LÜBECKI HANZA MUUSEUM.

 Püüan nüüd teha loo Lübeckis oleva Euroopa Hanza muuseumist. Hanza teemal on ja peab olema see muuseum - absoluutne tipp, teadusega kooskõlas ja ajaloo õpetustega kooskõlas, sest seal pidas giid jutustusi ka koolilastele. Hanza teemal oli mul üks põhimõtteline küsimus, mis kehtib ka teiste kaupmeeste ja sõdijate kohta mujal ajaloos, kes väidetavalt kauplevad või anastavad rahvaid.  

Enamuses see lugu kordab vanu teemasid aga panen ka need sellisesse koondloosse. 

On üks teema, mida ma uurisin ka enne sõitu ja tahtsin just seal näha, mis vastus seal olemas on. Aga nüüd siis järjepanu. 

Muuseum oli vanades uhketes telliskivihoonetes ja esimese hooga viis lift ühe korruse jagu alla.  

Silt väidab raudselt, et tegu on 14 sajandiga aga kiviplokkidest vundamendis on ümmargused postid. 

Juba esimene pilk nn eksponaatidele tekitas minus hämmeldust.   Need postid on valatud betoonist ja on valatud Plekist torude sisse.  

Plekist torud ja sees on ka veel armatuuriks ümarrauad. Nagu ikka on ka see muuseum "hirmutekitamiseks", raskest ajast, peaaegu kottpime ja mina ei näinud, mis liiki see ümarraud oli.  

Üldiselt oli see muuseum ühel korrusel ehk üks korrus maa sees.   

Aga nn Kaev näitab, et kaevati ka sügavamale.

Me teame, et on olemas Hanza linnad ja keskuseks siin meie pool oli Riia.  Koos oma nn raudrüüde ja Liivimaa Kroonikaga. Aga juba sellel kaardil oli minu jaoks üllatus. 

Ok, Novgorodi ma teadsin, aga - Smolensk???? Kesk sügavat Venemaad???? Aga üllatusi tuleb veel. 

Ehksiis. Kogest, mille "paadimoodi" makett seal oli, pilti ma teha ei saanud. Sain, aga see oli kottpime.

 Mille poolest erineb Koge viikingilaevast? Praktiliselt mitte millegi poolest ehk mitme sajandi jooksul pole Läänemerel olnud miskit arengut. 

Tagasi Saksamaalt ei viitsinud sõita, vaid lasime ennast vedada hästi suure praamlaevaga, kus oli peal ligi sada rekkat ja autot. Praam sõitis diiselmootorite abil 20 tundi Kielist Klaipedasse. 

Kuidas sellise lahtise laevaga saab sõita Smolenskisse ja palju kulub selleks aega (pärituult), söögipoolist ja kööki, kus seda valmistada. 

Selline "tont" peaks olema "kõrgepalgaline " kaupmees Smolenskis. Habe on muidugi huvitav. Sküüdid, tartaarlased,  Mongulid ja mis iganes veel. Slaavlastega tegu ei ole. 

Mingi naljakas "müts" ja veel naljakam hõlst, nagu mungal. 

Ma olen tihti küsinud, et kuidas käis kauplemine? Kuidas tehti tehinguid? Kuidas tehti Tellimusi kaubale. Laev on ju väike ja kõike sodi sinna ei mahu. 

Aga palju imelikum küsimus on , et - mis keeles käib kauplemine. Teades ajalugu, siis keeled on tekkinud alles hiljuti. Eestis "tekkis" mingil ajal liiwi keelest või ka saksa keelest mingi Pudikeel, mida tänapäeval enamus inimesi ei suuda lugeda. Isegi 1800 alguse piiblit mitte. Ja siis tekkis Eestisse veel lausa mitu täiesti sobimatut keelt, nt võru ja setu. 

Ma arvan, et enamus inimesi ei vasta esimese hooga õigesti küsimusele - Mis keeles kirjutati Hanza tehingu dokumente. Esiteks olid osad pärgamendi peal ja ka paberi peal. 

Mis keel see on, ehk - mis vene keel see on. Mis ajast hakati kaupa tegema ja tehti dokumendid just  selle maa keeles, kuhu mindi kauplema.  Seega pidi olema Tõlk ja kirjaoskaja. 

Kontraht ja kirillitsas???? 

Mis oleks ajaloolaste tööks Tegelikult. Neil on olemas kõik võimalused tõlkida ära kõik tekstid ja need avaldada. Rääkida Ajaloost nii nagu on ajalugu, nii nagu on dokumentides tegelikult kirjas ja mitte Võitjate lugu. 

Kena "gravüür" Novgorodi ringlinnast. Meile räägitakse Tähelinnadest (kus võideldi ja lasti kahurit), kaitsemüüridest ja vahitornidest. 

Vanadest headest aegadest on muuseumi jäänud "jäänuk", mis hetkel justkui ei sobituks poliitikasse. Nimelt antakse seal kiipkaart, mille peab enne ära installeerima ja kuna mina oskan hästi vaid vene keelt, siis läks hästi. Iga kord kui viibata, annab teksti ka vene keeles. Ja mida me siis loeme???? 

 KIRIK on siis Mis????

Kirik oli ehitatud mitte puust, vaid  kivist ja oli kaupmeestele kaitse eesmärgiks. Kiriku sees hoidsid kaupmehed kõige väärtuslikumat kaupa. (Mis kaup see võis olla?) Iga kaupmees sai omale "rentida" kirikust osa pinda, mida ta piiritles köie (või nöörikesega) või siis ajutiste piiretega (väga huvitav, kust nad sellise termini keskaega on võtnud). Ettekirjutuste järgi pidid vaha, vask ja svinets ehk seatina ehk Plii asuma seinte ääres, oma suure kaalu pärast?  

NB! Ohutustehniliselt peaks olema hoopis vastupidi. Mitte vastu seina, muidu lükkab seina välja ja katki. Vaha "suurest kaalust" ei saa mina aga aru???    Väikeseks mõtteaineks aga küsimus - milleks keskajal tarvitati palju Pliid??? 

Suurtes tünnides veini hoiti Altari Lähedal??? Altar ise pidi olema vaba, et "Pühendunud isik" saaks takistamatult läbi viia Teenindust???  

Kirikus hoiti ka kaalusid ja kaalude Etalone????

 Ning seal oli ka Püha Peetri arhiiv???? 

Edasi läheb aga veel kummalisemaks.

Iga kaupmeeste gild "tassis kaasa" oma Püha Mehe, makstes selle tegevuse kinni??? Püha mees ei teinud ainult "pühasid rituaale", vaid oli ka kaupmeestele kirjutajaks. 

NB! Kes siis kõik need tekstid ja paberid vormistas? Palju oli siis kirjaoskajaid?

Säilinud dokumentidest on teada, et kirik oli keset Kaubanduskeskust. Asjaajajaks oli valitud veel ka eraldi ülemus - vanem. Talle oli eraldatud Palata ehk mingi ruum, kus ta vaatas üle ja kontrollis kõik kaubad. 

NB! Väga asjalik lause. 

Talle usaldati-määrati kontroll Hõbekaupade üle????  Ehk ka hoopis Hõbeda kaalude (vesami) üle. 

Niimoodi kirjutati ilmselt siis Teise poole tekste. Saksa riiki pole kunagi varem olnud kui nüüd. Olid eraldi "riigid".  Mustade kotkastega. 

Mingi leping Smolenski Printsiga???? 

Kui minu inglise keel oleks parem, siis võiksin tõlkida sõnasõnalt. Aga Smolenski "printsiga" tehtud leping mingi Alam Germany kaupmeestega. Erinevate nn hanzamaade lepinguid kogu Rooma impeeriumi maade kaupmeest vahel on kah olemas. Eri maade kaupmeestel on erinevad reeglid. 

See leping on Kirillitsas Saksa ja Russia reeglite järgi.  Alam-Saksimaa ja Ladina keeles samu dokumente pole säilinud. 

ARVATAKSE (ajaloolaste lemmik sõna),  et Alam-Saksimaa ja Novgorodi vahel tehti koostööd aastast 1193. Sakslased tegid koostööd ka Hollandi kaupmeestega aga mingil hetkel tekkis kõvva konkurents ja hollandlased visati linnast välja. Mille üle selline kõva konkurents küll käis??? 

"Ilus Paber". 

Tegelt pärgament. Millega kirjutati. Tindi teema on ka tegelikult olemas. Mingist plekist pitsatimoodi asjad. Pitsat võib olla ka - kaubanduse arveldus rahad ehk tänapäeva mõistes Ülekanded. 

Veel mingi jaburdus 1355 aasta Novgorodis, kui kaupmeestele anti kaubapööritamise hinnalagi - 1000 saksa marka Hõbedas. Sõnaga Mark on ka üks teooria. Vaatan, kas lõpus on meeles. 

Mis asjad  need, Ilma numbriliste väärtusteta,  "plekitükid",  tegelikult on, mille kohta meile öeldakse, et see on - Raha. 

Nüüd aga - Ehitamisest. Nii ehitati. Kaevati millegagi - labidaga vundamentidele augud ja ehitati - esimesed korrused maa alla??? 

 

Nii tehti puutöid, alati ja igal pool. Kõik nikerdatud laevad ehitati ka - kirvega. All on mulle arusaamatu lause. See on "pilt" on ristsõdija piiblist 13 sajandi keskpaigast (kus on see "keskpaik" kirjas).  

Veidike, vääga veidike ka ikkagi telliskividest.   

Müürsepp teeb seina aga - kvaliteet pole tagatud. Püüab siis kuidagiviisi loodida. Miks ma maja seintes näen perfektset müüritist, milleks inimene pole üldse suuteline.  

Tähendab - maailm on punnis täis igatsuguseid "algallikaid", millest koolis ju ei räägita. Mina ei oska seda allikat isegi tõlkida eesti keelde. 

Me jõuame veel selleni aga kõik telliskivid kanti majade seintele kas kanderaamiga või korviga seljas!!!! 
     Ja mitte ainult. 

Kogu mört tassiti ka kindlasti seljas - nonii mõnede kilode kaupa. 

Vot selliste korvidega ja 

Vot selliseid telliseid???? Miks ma pole kuskil seinas näinud selliseid pornograafilisi ehitusmaterjale???? Aga sellepärast, et need perfektsed, nn tsaariaja tellised, ei mahu kooliõpiku pilti. 
 Aga nüüd läheb telliskivi - teaduslikuks.

UUS ehitusmaterjal - põletatud tellis????  Tähendab absoluutselt tõese muuseumi andmetel enne Lübeckit seda polnud??? Või ei olnud põletatud tellist???

Põletatud tellise tootmine oli väga mahukas ja energiamahukas (kulukas kah) töö. Vot siin on "globaalne tarkusetera". Seoses telliste mõõtude standardiseerimisele on võimalik teha tugevaid  müürsepa-seinu. 

NB! Huvitav mis seinu ma nägin Itaalias,  nn vana rooma Amfiteatrites????  

Edasi. Kõige pealt hakati seda tellist kasutama valitsejate ja "templite" ehitusel ja siis juba ka tavalistes majades. Uued kvartalid ehitati juba ainult tellistest????

Oi mulle meeldib teid komposteerida nende tellistega. 

Ja vat siis tehtigi selline standart??? Kirikul olid omad, lossides omad ja tontteab kellel olid omad standardid. Ajaloolane peaks seda teadma - mida tähendab sõna standart.  

Ja kogu selle tarkuse algallikaks on kaks tundmatut nime. 

Te võite vist minna uue kohvi järele, sest teadust tuleb pikalt. 

Vot selline vahva õppematerjal. 

Sinine osa on ühe Lübecki maja seinte maht. 

Roheline on - kohustusliku tulekindla seina maht. 

Ja valge on lihtsalt 120 tellise võrdlev maht. 

Lübecki maja tellisseinte maht oli umbes - 240 kuni 300 kuupmeetrit. Ütleme,  kivi kaalub - 2 tonni/m3. Kaal, mille töölised seinu mööda üles kandsid, oli seega 600 tonni. 

Edasi. Mis see maja siis ka maksis??? Tulekindel majasein ehk tulemüür, mõõtudega 60x20x3 jalga, maksis - 18 kohalikku MARKA. 

Maja maksis aga - 343 kuni 353 marka. Lausa imestama panevad need numbrid, kui täpselt ja meil läheb ehitus lõpuks planeeritust üle vahest kohe mitu milli. 

Vat neis numbrites ongi midagi kummalist. Ma olen kogu aeg väitnud, et - neid hooneid, asju ja kogu elu ei käinud praeguse malliga ehk Rahaga. Raha siis ei eksisteerinudki, sest neil algsetel "plekitükkidel" pole numbrilisi väärtusi peale kolgitud. 

Siin on minu aru ja loogikaga tegu hoopis sõnaga - MARK. Kui selline sõna siis üldse olemas oli. Kust on tulnud kirja peale ehk postiteenindusse sõna - Mark????

Et te tulevikus oskaks ise arvutada, siis ...

 Ühes kuupmeetris on - 120 tellist. 

Ja tulemüüris on 140 kuni 170 tonni telliseid. 

300 m3 maja pluss 85 m3 tulemüüri on seega  385 kuupmeetrit. 

385 x 120 tk võrdub  46 200 tellist. Kui see arvutus nüüd õige on, siis on see üsna väike maja. Suurtes kirikutes ja majades on ühes hoones telliseid miljon ja rohkem. 

'

Samas selle info põhjal (seal all paremas nurgas) kaalus tellis keskmiselt 6 kg. Seega 46 200 korda 6 võrdub ainult 277 tonni ehk siis kaks korda vähem. Aga vahet pole. Tähtis oleks vaid see, et kui ajaloolane teeb arvutusi, siis ega muuseumi külastaja ei suudagi koha peal arvutada ja ei huvita see teda kah. 

See oli siis "põgusalt" tellistest!!!!

Tundub, et ma hakkan looga - poole peale jõudma!!

Veidi põgusalt ka paberist. 

Trükitud. See on trükitud raamat. Ma pärast ühe maali peal räägin - raamatust. 

See võiks olla käsitsi kirjutatud. Anno - A 304.

Nagu ikka. 



Rehnungi raamatuid oli ilmselt palju. Ütleme nii, et - paberi tootmisest selles muuseumis juttu ei olnud. Üldiselt pole sellest juttu üheski muuseumis, sest - paberi tootmine on keeruline Tehnoloogia. Aga sõna tehnoloogia ei olnud siis veel leiutatud, ammugi ka muud tehnoloogiad. Kõike tegid õpetamata matsid - viiskudega. Täpselt nagu praegu videotes näha, kuidas araabia mehed valavad metalli plätud jalas. 

Mingi huvitav paber. 

Aga huvitav krõnkstükk on seal all. 

Kui me saaks teada iga tekstijupi ja iga krõnkstüki. Aga seda ei saa, sest meil ei jätkuks elupäevi, et kõike seda infot ritta sättida. 

Mitte ükski pilt ega teema ei ole siin juhuslikult, sest see aitab tekitada koondpilti - miks ma seda teemat uurisin ja milline võiks olla lõppvastus. 

Tsipa ikka metalli kah. 

No ütleme nii, et - Vanas Kreekas Da Vinci oskas joonistada, kohe nii, et inimese iga lihas oli välja joonistatud. Keskajal aga olid kõik joonistajad lastest kah mannetumad. Sellele võib ja peab olema ka mitmeid vastuseid aga see selleks. Annab ikka välja mõelda kuidas rüütlid teineteist surkavad pistodaga. Väidetavalt ei tulnud need, tolle aja "tankid", isegi hobuse seljast maha. 

 Aga mis tondid seal kesta sees olid? Peene pihaga, teravate "sussidega" ja muidugi Kiivrid, ilma silma piludeta??

 Pime on see muuseum, sest pole sul vaja näha. 

Inimene ei näe. Ei näe oma teadmistega ja  kahe meetri pealt detaile ei näegi. 

Selline "raudrüü" on ka Tallinna muuseumis. Ma olen "võib-olla" näinud 20 cm suurust tükki, mida võiks välimuse poolest nimetada Keskaegseks sepatööks. Aga ma tahaks teada, millises Hiina tehases on kõik need Tehnoloogilised tooted tehtud. Kõikide muuseumide jaoks, üle terve maailma?  

