NÖÖBIKUNN

Tuleb välja, et mul on veel vanu asju, millele ma pole siiani niipalju tähelepanu pöörand ehk vaeslapseossa jäänud. Ka varemalt, aga nüüd juba kindlalt, pole ma aru saanud, miks Kogujad koguvad enamasti raha, marke, märke ja postkaarte. Kui ma käisin Tartus kogujate laadal, siis ma küsisin mõne postkaardi koguja käest, et - miks te neid kogute. Küsin mõne foto pealt ajalugu ja nad ei tea ajaloost mitte midagi. 

OK, õhinapõhine kogumine. Miks münte kogutakse??? Need ju kõik ühesugused ja igavad. Nüüd siis avastasin palju põnevama liini. Aga seda sellepärast, et ma hakkasin neid asju puhastama ja lihvima. Ja alles siis ilmub sealt nii ajalugu kui ka see - tsivilisatsioon, kellele meeldis teha Ilusaid Asju. Enamus neis asjadest on Põllultkaevajate prügikastist leitud asjad. Ja järgmise asjaga on selline lugu.  

Kaevajad kaevavad tuhandeid kordi ja enamuses tühja- tähja, vana rauda, alumiiniumtraati, hapukoorepurgi alumiiniumi. Nad on üsna skeptilised selliste asjadega. Ah jälle alumiinuim plekk. Aga vat selle peal on - Tehase pilt, seal on korsten ka näha.  Minul hakkas kohe fantaasia tööle, et - mis küpsiseid või komme selle alumiiniumist karbi sees võis olla.  

All on kiri - Carl Walter fabrik Zella ....

 Esimese hooga kui olen küsinud meeste käest, et kas Carl Walter ütleb midagi. Ei viska kellelegi kohe ette, aga kui googeldada, siis.  

Carl Walther Arms Service, Marketing and Distribution center in Germany. | Page 2 | Walther Forums

Ehksiis ei ole kommid või küpsised. Ilmselt laskeriista padruni karp. 

Vot selline uurimus - Tühisest plekitükist. 

NÖÖBID. 

Kõik asjad, mis maa seest tulevad on koledad, oksüdeerunud ja neid on üüratult aeganõudev lihvida. Lihvima peab veel ka ettevaatlikult ja õrnalt - pikka aega. Sealt ka see, et ma pole viitsinud seda teha. Nüüd kui leidsin sellised kunstiteosed, lihvin ma ära ka enamus teisi analoogilisi ja hakkan - Nööbikunniks. 

Mulle kunst meeldib ja pole nii igavad kui mündid. 

Sõjaajaloolased teavad,  mis "polk" võis olla  ja kus - numbriga 32. 

Muideks siin on hästi näha, et stantsi all on kujutis sellel tootel pisut ühte serva läinud. 

Ma pean tegema ka mingi abinõu, et saaks teha paremaid pilte, kõik ei tule kohe välja ja ei viitsi uuesti pilti teha, on näha küll. 

Osad nööbid on imepisikesed, osad jälle suuremad ja robustsema. Materjalid on ka erinevad. Pikad jutud ja liiga spetsiifiline teema. 

Lihtsalt ei taha rohkem lihvida, läheb hägusamaks, väike nööp. 

See on ka üks vahvamaid nööpe ja meid eriti huvitab ikkagi Tehnoloogia - kuidas neid tehti. On ka veel teine küsimus. 

Kui sõdisid Borodino väljal 140 000 Napoleoni meest ja 140 000 Kutuzovi meest, siis mitu nööpi neil võis olla. Ütleme, et 10. Seega pidi ühel lahinguplatsil olema 2 800 000 nööpi, Minimaalselt. Liidame veel ohvitserid, arstid, hobusemehed jne jne. Kus olid nööbitehased. See on vaid, ühel hetkel, ühes kohas, aga - üle terve Euroopa kõikidel sõjameestel kokku ????

See on väga pisike nööp 1 cm diameetris. 

Siin on ka väike nööp ja sellelt loeb ainult suure zuumiga peal kirja. 

Mitme inimesega püüdsime lugeda ja proovisin googeldada sõna - LAMHER. 

