laupäev, 5. aprill 2025

MONTALEGRE

 Ajalooliste lugudega on enamasti nii, et kui ma kohe ei tee, siis jääb mõte vinduma ja lugu tegemata. Käisime siis poja rallikrossi võistlusel Portugalis Montalegre rajal. Umbes 5 km Montalegre väikelinnast. Veidike mägedes, teed olid enamvähem rallikatsete raskusastmes. Võistlusete päevadel ei olnud eriti aega ajaloolistes paikades käia, kuigi kindlusest sõitsime iga päev mööda.

 Esimese võistluspäeva lõppedes hakkasin autoga sõitma ööbimislinna Boticas ja telefoni Gepsukas pakkus mulle veoauto seadistuse asemel sõiduauto seadistust. Ma ütleks, et "lausa juhuslikult", sest mina ei teadnud kust neid seadistusi üldse vahetatakse. Miks see "juhus" oluline on?  Kui sõita veoauto seadistusega, siis see massin näitab ikka suuremaid ja paremaid teid. Sõidukas veab ka väiksemaid teid pidi. Kuna ma päris hästi lähedale ei näe, siis ma ei näinud hästi ka neid siniseid jooni ja keerasin "Kuhugi". Tükk aega sõidetud ja nagu ikka hakkab naine kõrval "uurima" - ega me eksinud pole. Ei olnud, sinised jooned näitasid. Teen nüüd GuugelMapsist tehtud piltidega.   


Aga naise "pisike paanika" hakkas süvenema, sest me polnud varem sellist kitsast eesliteed tulnud. Ma panin aga edasi, pikalt panin. Me sõitsime neid kitsaid teid tavalise poole tunni asemel terve tunni. Ja siis me jõudsime üüratult huvitavasse külla. Kujutage seda küla ette Poolhämaras, kitsaste tänavate ja pimedate majadega. Naine läks sellest Tondikülast juba päris paanikasse.    


Sõitsime  ja jõudsime keskplatsile. 


Igas kolmes suunas läks samasugune 2 meetrit lai tee. Et ma seal oleks tahtnud kinni pidada ja oma silmaga vaadata, sellest "ei tulnud juttugi". Hiljem sõitsime veel analoogilisest külast läbi ja hotelli jõudsime päris kottpimedas, seal läheb ruttu pimedaks. Vot ja siis kohe ma ütlesin ja mingi sisetunne seletas, et see-need külad on millegi poolest väga erilised.  

Kui ma autoaknast vaatasin maju, siis jäi mulle meelde enamuses väikestest kividest tehtud majad.


 Öelge mulle - kuidas need majad koos püsivad. Siit vaadates pole mörtigi vahel. 

Guugeldades on neid seal aga erineva tehnoloogiaga. 


s
Mina ei suuda ette kujutata - mis on sellise meistri mõtteis, kes sellised plokke tahub. Need külad on arhailised, üsna vanad. Pronksiaeg päris ei ole aga "meislist" tuleb juttu ka loo teises pooles. Mis meisliga???? 


Neid "jaburaid" seinu ja plokke tuleb veel ilmatu hulk.  



Miks küll on maailm täis kõikvõimalikke mõeldamatuid plokke. Peruust, Thaini ja Portugali mägedes. Kesse ja miks teeb sellise:  papa-mamma tüüpi kaks plokki, seina keskel. Mis, tal muud midagi targemat pole teha või???   


Seda kohta ma ei näinud, ainult siit Guuglist. Kena kohake igatahes. 


Ma ei tea, ma eitea siiamaani, mis värk nende maa-aluste uste ja akendega on??? Me arvame aga me ei saagi päris kindlalt teada. Igatahes on arusaamatuid pool maa all olevaid aknaid ja uksi on täis terve maailm. 



Naiste käest ma parem ei küsi aga mõni eesti ehitusmees "võiks" mulle seletada järgmist pilti. 


Milline ehitusmees paneb alla suuremad plokid, siis puistab vahel mingid suvalist klibu ja tõstab sinna otsa suurema ploki? Muideks sama pilti olen ma näinud eesti lossides, Viljandis ja Padisel ja mujal. All on väiksemad munakivid ja seinas, kõrgel, 20 meetri kõrgusel on 200 kilosed??? 
   

Kirikud igas jummala külas. Vaadates ukse suurust, siis - lilliputtidele. Mujal maailmas hoopis mingi 6 meetrilistele.  


GuugelMaps üllatab vahest. Lähen mina "noolega" ühte  tänavat pidi mingist basseinist mööda ja ei midagi. Siis lähen jupi maad edasi, keeran pilti ja hopsi.  


Basseini äärde ilmuvad mingid papid. Kuidas neid "pilte" kokku kleebitakse on ikka päris müstika. 


See seltskond jäi aga pildile päris algusest peale. Vahva on mõelda, et neid inimesi pole või varsti enam pole aga nagu klassikalises filmis öeldi - kinupildi seest ei saa sa enam mingi nipiga välja (ok, tegelt - laulu seest ei saa kah). 




Castelo de Montalegre

Ükskõik kus, aga tavaliselt turiste ei lasta käia nurgataguseid pidi. Kui võimalus on, siis ma käin ka seal. See on siis selle lossi üks välimisi müüre. Kui ülejäänud "kivid" on kõik läikima löödud, siis siin on sein sammaldunud ja pilt räägib teist juttu kui ajaloolased ja lossimüürid. Sest siin ei käi keegi ja pole vaja mingile lollile alternatiivile midagi selgeks teha ehk udujuttu ajada. 


See sein on seal all, kus on kirik, hiljem on jooniselt näha. 


Mina nimetan ja mind nimetatakse - nendeks, kes käivad "kivihunnikuid mööda". Kui mina näen reaalselt katkisi kivihunnikuid, siis seal on alati midagi head. 



See plokk oli umbes meeter korda meeter, ühelt poolt sile ja teiselt poolt nagu, see pind kui suuremast tükist lahti murda. Sellest on pilte ka edaspidi. 


Alati, ALATI, leian ma vanade kivide seest rauda. XIII sajandil saadi siis raud kivi sisse - Kuidas????


Lihvitud marmorplaadid, (need ei maksa ilmselt vähe), seisavad ja Milleks???


Need plokid olid ühe väiksema maja seinas, ilmselt hilisemast ajast, väga hilisest. 


Ok, et lõigatud masinaga, ilma mördita (ei tea miks) aga - Miks???. Miks on vaja teha mingid sellised lõiked. Need  ei ole lihtsad lõiked ka tänapäeval, selleks peab kivi keerama, kui ei ole just tänapäevane automaatpink. 


Veel üks küsimus. Kui sa lõikad ploki pinnad pea peegelsiledad ja seinad ilma mördita, siis miks sa pead välispinna tegema krobeliseks ja - Millega???  Ka meie tegime kunagi palkmaju, mis olid freesitud ja nt soomlased-norrakad tahtsid, et me raiuks kirvega välisseinad nii, et paistaks tahutud pinnana. Aga "tahuda" kiviplokke meisliga, noomaitea!!! 


Nii ja siin on siis Vana sein. Siin on KÕIK küljed tahutud meisliga. Vaesed orjad. Ma Reaalselt ei kujuta ette, mis see on ja mismoodi tehti???? 


Kaua võib inimene küsida ja karjuda - Milleks pekki küll on teil vaja see Pisike Kuubik sinna, alla nurka,  panna.  Kesiganes seda lugu loeb, siis ma teen oma metallimehe, ehitaja ja kunagise palkmaja tootmisjuhina teile "sõrmede ja varvaste" peal selgeks. Tulid miljon eeslit "järelkäruga (käru näitan loo lõpus). Vedasid kuskilt kokku, kas siis juba lõigatud kive või lihtsalt kamakaid. Töömehed hakkasid seina laduma. Ühes kohas tekkis selline anomaalia, et on vaja 10 x 10 cm pisikest kivikest. Kivi ei ole puit, et lased kreissaega neljast küljest parajaks ja sa saad seda teha lihtsalt kätega. Kivi lõikamiseks on see kivi vaja mingi lükatava plate peale kinni panna ja siis kolm korda keerata ja kogu aeg kinnitada. See kivi maksab tänapäeval "vana auto hinna". 
Milles on point? Kui kõik need kindlused, mis euroopas asuvad, oleks tehtud - InkadeMaiade kadunud tsivilisatsioonide poolt, kes väidetavalt oskasid "kivisid pehmeks teha". Või kuulsad egiptuse vaaraod, kes tootsid sadu miljoneid plokke, mis kaalusid 5 ja rohkem tonni. Kui need vaaraod oleks osanud mingite "pulkadega" kruttides gravitatsiooni ära kaotada ja plokke leviteerida. Kui need oleks kasvõi Annunakid olnud!!!! Aga tegu on ju PohhuNahhuManjana portugallastega, kes väidetavalt hulkusid  purjekatega merel, kõmmutasid pronkskahureid, ajasid kulda taga või mängisid piraate.  
     

Nii nagu ei saa Eesti ilma Lätita, nii ei saa kuskil kiviplokid ilma aukudeta.  


Tsuskasin sinna ühe puuoksa - 30 cm, rohkem ei läinud. Ava oli silma järgi 5-6 cm. 



See esimene osa on kirikust alles jäänud osa. Tagumine on uusehitus. 
Kodus pilte zuumides näeb kõike seda, milleks silm kohapeal pole võimeline.  


Novot ja ka seda nägin zuumides. 

Ka uuel kirikul on sama jama. 


Milleks on teile sellist kivi vaja? Maavärina vastu, eksole!!! 

Nüüd siis lossi enda juurde. 


Restaureeriti millalgi, kuidas siis muidu. 


See on väga tähtis tabel, selle järgi on terve loss dateeritud. 


Pärast räägin - tulistamisest aga siin seletuseks kui paks on sein ja kuidas tehtud. Pea 2 meetrit või tsuti rohkem. 


Onju ägedad seinad. Kivid ühest küljes meiseldatud, muidu "karedad". Peale kiviplokkide eeslivankrite, on vaja sama palju vankritäisi selle Sideaine (lubja) kohale vedamiseks. 


