KES KEDA?

 

Lugu on ajendatud Jules Verne raamatust - Draama Liiwimaal. Aga ajalugu ei saa kirjeldada ainult ühest faktis või kirjeldusest. Lihtsalt kui ma lugesin seda, siis tekkis kummaline küsimus ja kohe seejärel nägin vene alternatiivi videot Napoleoni teemal. Kuna paljud vene keelt ei oska, siis teen siia pikema pildi seeria ja lõpus on Juuliuse raamatu tunnetusküsimus. 

See olevat kuskil kujutus Kutuzovi majakesest. Kuid miks on seal verivaenlase Napoleoni pilt. "Kunstiline kaunistus" ehk siis "näpuviga"?   

Ajaloolaste andmetel sai selle kuu aja jooksul kui Napoleon oli põlevas Moskvas surma 30 000 prantsuse sõdurit. See on sama hulk kui Borodino lahingus. Kuidas???

Erinevates kirjalikes andmetes on lugusid kuidas prantslased ja Moskva rahvas kustutas tulekahjusid. Ja siis on ka suhtulmelist teemat. Lendasid põlevad kerad, laskusid majadele ja süütasid põlema.  

Aivazovski joonistas maali, kus peal on kummalised nooled ja suur tulekahju. Vot see on juba iseasi, kuidas maalija suudab midagi sellist joonistada. Oli ta ise kohal ja oli siis ka aega, et maalida???? 

Kõik siin maailmas on kahtlane,  mida saab jäädvustada ja hiljem ümber kirjutada. 

Kuna kindlaid allikaid mina ei tea ja enamus ka neid fakte pole ise näinud ja peab kasutama ainult loogikat, et leida - ebakõlasid. Napoleonil polnud mingit strateegilist mõtet minna Moskvasse, sest pealinn oli Peterburis ja prantslaste peamine vaenlane on alati olnud Inglismaa. Milles võib siis loogika olla. Hakkame vaatame selliseid fakte, mis on jäädvustatud Kivisse. 

Mälestusmärgid seletavad paljut

Mälestusmärk nr 1.  Ühe peaga kotkas, mis on prantsuse sümbol  ja asetseb Sevardunski retuudi asukohas, mis püstitati Prantsusmaa palvel 1912 aastal,  prantsuse sõduritele. Venelased ei näinud selles mitte midagi taunitavat? Võib tunduda loogilisena. 

 OK, ka Eestis oli ka nõuka ajal saksa sõdurite kalmistud, Rakveres näiteks.  

Loomulik on see, et ka Kutuzovile on pandud ausammas. Kuid siin on vastuolu, mis laieneb veel edasi. Vene väejuhile on pandud sümboliks - ühe peaga kotkas, mis on prantsuse sümbol. Selliseid vigu lihtsalt ei tehta, mitte kunagi.   

Ei hakka ennast vaevama asukohtadega, kes tahab vaatab ise filmi. Aga siin on ausammas, mida lihtsalt ei saa olla. 

Ei saa olla nii, et samale ausambale on pandud korraga tsaar Aleksander ja 

väejuht Napoleon. See oleks sama kui panna sama ausamba peale Stalin ja Hitler. 

Täpselt sama teema on ka "eesti mehega" ehk Barclay de Tolly surmapaigas on ühe peaga kotkas, kuigi ... 

mehe perekonna vapil on kahe peaga tsaari kotkas. Niimoodi vigu ei tehta. 

See on mälestusplaat mingi aastapäeva puhul. Jälle kaks "vaenutsevat" riigijuhti. Ma ei hakka tooma analoogilisi näiteid nt lähiminevikust, kus võiks ühel pildil olla kaks verivaenlast.  

"Rahva armastus", jne. 

Veel üks mälestusmedal selle sõja mälestuseks. Kujutatud on vaenutsevad pooled Rooma sõdurite stiilis, kuid kas siin pole mitte vihjet, et oli ka kolmas osapool. Kaks ühel pool ja üks teisel pool. 

'

Kõige kummalisem ausammas üle üldse. Kas Vene Tsaaririik lõppes Uraali mägedes???? 

Nüüd siis sinna kanti, mis on üldiselt teada aga tundub kummalisena.

Lõpus küsin pikemalt aga filmist tuli välja, et Peterburi ja Venemaa aadlid rääkisid prantsuse keeles. Kultuurne rahvas ikkagi. Kuid vene tsaar andis  välja  sõjamanifesti, mis oli Trükitud prantsuse keeles. Ukaase olla ka käsitsi kirjutatud. Aga sellisel juhul pidi olema ka prantsuse keeles trükimasinad või pressid? Võisid ju olla, igatahes. 

Mitmeid kordi läbikäinud teema aga ikkagi. Saksamaast pole selles sõjas juttugi. Preisimaa oli olemas aga selle venekeelne nimi on - PRussija. Ja see asetses palju rohkem ida pool, Poola aladel nt, kui seda on anglo-saksi maad.  

Igatahes on enamus riste ja tärne Preisi valitsejatelt- Kellelt siis? Ühe peaga Punase Kotka Rist.  

Ja isegi Kutuzovile samad aumärgid. 

See oleks võrreldav kui marssal Žukov kannaks Raudristi ja Kotkaga riste ehk kõiki läbisegi. 

 Peterburis välja antud prantsuse keelne album. 

Kohati tundub ka, et sellele pildile on "ridade vahele" joonistatud - kolm "võitlevat poolt. Kätlejatel küll mundri vahet pole. 

Näiteks - kes on all keskel?  Vene soldatid-ohvitserid. 

Mitte mingit vahet pole, kui siis eri väegruppide värvilahendused. 

Ja kes on siis need "ilma vormide, vibude ja kõverate mõõkadega" sõjamehed, kelle vastu sõditi? 1812 ja vibud??? Alati võib muidugi öelda, et kirjutati ringi. Ja ise ma pole kah näinud. 

Ei osanud sugugi tõlgendada vene keelest maalija Beršere P. N nime aga teemaks on - kuidas tsaar Aleksander I tutvustab Napoleonile Vene armee kasakaid, baškiire ja kalmõkke. Pannakse imeks et "sõdurid-soldatid baškiirid" ei võta sugugi peakatteid  ära. Kas peaks? Ei tea? 

Kooliajaloos ikka räägiti Pugatšovi ülestõusust aga sellest pole juttugi, et neid sõdu maarahvaga oli korraga 30-40 tk ehk siis oli sõda ja tõeline sõda.  

Ja selleks sõjakäiguks oligi moodustatud nn Napoleoni armee, mis siis Kutuzovi oma oli veel? Ja kelle vastu?

Seda teemat me ei saa kunagi teada. Seda pole 100 aastat koolis räägitud ja ei saagi rääkida, sest siis peaks KOGUuuuu ajaloo ringi kirjutama. Kellele seda vaja oleks??? 

Üsna hiljuti hakkas tilkuma, justkui Inglismaa raamatukogudest, massiliselt kaarte tundmatu maaga - Tartaria. See on siiani vastuoluline teema, sest peale nende kaartide on ka paljudes vanades raamatutes ja entsüklopeediates kirjalikke andmeid selle nimetuse kohta. Ühel ajajärgul oli Moskva kohal kirjas - Moskoviitide Tartaria. 

Ja hilisematel aegadel sellist nimetust enam polnud. Sellele teemale saaks seletuse kui keegi oskaks ära seletada, miks on Tühjad maad - Sahhara kõrb, Gobi kõrb ja terve Siber. Miks on Siberis tohutu kogus ümmarguse kujuga järvesid? 

 Siit ma lähen edasi Jules Verne raamatuga aga enne veel kaks Vandenõud. 

Kah mälestusmedal, keegi "joonistas" Moskva kirikutele - elektriantennid.  

Teine lemmikteema kah mingist uuemast värvilisest kunstilisest filmist.