Sellise pildi saab teha ka Tallinnas aga sa pead fotoka panema umbes 20 cm kaugusele. 

Lukud olid, võtmed olid, aga mitte kunagi ei ole - muukviile, millega võtmeid teha. Huvitav, millal rauasaag leiutati? Ilmselt "rauaajal". 

Kääre on muuseumides - lambakääre. Mida aga ei ole, sellest kohe riide tootmise osa juures. 

Enamus asju, mida me elu jooksul kasutame, on valmistatud mingi tehnoloogiaga. Pärismaalane teeb oma onni ka primitiivselt, kas see on tehnoloogia?? Pärismaalase loomanahad seljas tahavad ka mingil moel parkimist? Nimetame seda siis kasvõi Kogemuseks.  Aga Tooteid ei saa teha ilma tehnoloogiata. 

Vot veeti kogedega Riidepalle. Need on kangad. 

Ütleme, et umbes sellised. Käsitsi, ilma mingi kindla seadmeta, seda ei valmista. Puust kangasteljed ja talunaised???  

Ei ole naised, "mungad" hoopis??? Värvivad. 

"Keedavad" ja ... 

Küpsetavad, aga ei ühtegi kangastelge. 

Kõikide piltide all on ka autoriteene viide - kuskil arhiivifondis olevas allikast. 

Ühes pimedas nurgas oli imitatsioon Koge koikus lebavast - "pintsakust". 



Nööbid on ka veel teema, mis on läbi käinud. Triljon nööpi kokku Napoleoni ja kõikide sõjaväelaste mundritel. 

Mul valgeid kindaid ei olnud ja nahhalitsesin. Mina tahtsin teada, et - kesse ja kuidas õmbles kokku riideesemeid. Ütleme nii, et - ega ma saanudki teada, sest sellel on üks kindel põhjus. 





Ja põhjus on selle pildi peal. Vot selliseid kangaid toodeti ja nendega kaubeldi. Toodeti siis - Kuidas???? Nagu ma ajaloolastest aru saan, siis - kangastelgedega??? Sest meetrite viisi riiet muud moodi ei tooda. 

Ühevärvilisi ja "kodukootud" kangast jah, aga.

 

Kuidas teha seda???  

Kui see on nn kootud kangastelje, masinaga või mulle tundmatu tehnoloogiaga, siis millisega??? 

Kui keegi väidaks, et see on kanga sisse Tikitud, siis - millega? 

Täpselt sama teema on KÕIKIDE riideesemetega. Alates musketäride, kirikupappide ja peente Ljudoviki aegsete kuningate ja daamede riiete ja tikanditega. 

Metallist õmblusnõel, suletud silmaga - leiutati aastatel 1850 +/- . Enne seda aega näidatakse muuseumis, kas luust nõelu või metallist aga lahtise silmaga ehk metallnõelas oli pilu. Tikkimiseks pidid nõela riidesse suskama, niidi pilusse pane ja läbi riide tõmbama. Ja niimoodi iga õmblus. 

Mina pole ühegi pildi peal näinud kedagi õmblemas.  

Kaubateed. 

See ülemine ots on siis see Hanza, mida meie teame. Novgorodini välja - laevadega. Mis laevadega - Koge paatidega. 



Aga see alumine pool? On keegi midagi kuulnud, et Hanza sõitis ümber Prantsusmaa Itaaliasse ja sealt edasi Bagdadi????  Sõitis meritsi ja ka mööda maismaad. 

Vähe sellest. Maismaad mööda Novgorodist Indiasse, Sri Lankale, Koreasse ja Hiina. Puhta Pekingi välja. Mismoodi ja millega saaks kaupa vedada läbi pika Venemaa. Läbi steppide ja üle hiigla laiade jõgede. Tuled sealt mööda maismaad,  siis purjetad keset Kaspia merd ja maismaad mööda jälle edasi????

Ja nüüd Põhiteema juurde, mida ma tahtsin oma silmaga näha. 

Millega kaubeldi??? 