Tuli selline viide. 

 Sandalias LAMHER camel de Otras marcas de segunda mano - GoTrendier

Tänapäeval kinga bränd. Võis ju olla, et vanasti oli  midagi muud, aga ma ei viitsi ka otsida rohkem. 

 

Vot selle asja tuvastamisel oli spetsialistidest abi. Ma ei teadnud siiamaani, mis ilus vidin see on. 

Kas see on iluasi või tarbeese? Kui viimane, siis miks peab see jälle selliste ilustustega olema. Ma ei oleks ilmapeal selle peale tulnud. Seal all on - kulbilaadne otsik. 

See on - Kõrvavaha väljakoukimise abivahend. Ma kohe ei kujuta ette, kuda ma sellega peaks koukima ja miks vanal ajal seda vaha nii palju oli, et nii ilus vidin teha. 

Siia tahapoole ehk valuvormi pandi midagi ilmselt puidust ja käepideme moodi. Miks nad kohe kahele poole sama materjali ei valanud???

Vot selline ripatslaadne asi. Kes mehaanikast taipab, siis seda pole puuritud ega viilitud, see on stantsitud, ühe laksuga. Kõik need asjad on leides  sellist "värvi-karva". 

Kujutate aga ette seda nn Tsaariaega ehk üle terve maailma 1800 - 1900, kui kõik värvilised asjad läikisid. Kui palju olen ma lugenud raamatuid Laevadest. Siis seal oli madruste põhiline töö - lüüa "vask" läikima. Seda pidi kogu aeg hooldama, et ära ei oksüdeeruks. 

Kuidas tehti. Ühe tugeva laksuga aga matriitsid pidid olema. 

Teisel poolel pole midagi. 

Vot see on katkine fragmendike mingis ümarast nõust, kui suur, ei tea. Aga jälle, kes "toksis", millega toksis??? Sest kui seda toksis inimene, siis pidi tal olema kaks - eri tüüpi neljakandiline "meislike" ehk tornike ja väga palju toksimist, ideaalse käega. Ilmselt ei toksinud inimene, vaid oli perfektne valamise tehnoloogia.  

Kõik need materjalid on oksüdeerunud ja osa "rohelist" ei jõuagi ära lihvida. Tagumine pool. 

Nüüd tuli eelmisele loole lisaks veel üks Tinakuul ehk nn musketikuul. Umbes 8 mm diameeter ja 2 cm pikk. 

Nüüd üks veidi "toores" vidin, sest seda uurisin veel ka kodus.  

See Sinine helmeke oli ka metalli hulgas ja kuidas see sinna sai ei tea enam keegi. Kui pilti tegin, siis nägin sinist kuma ja proovisin lambiga. 

Nüüd jääb veel uurida, on see - plastmass, klaas või kristall??

Ka sõrmuste lihvimisega pole ma veel tegelenud. Neid on kõveraid ja päris palju. Näis millal ette võtan. 

Mitte kedagi, peale minu ei huvita Pronks, ega tooted värvilistest metallidest. Pandlaid on ka palju. 

Mida siin kujutatud on ja - Kaua ma pean küsima - Miks tehti iga tarbeasi mingite kaunistustega. Kellel on tänapäeval peale kauboide kaunistustega pandlaid???

Alati on valatud asjade tagumine pool selline vannikujuline. 

Mul on paar Lemmik vidinat. 

See ei ole väga vana ehk Samovari kraani hoob, aga ma pole ka eriti seletanud - mis tehnoloogiaid vanasti veel oli. SAMOVAR tähendab vene keeles - Isekeetja. 

Isekeetja töötas siis sellisel tehnoloogial, nagu - ilma puudeta Kaminad. Kes teab, see taipab. Vihjeks võin anda, see oli - "elektriline keedukann". Kes teab, mis olid Kirikud, paneb pildi kokku.

Lihtsalt, ka vanaveneusulistel oli kombeks teha tarbeasjad Ilusad. 

Aga see umbes 2 cm diameetriga ripatsilaadne vidin on minu absoluutne lemmik. Sest niipalju kui on Juveliire, siis nad ei ole tänapäeval võimelised sellist asja valmis tegema - pronksilaadsest materjalist.

