esmaspäev, 16. jaanuar 2017

INFORMATSIOONIST.


   Teen ühe lühema loo sellest, kust kohtadest mina ajaloolist informatsiooni hetkel hangin.
Inglise keelega on mul raskusi ja eriti keerulisemate tekstidega. Vene keelt jagan põhjalikumalt, kuigi ka seal on keerulisi sõnu, mida igapäeva tekstides ei kasutata.
Ajaloo käsitluses ongi enamalt kaks leeri   lääs ja ida. Need leerid on vastandunud pikki aegu ja selleks, et selgust saada, miks see nii on, tulebki teha – uurimusi. Kumbagi poolt ei saa võtta tõe pähe. Üleüldse ei tasu informatsiooni võtta tõe pähe. Uurides erinevaid versioone tasub endal kõike kontrollida ja teha järeldused – ISE.
Tihtipeale me astume ämbrisse sellega, et kuulame esinejaid, kelledel on pikad ja põhjalikud seletused – igale asjale ja erinevates versioonides.
Veel on üks ülihea koht kust saab enam-vähem infot – ulmekirjandus. Seejuures ma pean silmas vanemaid kirjanikke, kes kirjutavad oma hetke teaduse, filosoofia ja inimestele sooviva headuse baasil, mitte ilastavad ja õgivad – Alien versus Predator. 
Ulmekirjanikud on avara maailmavaatega, erudeeritud tegelased, kes ei saa kõike, mida nad teavad, avaldada meedias või teaduslikes artiklites.
Sellised on Isaac Asimov,  A. C. Clark,  Ray Bradbury, H .G. Wells,  Douglas Adams, meie omadest Tiit Tarlap,  I. R. Tagarian (Inga Raitar).  
Esoteerilise kirjandusega peab olema üsna ettevaatlik!!!
Lääne poolse alternatiiv-ajaloo kirjutajate hulk on ka üsna pikk: David Icke, Jüri Lina, Hartvig Hausdorf jne. Meil on üsna huvitav kirjutaja – Karl Kello.
Siia ma panen aga just Venemaa uurijad.
Üldse on juhtunud selline asi, et ajalugu uurivad spetsiaalselt koolitatud ja litsentseeritud humanitaarse kallakuga inimesed. Nad on palju asju selgeks õppinud ja nende teadmiste baasil on raske mõelda midagi – teistmoodi.
Alternatiiv uurijate seas on just vastupidi – hoopis teise loogikaga inimesed. Geoloogid, bioloogid, füüsikud, matemaatikud jne. Eriti on puudus aga praktikutest. Näiteks inseneridest.

1.     I.V. Davõdenko – geoloogiaprofessor ja ajaloouurija.
2.     A.T. Fomenko –  füüsika-matemaatika professor.
3.     G.V. Nossovski – füüsika-matemaatika professor
4.     A. Ivaško – ukraina noor mees, haridust ei teagi hetkel.
5.     A. Kungurov – erusõjaväelane,  tehnika sõjakooli haridusega.

YouTubes neid nimesid sisse toksides tuleb aga juurde veel tohutu kogus uurivaid inimesi. 

Minu info järgi oli Davõdenko üks esimesi, kes uuris püramiidide ehitust geoloogi teadmistega.  Temalt olen ma leidnud ühe filmi aga see on ka väga põhjalik.  


Matemaatik-füüsik Fomenko aga alustas oma leiutatud – Uue Kronoloogiaga – vist aastal 1977. Siis liitus temaga Nossovski ja hiljem liitus ka Fomenko abikaasa.  Neil on väga pikk ja põhjalik filmide seeria, mitmeid kümneid filme. Õnneks on ka inglise keelsed nii, et saavad vaadata ka teise keele oskajad.
 

Siin on terve filmi  seeria inglise keeles.  


ja vene keeles 


Minu eriline lemmik on aga A. Kungurov, sest ta on tehnika inimene. Läheneb kõigele reaalsuse ja tehnoloogia võimalikkusega.
Nende videotega sai see temal kunagi alguse. 


Täielik koht, kus on kõik tema videod. 