Ma mõtlesin kodus oma fantaasiaga, et mida veaks sakslane Venemaale ja mida Venest Saksa viia. Keskajal. Mida? Koolis vist räägiti umbes nii, et vilja, riiet, head parema moodsat Euroopa kraami (ma ei tea mis see oleks). Venest aga veeti ilmtingimata: mett ja karusnahku. On ju loogika vastane, et vedada mingeid toiduaineid: vilja, porgandit, kaalikat, maasikaid või mustikaid??? Neid kasvab igal maal, mis noist tassida. Aga ma veidi eksisin nende ajaloolaste fantaasiates. 

Heeringat veeti, soola tünnides. Tsuska aga tsuska Haanjamiis. Milleks vedada kala kaugelt maalt üle vee. Kas Venes pole jõgesid uhkete beluugade ja punase kalamarjaga?? 

Pipart ja vürtse? Ok, tundub loogiline. Aga õunu???? Ja mitte ainult. Tsitruseid igas valikus. Kus on jahutusega autod või lennukid. Ega need ju ära ei rikne??? 

Ja siis oli eraldi väljapanek - keskaegsest Katkust. 

Mädand kraam ja katku levitajad - seekord seal üleval ja keskel. 

Vat need loomad olid siis kurja juureks. 

Ja nüüd siis - täielik nimekiri kaupadest.

See võtab mul hea tüki aega aga ma teen selle nimekirja, sest selles on kummalisusi. 

Import on siis kust kohast kuhu? Nagu ma aru saan siis -  sissevedu Saksamaale. 

Export -  pole arusaadav kuhu.  

Expordi nimekiri on oluliselt lühem

Import, ehk siin on huvitavat kraami. 

Kui palju pean ma vaeva nägema, sest tõlge ei tea mis see esimene on, googel teab.

1. Barchent ehk fustian on hiliskeskajast 19. sajandini Lääne-Euroopas kasutusel olnud tugev ja raske linasest ja puuvillasest kiust kootud segakangas linase lõime ja puuvillase koega.

2. brokaat, 3. purjeriie, 4. karusnahk.  

Puuvillane riie, vill, siidiriie

Sool, aniis, safran, suhkur, mesi - enamus neist on tehnoloogilised tooted. 

Merevaik, klaasivärki, seep, vaha.   

Relvad, nahad, paber, savinõud. 

Kapparid (????), vein, oliiviõli, veiniäädikas. 

Puuviljad (õunad vää), troopika viljad, datlid, freigen on Hispaanias - Higo ehk viigimari, seest punane nagu maasikas ja sugugi hästi ei säili ja mandlid.  

Juust, riis, teravili, kuivatatud puuviljad ja oh seda üllatust - Või, kuidas küll sai võid vedada (ilmselt ainult külma ilmaga). 

kanep (ilmselt ka see teine kanep), lina, köis, õlu, noo see ju ka ilma säilitusaineta ei püsi tünnis, heeringa kala. 

Ütleme nii, et stockfischi tõlge andis - karjakala. ma eeldan, et see on kuivatatud või suitsetatud kala. 

Looma"juuksed", kivisüsi (kogega kivisütt eksportida?), kork, steel - tähendab tegelikult mitte rauda, vaid terast, seda sepp ei tao alasi peal ja "Tsiapekk". 

Hobused ja lehmad. Kuidas neid lehmi küll veeti. 

Tuhk - ash on siis mis???? Mineraalväetis või milleks? Hispaania matid???? Eksootilised loomad???? Pigi tõrv. 

Parfüümid, saematerjal, svamm, värvained, waidi või voadi ei tõlkinud kumbki keel aga viki pakub - linnuke õied ehk  taime lehtedest toodetud sinise värvaine nimi. Karmiin on sitikates toodetav Punase värvi pulber. 

Vot siis, export sai tõlgitud. Endal oli ka päris huvitav. Mõnda sõna või materjali põlnd kuulnudki. 

Export. 

Suur-Saksamaa, Suur Hanza, Suur Lübeck ja export on suht nulli lähedane. 

Lugege neid kaubagruppe ja laske fantaasial lennata - kuidas? ja miks?

Nii palju kui mina majandusest tean, siis re-export on kaup, mida veetakse sisse ja siis edasi välja. Hispaaniamatid sisse ja Venesse välja, või kuidas??

Re exporti lugege ise. Ei ole midagi erilist. 

See on nüüd selline nn tavaline nimekiri - mis oleks isegi võinud kauplemise objektiks olla aga. Ma jätsin välja mõned read ja kaubagrupi. Need ained tekitavad minus aga väga suuri küsimusi. 

Metallid. 

Metallid olid olemas juba ammu. Pronksi tegemine pronksi ajal on ilma rauata võimatu ehk see on bluff. Loogiliselt, kui on Hanza, siis kumb pool peaks olema arenenum - Hanza või need kellega hansa kaupleb???? 

Hanza ekspordi pool koosnes ainult kolmest metallist: vask ja messing (mis enesest on väga keeruline metallurgia) , raud - lihtne raud, mitte teras ja mingi Imelik toode - vasksed rõngad. Pakuks keegi välja, milleks????

Sisseveetav nimekiri on aga palju pikem ja kummalisem. 

Vask, raud ja rauatooted, vask ja messingtooted. Kummaline on see loogika. Mõlemat pidi messingist tooted. Kodus ei võinud sepp neid teha??

Mis imelikke vaskrõngaid veeti siit sinna ja tagasi kaugete maade taha? Plii??? Mida tehakse keskajal pliiga ja kuidas seda tehakse. 

Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani ja tooriumi lagunemisest, viimaste radioaktiivridadesse kuuluvate elementide (teiste seas raadiumi, radooni, plutooniumi) lõppsaadus ongi plii.

Tsink. 

Ja miks ma ei üllatunud (ma ei teadnud inglise keelset nime) quicksilver- Elavhõbe. Halleluuja, see on ju siiani teadlaste poolt tituleeritud - mürgine aine. Milleks raudrüütlitele elavhõbedat vaja oli.  

Terve maailm töötas kunagi elavhõbeda peal ja abil, ainult vat Hanzamuuseumi töötajad seda ei tea. Hõbe ja kuld on nagu juba "liiga lihtne", aga see pole nii mitte. 

Neid muuseumi eksponaate pole eriti vajagi eksponeerida, sest neid on enamus muuseume pilgeni täis. Milleks merevaiku kasutati, seda mina ei tea. Ok, keegi ehitas koguni terve toa sellest ja see on kuskile kadunud, kuigi kuskil on ka koopia nüüdseks tehtud. 

Ühes eesti meediakanalis jagati uudist, et kuskil soojal maal leiti maja varemete alt - rahapada. Vot sellise pildi pealt võin ma väita küll, et selle tegi mingi inimene. Kullaga toimetav sepp. Aga kus on siin raha? Kus on numbrid ja nimetused. Ajaloolane väidab, et katsuti Hambaga ja kaaluti käe peal. Olete näinud vanu musketäri filme, kus keegi ei loe raha üle. Kaalutakse käe peal üle, et kas nahkkotis on ja kui palju.   

Tavaline inimene vaatab neis "kaunites ballisaalides" olevaid kaminaid, mis pidid puudega ruume kütma, aga - miks Peab muinsuskaitse all olevates objektides olema kõik nii autentne nagu see oli sellel ajajärgul???? Ja tänu sellele reeglile meie näeme nii mõndagi. Miks peab kaminates olema kaks nn "puudehoidjat" või misiganes nende nimed ka oleks????

Isegi kui nn vanades andmetes oleks olemas, siis muuseumi töötajad ei oleks osanud sinna metallide või kaupade nimekirja seda ainet panna - Raadium. Kas on olemas salastatud info või see ei mahtunud nende maailmapilti.

Kamin kahe vidinaga. Seletus, mis tavalisele inimesele ei mahu kunagi pähe. 

Ja veel üks teema. Miks joonistatakse "tonnide kaupa" selliseid kaarte - mida ei saa olemas olla. Või sai????

Ma ei nori. Lihtsalt inimestele seletades on alternatiiv-ajaloolane alati Kahvlis. Seleta kuidas tahad, ühes variandis tundub võimatu, teises variandis loogiline. Kui see kaart oleks tõene, siis oleks täiesti seaduspärane, et Viljandi ja Läti linnad Cesis, Valmiera saidki olla laevatatavad. 

Ja sõitiski - aurik Raplast, Türi kaudu Viljandi.  

Ma pole palju käinud neis kohtades, kus oleks paksult täis vanu maale. Enamustes muuseumides neid on ja ka sellest on siiani piisanud. Kuid kui püütakse näidata mingit teemat, siis seal peal on hoopis teistsugust infot. Selle pildi pealt lugesin ma kokku peaaegu 30 erinevat Tornidega "maja". Miks??? Seletan veelkord. Mitte ühelgi ajajärgul ei ehitata ühtegi maja Ainult nn religiooni jaoks. Kõik majad on  - tehnilised objektid. Ehk siis - kirik, kus hoitakse kaupa, preester peab raamatupidamist ja "loeb sõnu peale" ehk seletab kasutajatele Sisekorraeeskirju. 

Maalid siis. Seda maali, sellel ajal, "joonistada" on võimatu? Sest me ju nägime kuidas "lapsemeelsed" joonistasid Hanza aega. Maalide joonistamise värvipulbrid olid nii peened, et sellist värvipigmentide jahvatust nagu tegi Da Vinci, ei saanud olemas olla. See on nii peen, et meenutab Tahma, maalidel oli nii palju neid tahmakihte, et tänapäeva mõistes olid Da Vinci maalid - värviprinteri tehnoloogia. 

Trükitud raamatud võisid olla aga mida ei saa olla, see on sirgete servadega - tehniliste kääridega lõigatud servade tehnoloogiat ei olnud. 

Ilus juu, eksole!!! Täpselt nagu päris. 

Mulle tuli üks kord küsimus. Kui meie saadame kuhugi Kirja või nt paki, siis kes saab selle saatmise raha? Konkreetselt kes, terve selle teekonna peal. Kiri Leetu -  Eesti riik, Läti riik ja siis Leedu riik. Kes??? Tänapäeval võiks arvuti mingi reegli alusel seda raha jagada erinevate postijaamade vahel. Aga keskajal?? Postipoiss kappas seda maad, vahetas hobuseid, sõi ja magas postimajades??? Kust ta selleks raha sai, kes maksis?? Ma olen kogu aeg seletanud, et nii lihtne on (õndsad on need, kes vaimust vaesed) uskuda kooliajalugu, et - Nii oli. Aga kui panna Poiroti moodi hallid ajurakud tööle, siis ei lähe miski kokku ja selle asemel leiame infot mingist vandenõuteooriatest - Mere seadus ja Postiteenindus. 

See oli kunagi kõige suurem organisatsioon, kes hakkas ilmselt Raha tootma ja tegi Arveldussüsteemi. Posti saadetise Marke (mitte rahaühik) siis veel ei olnud ja selleks arveldusvahendiks oli see - pruun vahaplönn ja kirjasaatja tempel seal peal. Kuidas raha kokku arvutati? Felixi arvutusmasinat ja isegi Lükatit polnud veel leiutatud. 

Kalda veerel seisis üks sõidukõlbulik Kolumbuse karavell ja see erineb palju, oma tehnilise taseme poolest, Viikingi Kogest. Madeiral purjetasin (diiselmootori jõul) ka mina sellise "Kolumbuse koge" replikaga. No ei sõua sellega kuhugi. Niipea kui suurem laev tekitas pisikese laine, see kõikus nagu pöörane. 

Ma ostsin kunagi Itaalias Da Vinci leiutiste albumi. Ütlen fantastika kirjaniku fantaasiaga. Kui tulevikust saabuks vanasse Egiptusesse tänapäeva insener Tatikas-Vinci, siis ta teaks kuidas teha - lendavat-ujuvat-sõitvat autot. Aga ta peab selle ja kõik selle osad tegema - puust, tiba metallist, ilma mootorita ja ilma elektri olemasoluta. Ja siis hakkaks klappima. Paremini ei saaks aga need võiks isegi mõnda aega töötada - puust hammasratastega!!!!  

Ja sellega on üks ajaloo etapp minul möödas. Kui kõige vingem Euroopa muuseum seletab, siis minu vaene-väikene Isik ei suuda seda Maailma ajaloo tõde ja valet mitte mingi nipiga ei õigeks mõista ega ümber pöörata.