 

Lihtsalt need sibakesed seal sees on nii peened ja õrnad, et pole teada, kuidas seda töödeldi. Kui ripats valati, siis ikkagi pidi seda kuidagi lihvima. Mis aastal? Küll tahaks teada. 

Ja siis tuli veel üks vahva uurimus. 

No oli seal kola hulgas üks asi. Kirjad peal ja googel aitab. 1889 aasta, aga välja näeb tutikas. 

Mis imelik võru see siis on????

Käepideme võru. 

BALLARINI 1889, on Pannivabrik - Cookvärk, vot nii. 

FB eemaldas selle postituse ehk ma korjasin siit ära - Panni reklaami viited. Vaatan - kas veel on Vastuolus Kogukonna Reeglitega. Ainus võimalus sellist asja ära hoida on teha ekraanilt fotokaga pilt - siis on see juba Minu Looming. Jabur aga jaburas maailmas me elamegi. 

TINA, KUULID ja KIVID.

 Kõikidest nendest vidinatest, mida ma olen "põllultkorjajate" käest saanud, on Tina teema olnud siiani täiesti seletamatu, sest kõikide "teadjate" vastus on alati olnud - need on "Musketi kuulid". Ehksiis väidetavalt eestlaetavate püsside ja püstolite kuulid. 

Gabrieli püstolit Agnese käes mäletavad ehk kõik.   

Ma olen alati imestanud - kui palju on põldudel neid tinakuule ja muid tina vidinaid. Kuigi tina on üks vähem levinud metalle maailmas. Tina olevat Inglismaal, Venemaal, veel nipet-näpet siin ja seal ja tänapäeval tuleb tina enamasti Hiinast . Ma ei hakka eraldi rääkima aga pronksi ilma tinata teha ei saa ja kust kohas galeeridega sõuti tina tooma Vanas -Kreekas????

Kassiteriit on oksiidne mineraal, tinaoksiid (SnO₂).

Kassiteriit on peamine tinamaak.

Kassiteriidi leiukohad on Malaisias, Tais, Indoneesias, Somaalias, Venemaal, Rwandas, Austraalias, Boliivias, Mehhikos, Kongo DV-s, Hiinas, Brasiilias.

Need on kõige suuremad kuulid ehk maks 1,5 cm diameetris. 

Hästi palju on seda värvi ehk tugevalt oksüdeerinud, lausa valged ja üleni kobrulised. 

Kõige suurem müstika on sellised Nagadega püssikuulid???? Siiani pole ma kuulnud ja pole õieti kellegi käest küsidagi - kelle juttu usaldaks. Ka neid on üsna palju. 

Aga nüüd sain jälle ühe "ämbri" kallale ja leidsin midagi sellist, mida varem ei märganud uurida. 

Ilus sile, täistööstusliku pinnaga ja meenutab ka lakitud pinda. Pool kuuli on enamasti oksüdeerunud. 

Ja vot seda pole mina varem näinud. Üks sõber tuli garaazi alla külla ja hakkasime koos uurima, ka mul varemalt olemasolevaid kuule. Ja mis me leidsime. 

Neid oli veel ja mitme Mõlgiga???. 

Kahe, kolme ja üks isegi nelja sellise mõlgiga. Mis mõlk see ikkagi võiks olla???

 Hakkasime siis ajaloo-giidiks, et mida vastaks to mingile totakale küsijale. 

Esimene variant. See kuul tuli püssist ja põrkas millegi vastu ja läks mõlki???  

Teine variant. Kaks mõlki on peal sellepärast, et kuule ja materjali oli vähe ja kui keegi leidis "lennutatud kuuli", pani uuesti rauda ja pabahh uuesti seina ja mõlki. 

Aga kuidas saab kolm ja neli mõlki peale. Äkki oli kuul nii palju peenem, et laperdas toru sees, pilla palla neli korda vasta püssitoru enne kui välja sai!!! Vat rohkem lollusi ei mõistnud välja luuletada. 