See kivi on aga projekteerija või siis oskamatu (ilma hariduseta ja viiskudega) kiviraiduri Meistritöö. 


Ja kõike seda eksponeeritakse vot nii. Paberil kirjas ja kui ma arvutada oskaks, siis vist seitse ja poolsada aastat kuskil "kuivas" arhiivis seisnud. 



Info säilib kaua ainult kivis või kullast plekil. 


Kaardus laed. 


Vot selline on paksem torn seest. Neli seina ja igas seinas on Pilu. 


Ja nüüd hakkan rääkima - Tulistamisest.  Seina paksus oli siis 2 meetrit???  Milleks on vaja nii paksu seina. Mereröövlite või sõdalaste vastu aastal 1300. Pronkskahurite vastu???


Ja igas seinas on vaid 5-6 cm laiune pilu. Inimene peab heitma Kõhuli, et "musketist" tinaplönni lasta. Kuhu?? Pärast näitan kuhu.
 

Sellest pilust Ei Ole võimalik mitte kuhugi sihtida. Ise oled peaaegu pimedas ja väljast paistab päike sisse. Aga mis siis kui vaenlane üritab öösel tulla????   Ma küll ründaks öösel. Ma olen mitmes loos seda juba tõestanud, et - tulistada ALLA pole võimalik. See "tunnel" on nii madal, et saab lasta kõhuli aga kõhuli ei saa tulistada alla suunda. 


Ühel küljel on kolm pilu ja katusel vaba pind. Kahurit katusele ei vea ja ei lase sealt. 


See pilt on küll maapinnalt aga tulistada saab vaid sellisesse suunda - kaugusesse ja kõrgusesse. 


Kui vaatate, siis neid oranže osasid ei ole. Oranžidest tornidest on ilmselt alumised osad alles, mis on ka järgmistel piltidel. Kollane kirik on see mida näitasin enne. Need kivist kolmnurgad ei takista ühegi ründaja hoogu. Need kes teavad, mis ja miks, siis - kommenteerida polegi vaja. Ma tean ka ja ikkagi on vahva teha veel üks lugu, kus panna ajaloo uskujaid mõtlema. 


Vot ilmselt on need nende oranžide tornide jäänused. 


Ma ei teeks lugu ja ei kordaks midagi, kui ma ei leiaks ikka ja jälle midagi - mis ei mahu suurde pilti. Ma pole kunagi midagi sellist näinud. 


Nagu saaks lasta. Tontteab küll kuidas - kõhuli või selili. Aga. 


MILLEGA?  Mis asi see peaks olema, et sellist "laskeava" vaja oleks? 

Tagatipuks saaks siit hästi oma kirikut tulistada. 


Teate kui äge on olla Nägija. Enamus inimesi tulevad kohale. Ronivad treppipidi üles, teevad lossist pilti, teevad naisest lossi taustal pilti - ja ei näe Mitte Midagi. 


Ilupilti pannes nägin huvitavat "kombinatsiooni". Keskmise suurusega tornis on kolm "laskepilu". Sisemisest saab "tulistada" vaid kõrval olevat torni,  ehk - need pilud ei ole laskmiseks.  
 


See neljakandiline rest on Tsisterni kate.  



Enamus teist oskab kindlasti ka portugali keelest lugeda - selle veekaevu sügavus on 27 meetrit??!!??



See võrestik, mis paistab, on lihtsalt pealmise võre peegeldus kaevuseinal, põhi on kottpime. Põhjast paistab üks täpike (ühelt poolt, kui oleks kaks, siis ... ).   Kakskümmend seitse meetrit sügav, pluss veel ka trepp, mis põhjani läheb. Plokkidega vooderdatud. Mis siin imelikku on????  See kaev ei ole Liiva sees.  5 x 5 x 27 meetrit. Mitu kuupmeetrit kivi (mäe otsas) tuleb 1300 aastal meisliga raiuda, et selline tsistern teha ???? 
  


Siin seinas on üks element, milles on juttu ka nt Narva kindluses. 



Narva kindluses väidetakse, et sellised väljaehitised nagu need kaks keskmist, on - Välikemps. Kus see vaene sõdur sõja ajal kergendamas käiks?

Nüüd aga Rekkast.  



Seda massinat nägin ma kõige esimesena. Eeslirekka.  Miski hakkas silma ja ega enamus seda ei märkakski. Puitosa oli pea pehkinud. Rattad olid puu sisse metallist võllidega kinnitatud, aga. Kiviaeg???
 

Rattad ise ei vasta ühelegi loogikale. Need on perfektse metallivaluga tehtud. Ühes tükis ja ei mingeid puust kodaraid. Ulme???!!! Need kaks ratast on toodetud - Tehases. 


Kuigi mina enam ei teagi, tagasi minna ei saa, et näpuga nokkida, siis ei näinud. Zuumides tunduvad kõik kodarad hoopis keevitusega kokkupandud. Ma vaatan üle ka pildid Boticase linnast, midagi oli seal ka veel.