Juba neid eelnevaid videosid on nii palju tunde, et kõiki ei jõua kunagi läbi vaadata.
Ja nagu ikka, on neis kõigis juba tänaseks vananenud informatsiooni, erinevate inimeste isiklikku lähenemist, valesti tõlgendamist, uskumatust ja mitte vastuvõtmist jne.
Kindlasti ei tasu aga nendel inimestel seda materjali vaadata, kes kannavad venelaste peale vimma. Miks peaks aga lihtne eestlane vimma kandma lihtsa venelase peale, ei saa mina aru. Pole vene inimene meile kunagi midagi teinud. Need kes on meile teinud, need istuvad igas riigis kõrgetel kohtadel ja neil pole lihtsa inimese miskit asja. Summaarselt on kõikidest inimestest, lihtsatest inimestest, kõige rohkem surma saanud just venelasi. Mille eest peaksid nemad meid austama. Tegelik vaenlane ja kurja tegija on hoopis keegi muu.
   Muuseas, venelastel on praegu just jälle uus rahvuslik „ärkamisaeg“ ja ärge pange venelaste suurt eufooriat eriti tähele. Ega nad ise ka veel ei tea kui „venelased“ nad tegelikult on. Selleks tuleb inimese loome alguse poole liikuda, et teada saada, mis rahvusest me tegelikult pärit oleme.
Eestlased on ju slaavlaste tõugu. Seda ei eita isegi ajaloolased. Me olla tulnud Uurali tagant.
Kõik litid, latid, latkalid, tšuudid, handid, mansid ja ka estid.
Mina ütlen selle kohta oma loogikaga. Kõik rahvad, kes mõnuga saunas käivad on – ühest tõust. Mis sest häbeneda. Venelased on väga sõbralikud ja südamlikud, lolle leidub iga rahva hulgas.
Need kolm päeva kui ma, peale mitmekümneid aastaid, Peterburis käisin, ma tundsin justkui kodus, võrreldes näiteks Saksamaaga. Hindadest ma ei räägigi. 

  A.Ivaško seletab asju aga väga esoteerilise poole pealt ja minus äratab tema usaldust sellega, et ta läheneb selgitustele inimliku poole pealt. Inimliku headuse poolt, mis kipub ära kaduma ja inimlikkus ei samastu tänapäeval enam sugugi headusega, pigem vastupidi. 


See on kahepäevase loengu esimene osa ja sealt tuleb edasi otsida. Vana vene tähestik ehk „bukvitsa“ on iseenesest nii keeruline ja ebavajalik, sest kui seda kuulata ja mitte põhjalikult tundma õppida, siis pole seda vajalik endale selgeks teha. See on isegi venelasele raske. Kuid selle loengu käigus võtab ta läbi väga palju erinevaid ja huvitavaid mõttekäike. Iseenesest ei ole sellel loengul väga otsest seost alternatiiv-ajalooga, kuid sisaldab elu põhitõdesid. Ühesõnaga – midagi esoteerikutele. 

Filmid.

1.       „Millest vaikivad varemed ja millest sosistavad püramiidid“.

               https://www.youtube.com/watch?v=NyKktXR9eCs 

2.     Väga unikaalne mees, kes räägib tervisest ja on ravinud ka Gagarinit (kas see mees aga kosmoses käis, on eraldi teema)


3.     Film Egiptusest.


Kui nüüd kellelgi jääb selline mulje, et ma vaatan muudkui filme ja kirjutan need oma tekstideks ringi. Milleks?
Asi on proosalisem. Jalgratast pole mõtet leiutada, palju parem variant on õppida jalgrattaga sõitma. See lihtsalt meeldib mulle – nuhkida maailma eri paikade „kivihunnikutes“.
Mina käin tavaliselt ringreisidel, sest siis on minu eest eeltöö ära tehtud ja aeg maksimaalselt ära sisustatud. Reisidel on vahva käia saab puhata, ilma ja inimesi vaadata ning mitte ükski reis ei möödu, et meile ei näidataks „kohalikke vaatamisväärsusi“ – kivihunnikuid.
Mul on hea leida igast maailma otsast kinnitusi, kõigele sellele mida ma loen ja vaatan.
Tänapäeval on aga veel üks huvitav reisimise moodus, Googlis ja Googel Mapis.  Googel Mapis ma käisin hiljem kodus läbi mitmeid paiku, mis ka reisil ja leidsin need kohad üles ning sealjuures oli veel kvaliteetsemaid pilte kui ma ise teha suutsin, näiteks kõrgustest.
Kui ma vaatan aga reisiseltskondi ja igasuguseid erinevaid „matkustajaid“, siis mul on neist vahest kahju. Nad peavad pidevalt kuulama „ajaloohuviliste“ giidide pikki tekste, igasuguste aastaarvude ja muu „sisutiheda“ tekstiga.
Mina seda eriti ei kuula, sest reeglina on see tekst on nii kirju nagu pudru-ja-kapsad.
Loogikast ei tasu mitte rääkidagi.
Mina kappan sel ajal mööda neid kivihunnikud, losse, katedraale ja eriti nende kõige kaugemates ning kummalisemates soppides ja maa-alustes käikudes. Kas giidid ei viitsi inimesi nendesse kohtadesse suunata, ei tea nad ise mis-või-kes, või need ongi üsna ohtlikud teadmised – mine võta kinni.
Ma vahest itsitan omaette kui ma vaatan „turiste“, keda tassitakse juba viienda „kivihunniku“ otsa aga nemad tahaks selle asemel olla kuskil turul või õlut lasta.
OK, igal lollil oma lõbu, mul on huvitav.
Erilist lõbu pakub mulle see kui giidid hakkavad esoteerikat pilduma, ise teadmata millest nad üldse räägivad. Mütoloogiast ja muistenditest, Zeusidest, Apollodest, apostlitest ja jumalatest, siis ma vaatan neid noogutavaid ja „huviga“ kuulavaid turiste!!!!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar