Kuulus egüptoloog: tegin avastuse, mis kirjutab ajaloo ümber - Delfi
Teen siia postituse üsna huvitavast teemast ehk oleks meeles hiljem võrrelda - kas tegelikult tuleb ka reaalselt miskit uut välja.
Tänavu aprillis kirjutas National Geographic kahest Itaalia teadlasest, kes väitsid, et avastasid ühe Giza püramiidi alt 38 000 aasta vanused ehitised.
Kuna avastusest teatanud teadlaste taust paistis laitmatu, tekitas see usaldusväärsust ja uudisest sai suur veebihitt.
Itaalias peetud pressikonverentsil teatasid pensionile jäänud orgaanilise keemia professor Corrado Malanga ja endine kaugseiretehnoloogia ekspert dr Filippo Biondi, et tänu uuele uurimismeetodile leidsid nad Hafra püramiidi alt lausa kahe kilomeetri sügavusel asuvad ehitised.
Uurimiseks kasutasid nad kaugseire radaritehnoloogiat synthetic-aperture radar’it (SAR). See loob kõrge lahutusvõimega pilte ja suudab „näha“ takistuste taha jäävaid objekte. Peamiselt kasutatakse seda tehnoloogiat lennukitelt ja droonidelt maapinnal asuvate objektide tuvastamiseks.
Malanga ja Biondi avastasid enda sõnul kaheksa šahti, mida ümbritsevad spiraalsed rajad ja mis on ühendatud kahe 90-meetrise kuubikujulise ehitisega. Šahtide kohalt olevat nad leidnud viis ehitist, mis on omavahel käikudega ühendatud.
Tegelikult nad midagi sellist ei leidnud. Nad sisestasid oma andmed tehisarule ja see lõi neile fantaasiarikka lahenduse salapärasest 2000 meetri sügavusele ulatuvast iidsest linnast, kus võib olla isegi eelajalooline elektrijaam, mida kasutasid tulnukad.
Teised tunnustatud teadlased tegid itaallaste teooria põrmuks. SAR-tehnoloogiaga ei saa näha nii sügavale maa alla. Heal juhul annavad radariandmed mõningase pildi kuni kahe meetri sügavusel asuva kohta.
Malanga ja Biondi aga väitsid, et nad mitte ei ole avastanud uut viisi kahe kilomeetri sügavusel asuvate ehitiste tuvastamiseks, vaid neil on uus meetod radarisignaalide tõlgendamiseks. See tehisaru abil loodud tõlgendus on aga üle võlli fantaasiarikas.
Denveri ülikooli georadarite ekspert professor Lawrence B. Conyers ütles Daily Mailile, et väited tohutu linna olemasolust on tohutu liialdus. Egüptoloog Zahi Hawass nimetas väiteid alusetuks ja märkis, et Egiptuse muinsuskaitse nõukogu ei andnud Hafra püramiidi selliseks uurimiseks luba.
Itaallaste teoorias on veel hulk küsitavusi, mis selle ümber lükkavad, aga hea loo nimel on arheoloogid, teadlased ja nende tegevust kajastavad ajakirjanikud varemgi fakte eiranud.
Tänu uuele tehnoloogiale on teadlased hiljuti teinud veel avastusi. Eelmisel nädalal teatati, et Giza nekropoli kolmest peamisest püramiidist kõige väiksemast – Menkaura püramiidist – leiti kaks tühimikku, mille otstarve on teadmata.
Eelmisel nädalal teatati, et Giza nekropoli kolmest peamisest püramiidist kõige väiksemast leiti kaks tühimikku, mille otstarve on teadmata.
Arheoloogid on pikka aega nuputanud, miks on Menkaura püramiidi idafassaadil umbes nelja meetri kõrgune ja ligi kuue meetri laiune kiviplokkidest lõik, mis on siledaks poleeritud. Seesuguseid poleeritud kive leidub püramiidi põhjaküljel selle sissepääsu juures. Teadlane Stijn van den Hoven pakkus 2019. aastal välja, et idapoolses ehitises võib peituda veel üks sissepääs.
Kuulsa arhitekti ja ravitseja hauakamber
78-aastane Hawass on aga üks maailma tuntumaid egüptolooge, kelle sõnal peaks kaalu ja sisu olema. Eelmisel nädalal Araabia Ühendemiraatides Ash-Shariqah’s peetud rahvusvahelisel raamatumessil lubas ta, et tuleval aastal saab maailm teada suurest avastusest, mis kirjutab ajaloo ümber.
Tõenäoliselt ei pidanud Hawass avastuse all silmas siiski käiku, vaid seda, kuhu see viib. Hawassi sõnul on koridori lõpus uks ja selle taga hauakamber.
Egiptuse kuulsas Kuningate orus on praeguseks avastatud vähemalt 60 hauakambrit, peaaegu kõik teadaolevad suuremad matmispaigad on kaardistatud ja osaliselt välja kaevatud. Iga uus hauakamber – eriti kui see on rajatud mõnele Vana-Egiptuse valitsejale või ametnikule –, on väga tähtis.