Ausalt kohe. Kui kellelgil on versioone,  siis oleks huvitav teada. 

Enamus mõlgiga kuule olid ühte mõõtu. Suurtelt leidsime mõlkide asemel keset kuuli triibu, justkui oleks valatud kahe poole kaupa või ikkagi pressitud pressi all. Ainult üks väike kuul oli mõlgiga.

Lõpuks sai neid mõlgiga ja mingi siledama pinnaosaga kuule juba rohkem. 

Veel mingid tinast vidinad, millele on ka raske nime anda aga need on juba niisama vaatamiseks.

Ei ole nagu kuul ega mulle teadaolev nõukaaegne toode. 

Aga nüüd üks huvitav leid. 

See on tinast vidin ja algselt oli see veel mulda täis ja sealt tuli välja kaks känkras tinaplekist tükki. 

Sisemine pind oli selline kummaline - ämbliku pesa. 

Aga peal - täitsa inimese tehtud. 

Nüüd siis tina juurest kivide juurde. Mul on pooleli lugu. Maailm on Tehniline. Mul on seletamata - mis üldse on looduslik. Minu meelest on Kõik - tehnilise joonise järgi Elav ja sellele sain ma imelikult kombel vastuse. 

Raimondoga jalutasime Haapsalu lähiste rannal, mis koosneb liiva ja lubjakivi 2 meetri kõrgustest vallidest. Seal rannast leidsime palju erinevaid huvitavaid kive. Ühtesid kive olen ma ka varem korduvalt näinud aga pole huvi tundnud,  mis need on. 

Liivakivi sees on "roostes" klibakas. 

 

Raimondol oli leitud aga lausa müstiline Lubjakivi. 

Ühelt poolt suurem ja teiselt poolt väiksem. Esiti tekkis mõte, et - kuidas ja mis?? 

Vot selliseid kive olen ma varem näinud ja hästi mummulisi. Hiljem panen parema pildi aga selle leidis Raimondo terav silm üsna peitununa teiste kivide vahelt. 

Tema on seda kivi käia peal lihvinud ja see haiseb väävli järgi. 

See sisaldab rauda aga metallidetektor selle peal ei piiksu. 

Mulle tuli selle teemaga üks vana informatsioon ja ma pidin seda kontrollima lausa Tartu Loodusloomuuseumis, kus ma sain küsida Geoloogi käest. Selgus, et see kivi on - püriit. 

Googel annab enamasti sellise kuju pilte ja seletusega teksti. 

Püriit on sulfiidne mineraal.

Püriit koosneb väävlist ning rauast (FeS₂). 

Ainult üks kuulutus on ilusast kivist.

Ja siis ma rääkisin geoloogiga. Ma arvasin et järgmise pildi peal on mingi kivistis. 

See on alt sile  ja pealt kumer ja geoloog ütles minu kõrvadele - kuldsed sõnad. 

See kivi KASVAB  meres sellises asendid ehk sile pool allapool.  

Ei usu siiani keegi, et Kivid Elavad. Nad elavad täpselt samamoodi nagu elavad kõikide materjalide ja ainete "aatomid" ehk siis liikuvad aatomid. Seega kivid kasvavad ja kõige lihtsam variant on see, et sinna pinnale settivad uued ained, mineraalid ja oksiidid. 

Mis mind huvitas on see, et need kaks erinevat kivi kasvavad üksteise sisse ehk lubjakivi sisse kasvab püriit. 

Ja see teine lapik kivi justkui tsaarirahaga on äralihvitud kivi, kus üks kivi on teise sees ja sisemine on ümmargune.  

Veel üks huvitav kivi on - vilgukivi. 

Vilgud – Vikipeedia (wikipedia.org)

Rauda "täis", roostetab. 

Lihvitud pind on tihe ja tume hall. 

Vilgub nigut midagist. 

Põlluotsijate käest sain veel ühe ilu-ime vidina. Aimu pole mis see on, aga ava on umbes 5 mm ja milleks. Lihtsalt mulle meeldib ükskõik millise vana asja peale mõeldes kujutada, et keegi tegi selle, keegi kasutas, keegi kaotas. Kes ja millal???