LETOPIS

 

Ma ei ole tükk aega saanud ajaloost üllatavaid "uudiseid" ja pole lugusid teinud. Nüüd on kaks teemat ja alustan ühega. Me oleme näinud vanu eestikeelseid piibleid enamasti 1900 +/ - aastatest ja need on sellise tekstiga - "Pühha jummalla sanna ja taevva minnemisse luggud". No umbes sellise tekstiga, nagu oli ka raamat - Köki ja kokka rammat (retseptide raamat siis). 

Enamus inimesi ei oska seda isegi lugeda. Nüüd aga trehvasin ma vanavara laadal raamatute peale. Seal olid eesti piiblid ja selline, mida ma olen tahtnud näha juba väga pikka aega - Slaavi Letopis. 

See oli paks ja nahksete kaantega aga sellel puudusid esimesed lehed. Kui ma küsisin, et mis aastast see võiks olla, siis müüja pakkus "võrdlevate näidete" baasil, et - 1700 kopikatega. Selle eest küsis ta üle kolmesaja eurtsi raha. Ta olla selliseid müünud ka tuhandega. Ma ei hakanud seda riiuli peale seisma ostma aga tegin kolm pilti. Kolmest pildist sai juba kodus uurides - Liiga palju küsimusi!!!! 

Niisiis aastast 1700 pluss - "trükikunstiga" - ajasin ma enda ajud krussi ja ajan seda teil kah. Kui leiaks ajaloolase, küsiks tema ajud kah krussi. 

Selles raamatus on ilmselt  "palju sadu", ehk tuhat lehte ehedat trükikunsti ja läheme pisitasa keerulisema poole. 

Niipalju kui mina tean raamatute trükkimisest ja köitmisest, siis: 

1. Paber peab olema ühtlase kvaliteediga ja nt rullis nagu tänapäeval või suurtes lehtedes.

2. Paberi lõikamiseks peavad olema suured tööstuslikud käärid (mitte käsikäärid). 

3. Lõplikult valmis raamatu ühtlaseks lõikamiseks on veel eraldi väga tugevad tööstuslikud pressiga käärid. 

4. Trükkimise ajal peavad olema täpsed paberilehed, et eri värvidega trükkimisel sattuks tähed õigetesse kohtadesse ja trükipressil peavad olema nn juhtpinnad, mis lehti fikseerivad. 

Seega mingist Guttenbergi keermega pressist pole juttugi. 

Kuidas sai sellesse raamatusse selline Imeilus "gravüür". 

See keskmine ornament Mummudega on max - 1 cm2. Et jääksid valged mummud, tuleb trükiplaati teha sellised Augud. Erinevate mõõtmetega ja millise 1mm "puuriga"??

Siin on minu üks lemmik küsimusi. Vanades raamatutes on gravüürid ja pildid (enamasti gravüürid). Need originaalgravüürid või "da Vinci" maalid, mis on piiblites, on palju suuremad kui raamatu leht. Kuidas said 1700+ aastatel need suured pildid raamatulehe mõõtmetesse??? Tänapäeval on selleks koopiamasin - suurenduse/vähendusega.   

Sellise nn "gravüüri" kõrgusmõõt ongi ainult 1 cm. 

Kui me nüüd trükiks seda lehte, siis mustaga trükitakse ilustus ja tekst. Trükipressis on siis - kas ainult üks leht ja trükitakse kõik lehed eraldi??? Seejärel peab koostama uue trükiplaadi punase värvi jaoks, mis klapid täpselt mustade tähtedega. Mitu raamatut trükiti partiis??? Tuhat lehte erinevaid trükiplaate ei koostata vaid paari raamatu jaoks. See oleks ülimalt kulukas ja töömahukas. 

Kuidas ma suudaks ette kujutada trükkali tööd, sellel ajal? Kuidas ta suudab koostada sellist trükiplaati kahe erineva värviga, kus see suurem Punane trükiklots ületab mitmeid ridu. Iga sellise erilise trükiklotsi tegemine tänapäevalgi, metallitöötlemise täisautomaatsepingiga oleks piisavalt töömahukas. Mis metallist tehakse trükiklots ja kõike seda peab tegema metalli - peegelpildis. Selleks, et tekiks trükijälg, tuleb eemaldada kogu ülejäänud metalli pind ja alles jäävad vaid peened "kõrgendikud".  

Järgmise pildi pealt on näha kui peened need metalli "kriipsud" jäävad, et sinna ei taha isegi värv peale jääda. 

MILLEKS???

MILLEKS??? No öelge milleks on vaja aastal 1700, kui venelased kappasid stepis viiskude ja vatijopedega, teha sellist "trükikunsti". Paigutada ülitäpselt kokku erinevaid märke  - kahes värvis???

Noo pekki küll - Milleks????

Nüüd järgmine teema. Vaadake seda teksti ja kas teile tekib küsimusi. Muidu nagu ilus tekst aga midagi siin ei klapi???

  
Selle raamatu müüja ütles, et ta on andnud mõnele venelasele seda lugeda ja mõne ajaga on vene inimene seda isegi suutnud. Kuid seal on minu jaoks palju küsimusi. Nii tähemärkide kohta ja ka nn "numbrite" kohta. 

Täiesti mõistetamatud tähemärgid ja erinevad "krõnksud". 

Ma vaatasin suurendusega - kas Komad on samasugused. Täpselt samasugused ja ma lugesin kahelt lehelt kokku üle 50 koma. Kui palju pidi olema - koma trükiklotse?  

Ja jälle uuesti see pilt. 

Põhiteemani ma veel ei jõua aga kõikide parempoolsete lehtede all on - "numbrid". On need lehekülgede numbrid või mis??? 

Lehtede päises ehk üleval ja ka kõrval on erinevad märgid. 

Kõiki neid Krõnkse vaadates tundub mulle, et need on pigem midagi "ulmelist"- annunakkidest kui, et "vanaslaavi kirjakeel". 

Nüüd siis põhiteema juurde. 

Vaadake kogu seda teksti. Paber ei olnud siis mitte odav aga miks selle pinda "raisata". Miks hõrendada ridu tühjade ja mõttetute tühikutega??? Siin on need üle 50 koma, eraldi tühikutega ja mulle meenutab see hoopiski  tänapäeva tekstitöötlust, kus me saame teha read ühe pikkusteks ja sinna vahele tekivadki need tühikud. Kuigi meie ajal ei teki ilmselt komade/punktide vahele tühikuid. 

Ja pange oma kujutluspilti nüüd see Raamat. Tuhat lehte briljantset trükiteksti. Lehed on uued ja kinni köidetud ning suurte, teravate presskääridega mõõtu lõigatud. 

Massiivsed sissepressitud kujunditega nahksed kaaned (unustasin neist pildi tegemata). 

Kui praegu maksab selline raamat 1000 eurot, siis mitu lehma või lammast see siis maksis. Maksid mungad trükkalile kullas või hõbedas. Kust nad seda said?

    

NB! Ilmselt see, kes aru saab, sellel tekib veelgi küsimusi. Mis aeg see oli? Oli see aeg reaalselt olemas? Oli selline tehnoloogia reaalselt olemas? Või siis. Mis jutt selle Guttenbergiga veel oli?