Nii tegid "pagarid" pliidi peal saiu 140 tuhandele prantslasele ja 140 tuhandele venelasele. Võimas tööstus oli. 

Jules Verne, Draama Liiwimaal.

Kui me meenutame nt filme 1980 ndatest, siis nt Jean-Paul Belmondo püstolikangelane tänapäeva James Bondi kõrval on üsna naiivne süzee. Sama on ka Verne krimka, üsna lame ja korduv tekst. Eriti krimka pole see kah. Väidetavalt on võetud kriminaalkroonikast ehk nagu oleks olnud päris lugu. Ka ei suuda kirjanik kirjutada nii, et seal poleks vigu sees, kus paar rida edasi ta kirjutab olukorda risti-vastupidi, aga see selleks. 

Kuna tegu on meie alade ajalooga, siis oli hea kontrollida loogikavigu. Pole loogiline, et vang jalutab Siberi vanglast Liivimaale ehk pea Riiga välja. Üle Peipsi jää ja siis jõudes Viljandimaale kohtas veskimeest, kes oli venelane. Noomaitea???  Siis on kummaline, et käib "pidev andmine " ehk kraaklemine venestamise ja sakslaste vahel. Samas on Riia linna "volikogu" valimistel vastasteks venelane ja saksa pankur, kes vihkavad üksteist "surmani". 

Huvitavaks teemaks on nende mõlemate poegade õppimine Tartu ülikoolis. Umbes 150  üliõpilast sakslast ja 50 venelast. Kogu aeg on õhus tormiline vastasseis. 

Samas on tsaaripolitsei kordnikuks sakslane. 

Ja see Pärnu kõrtsmik, kes oli tegelik kurjategija, oli kah pooleldi venelane, kes enne surma pihtis vene kirikupapile. Kõik see ei vasta tolle aja loogikale aga see pole minu teema. 

Kuna Jules Verne hankis oma teadmised Prantsusmaal, siis pole imestada!!!  Mis ei ole imestada??? Kõige rohkem tema raamatuid on väljaantud Venemaal, nii tsaariajal kui ka nõuka ajal. Kõik tema raamatud on tõlgitud vene keelde. Vikipedias on kirjeldus, et ta tahtis teha Kapten Nemo Poola vabadusvõitlejaks, mingi Poola ülestõusu pärast. Aga tema kirjastaja keelas seda teha, sest Venemaa turg oli nii suur ja kaotused oleks olnud kolossaalsed. Jules võttis seda kuulda ja see oli ainus kord, kus ta tegi seda poliitilistel tingimustel. Ehk siis miks? 

Miks oli kogu vene eliit Prantsuse Keelne? 

Aga mul on hoopis teine küsimus. Kuidas sai Riiast pärit vene vang aru nt Liivimaa piirivalvurite jutust? Siis, kuidas ta sai aru saksakeelsetest inimestest. Kuidas suhtlesid Riias need vene ja saksa poliitikud samas volikogus - mis keeles??? Mis keeles õpiti Tartu ülikoolis??? Enamus inimesi pidid teadma siis liivi keelt (seda ilmselt ei pidand teadma), saksa keelt, vene keelt ja ka prantsuse keelt? Tudengid veel ka ladina keelt, mõneti.  Samas kui lugeda 1800 alguse raamatuid, siis vene keel on neis perfektne, saksa keel ja prantsuse ja ladina keel samuti. Liivi keelt trükis polnud isegi olemas, eesti keelest polnud juttugi. Mis keeles rääkis "talurahvas" nt Tallinnas-Revalis-Kolõvanis. See on täpselt sama kui ma vaatan ulmefilme, kus Kapten Piccard lendab planeedilt planeedile ja KÕIK räägivad inglise keelt. Mõistusega sellest ilmselt aru ei saa aga pikemalt sisse süvenedes mõni inimene ilmselt mõistab millest jutt on.   

Igatahes ma loodan, et see tsaariteema läheb edasi, sest ma olen läbi ka Jules Verne - Tsaari käskjala.