teisipäev, 17. jaanuar 2017

PEENMEHAANIKAST.


Seekord räägiks jälle teemal – ASJAD MIDA EI SAANUD OLEMA OLLA.

Filmist, Tallinna TV – "Meistrite linn. Tallinna relvameistrid" oli teemaks ka tulirelvad.
Teema – pronks, pronksiaeg, pronkskahurid ja püssirohi jätaks välja. Võib-olla mõni teine kord. Ajaloo teadur näitas vitriinis jahipüsse. Pildistasin neid ka ise suvel.
 
 
Ühe püssi raua peale on töödeldud aastaarv 1656 m.a.j. (kes teab mida tähendab esimene "arv" 1, mis tegelikult näeb välja hoopis J tähe moodi, pikem seletus ilmuvas raamatus "Põrgulikult esoteeriline raamat") ja täpselt teadev inimene ütleb, et see toru on – vintraud. Mina, peadpidi kappi vaatama minna ei saa, loodan et nad teavad millest räägivad.


Milleks jahipüssil vintraud kui lasti mingite tina plörakatega.
KUIDAS ON VÕIMALIK SEPAL TEHA TORU SISSE – VINTI.
Filmis kirjeldatakse, et tollel ajal relvameistrid hooldasid valmis relvi ja mingil määral tootsid ise ka. Kuid muuseumis ma loen, et - "13 sajandil oli Eestis (mida ei olnud olemas, vaid oli Liiwimaa) arenenud metallitööstus".
 
 
                 Muinasaja lõpuks 13. sajandil oli Eestist saanud siinse piirkonna tähtis rauatootja.
 
 Kust kohast toodi rauamaaki, kivisütt  ja millega?   500 kg vankri peal!!!
 
See vintraud väidetakse olevat varemast ajast kui lukud. Mis ajast on siis lukud, kui sildilt loeme 1750 ?
  
 
 
 Täpselt samalaadseid pilte ja informatsiooni jagatakse ka Ermitaažis. 
 
 

 
                         16. sajandil toodeti massiliselt selliseid – püstolette. Ilma töökoja ja viilita.

Aga hullem veel. Sepp suutis alasi peal haamriga valmistada – keermeid, kruve ja peenikesi pilusid kruvikeeraja jaoks.
 
 
 
            Ja täpselt samamoodi olid ka Tallinnas, neil aegadel, keermepuurid ja keermelõikurid.
 
 Pole ma muuseumis näinud viile, rauasaage ega isegi kruvikeerajaid. Kui siis hoopis peenemaid riistu ja arstiriistu ning hoopis hilisemast ajast, siiski oli neidki raske ilma viilita teha.
 
Veel vahvaid riistu muuseumites.
 

          Õhupüstol Saksamaalt, 19. sajand. Milleks?  Ilmselt juba sel ajal olid OM mängud laskmises. Kas suudate ette kujutada  õhupüstoli õhukambrit - teritud ja poleeritud ning selle sees olevat kolbi koos tihendiga. Mul endal on selline, tänapäevane, lausa olemas.


                                                      Kuulipritsi eellane.


                             Mõnusalt äge - "bombardiir".     Kõrval ka graveeritud mõõk.
Ja kõik need riistad tegid Tallinna "sepad"!!!!! 
 Viktoriini küsimus. "Mis see võiks olla ja mis ajast?"   Välja näeb üsna tänapäevane ja väga-väga perfektse töötlusega.

                           

                                       Need on masinad, mida näidatakse Ermitaažis.



 
Ja neid masinaid valmistasid meistrid: A.K.Nartov, F. Zenger,  J.Kurnosõi, S.Jakovlev jt. ning kõik on valmistatud aastatel 1720 -1722 !!!!!!  
 
 
Selliseid mehhanisme näeb absoluutselt igas maailma otsas - muuseumides. Küll seinal olevaid käokelli 15 saj. lossis Iirimaal. See pilt oli Hispaaniast. Sellised on ka Tallinna raekoja muuseumis. Kui näeks veel katedraalide suurte kellade mehhanisme.  
 
 
Ermitaaži üks suur saal oli täis (paksult täis) igasuguses variandi hõbedast asju.
 


                                          Need on ikka hullult ägedad, pluss sümboolika.

Peterburis, kolme päeva jooksul, ma ei jõudnudki enamustesse kohtadesse. Mis enamustesse, seal pidi muuseume ja muuseumikesi olema kuskil - 3000. Sellesse kohta ka ei jõudnud, kus eksponeeritakse vene meistrite miniatuur-mehhanisme ja kellasi. Kui YouTubest ühe filmi üles leian, siis panen Face vaatamiseks.

                        

Ermitaažis on kullast "Paabulind", mehaaniline masin mis liigub, "laulab ja lööb trummi". Kord kuus pidi see ka töös olema, et mehhanismid korras oleks.
 


Selle "imelooma" kõrval oli telekas, kust tuli film, kuidas seda hooldatakse. See on paabulinnu kaela ja pea konstruktsioon.


                    

                             Täiesti eraldi teema on ka graveerimine. Üks suvaline näide siia.

Nii, ja lõpetuseks vaatame ja naudime viimast pilti ning mõtleme selle üle.
Mis ajas me elame ?
Kus me tegelikult elame ?
Mida meile räägitakse ja mida me usume ning teame ?


                                           Mingi püstolilaadse relva luku mehhanism.
           "Kas neil aegadel oli sõda tõsiste meeste tegevus või mingi eputamise moodi "tsirkus"???
 

 

 

 

 
 
 
 

 

  

 

 

1 kommentaar:

  1. Selle nn 1-ga või J on see lugu, et see vist siiski pigem 1, lihtsalt kirjašrift oli selline. Mul omal kodus denga, kus aastaarvu viimane üks on täpselt samasugune nagu nagu esimene 1. Pigem tekib küsimus, et üle maailma igal pool oli 16-sajandil ühesugune šrift kasutusel. Näide dengast:
    https://www.google.com/search?q=denga+1731&safe=active&client=firefox-b-ab&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjF5rfSgqLeAhWIxYsKHTQdAHIQ_AUIDigB&biw=2560&bih=1282#imgrc=YKBSbLbRtKYxuM:

    VastaKustuta