu kirik oli - krohvitud, seest ja väljast. Tavalisele inimesele ei tekita see erilist emotsiooni, kuid mina olen oma elus krohvinud nii mõnegi ruutmeetri seina. Teate, see on üüratu töö, kogu see kirik krohvida, teha tellinguid, kaevandada lupja, segada ja lae alla tassida. Ma tuletan meelde - kunagi oli planeedil MEGA tsivilisatsioon.
 
 
Mõistatuseks jäävad veel need augud.
 
 
Need on spetsiaalselt, ehituse käigus tehtud avad. Kuna need on ka siseseintes, siis ainus mõte (tehnoloogiline) mis mul tekib - krohvi raskuse fikseerimiseks, sama kui seina krohvimisel pekstakse seintele sälgud sisse, nakkumise tõstmiseks.
 
 
Osa "kultuurkihti" on välja vedamata, seda oli ikka väga palju.
 
 

 
Nüüd siis tsipa tsaari-ajast.
 
 
Justkui aadlik, vanast ajaloo draamast.
 
 
Mis ajad küll olid. Tänapäeval pole professor miskit auväärt amet (madala palgaline).
 
Nüüd siis teemaks - elekter. Kui ma eelmise loo lõpetasin paari pildiga tsaariaegsest elektrist. Mul pole aimugi kui paljud inimesed seda teadsid või usuvad, kuid elekter on olnud juba väga pikka aega. Ilmselt me ei saagi teada - millal ja millest see tekkis. Kuigi mina kaldun arvama, et peale veeuputust leiti piisavalt seadmeid, mis andsid aimu sellest leiutisest, niiet see pole ilmselt vahepeal päris ära kadunudki.  
 

 
Elektro-magnetiliste telefonide (morse aparaadid) käsiraamat aastast 1859, tähendab seda, et need olid siis kasutusel juba  massiliselt. Mis aastal teadlased leiutasid need teadmised.  

 
 
 
 Mingi Leideni purk, mille sees on foolium??? aastal umbes 1750.
 

 
 
 
 Aurumasin mille J. Watt leiutas 1784 ja Tartu ülikooli jõudis 100 aastat hiljem, kui juba auruvedurid sussutasid. See on ehe näide - kuidas me ei saa kunagi teada päris aastaarve.
 
Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal.
 
(googeldasin - tsement)
Lupja kasutati ka Kreetal ja Vana-Kreekas. On leitud tõendeid, et minoalased Kreetalt kasutasid purustatud potikilde kunstlikuks pozzolaniks hüdraulilise tsemendi jaoks. Täpselt pole teada, kus avastati, et segades hüdratiseeritud mittehüdrauliline lubi ja pozzolan, moodustub hüdrauliline side. Sellest segust tehtud betooni aga kasutasid vanad makedoonlased[2][3] ja kolm sajandit hiljem suuremalt jaolt ka Rooma insenerid[4]. Vanade roomlaste ja makedoonlaste tsemendikasutus kestis kuni suurte rahvasteränneteni (uputus ja põgenemine), kus rooma tsement kadus kuni 18. sajandi esimese pooleni. 
Absoluutselt igalt poolt jooksevad samad aastaarvud. Kuhu kadusid teadmised kuni 18 sajandini. Kuhugi ei kadunud - veeuputuse eelsest ajast ei tea me praktiliselt mitte midagi ja leiame mingi supertsivilisatsiooni jälgi.
 
Enamus inimesi vist ikka vaatasid minu  FB-st kuidas raudtee rööpaid tehakse. 1900, ja edasi,  olid need täpselt samasugused. Raudteed pole leiutatud, lihtsalt kaevati muda alt välja ja kõik raudteed hakkasid tööle 1800 lõpus ühe korraga, kui võrrelda aastaarve eri maades.   

 

 
 
 
Mingi selline vidin - eudiomeeter. 
 
 
Head õhku pidas valgustusajastu (mingi esoteeriline termin või ???) väga oluliseks. Kes küll selliseid tekste koostab, kas selline inimene on id... , või on tõde, mida peidetakse. Äkki oligi tollel ajal õhk reostunud. Millest - "mütsakast" äkki ( äkki sellest ka "valgustusaeg"). Ühesõnaga - teooriaid jätkub.   

 
 
 
 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar