FORT VRMAC.
Ma olen nii kaua uurinud Sõdasid ja sõjanduse tehnoloogiaid.
Põhimärksõna on - Pronkskahurid ja Raudkuulid. Mitte kunagi pole need kaks kokku sobinud, täpselt samuti kui ehitustehnoloogias - Pronksmeisel ja Puuhaamer.
Ja nüüd üsna lühikese aja jooksul, nii umbes paar nädalat, on tulnud peaaegu lõplik kinnitus kindlustest ja kahuritest.
Raudkuulide kirjeldus oli eelmises loos - Dirižaablid.
Ja jäi üles küsimus - Pronkskahurid?
Nüüd siis üks vene alternatiiv-ajaloo uurija külastas Montenegros kindlust, mis on kohalik vaatamisväärsus, kuid keegi pole seda lahanud - mis? miks? ja kuidas?
Ühte tüüpi kindlused asuvad kõrgete mägede tippudes. Neid on seal Tähekindluste kujuga ja ka tavalise kindluse kujuga. Tähekindlused on veel omaette teema ja enamasti pole need kaitsva iseloomuga ehitised.
See kindlus on aga kõikide tunnustega - kaitse ehk tegelikult isegi ründe eesmärgiga objekt.
Mäe otsas ja kahel pool on merelaht.
Selle kindluse kõige suurem omapära on selles, et see asub süvendi sees ja kahuriavade suund ei ole - Alla ja neid ei saa sihtida objektide pihta, mis asuvad allapoole suunas.
Ehitustehnoloogia on üüratult keeruline.
Need fotod on kindluse ametlikelt saitidelt ja ei näita üldse nendesse kohtadesse - kuhu peaks ja mis on Seletamatu. Tundub nagu oleks kiviplokkidest tehtud seinad, paksud seinad.
Seda kohta lahkame pärast põhjalikult.
Kas selles kohas ka pauku on tehtud? Ilmselt küll.
Ja mitte vähe.
Nüüd tulevad minu tehtud fotod selle alternatiiv-uurija videost.
'Väljast vaadates on see sein kas - täis betooni valu, millesse on puutokiga imitatsiooni praod tehtud (sellist butafooriat on terve Euroopa täis). Või on see tellistest tehtud paks sein, mis on korrektselt ka väljast ära krohvitud.
Lisa küsimus - kui palju seda mörti siis ikka kulus?
Neis välisseintes on massiliselt selliseid kõveraid konkse. Hakkan kohe seletama neile kes on kuulnud ja ei hakka kohe midagi välja mõtlema "klassikalise koolihariduse ajalooga".
Ilja, kes seda filmis, on üks pikemaajalisi uurijaid ja põhjalikumalt - energiasüsteemidaga kindluste seletajaid.
KÕIK on elekter. Kõik on antennid. Antennidest on tal eraldi videod, millise kujuga on näiteks ruuporantennid, lainesuunajad, elektrikogujad, kondensaatorid, kuni fraktaalantennideni välja.
Need aknad on siseõuedes, umbes meetrijagu maapinnast ja Ilja "kahtleb", et need on - Kriva rukid ja Karlikud, ehk kõverkäelised kääbused vibudega.
Mitte ühtegi laskeava ei peaks tegema astmelisena.
Ruuporantenni aga küll.
Laskeava ei peaks ümbritsema metallist "piluga" ehk mitte kuskil mujal me ei näe midagi sellist.
Ammugi mitte ei peaks sinna pilusse toppima mingit metallist vidinat.
See on antenni või misiganes elektrilise energiarelva vidin ehk ütleme!!! Ah parem ei hakkagi ütlema - Tõenäoliselt ei pruugi tõestusele pihta saada.
Uksest sisse minnes selgubki, et väljast võivad seinad olla kas valatud, plokkidest tehtud aga sees on mitu miljonit telliskivi.
Ja kõik seinad on kas krohvitud või valge lubjavärviga värvitud.
See kindlus on ehitatud nii tugevaks, et Ilja arvates võiks see mitmeidkümneid kilotonne plahvatusi vastu võtta.
s
Lihtsad I -talad metallist. Pean meenutama, et profiiltalasid nagu ka raudteerööpaid pole võimalik toota ilma elektri, tööpinkide, valtside ja kõrgsulatusahjude.
Samuti ka neid kõrgtehnoloogilisi detaile, millest see kindlus omal ajal kubises ehk koosneski.
Ka siin olid seinad täis tehnoloogiat, mis ammutas õhust ehk eetrist Vaba energiat ja suunas selle Superkondensaatoritesse.
Aga nüüd läheb põnevaks ehk lausa Ulmeks.
Selles kindluses on kahel pool palju selliseid kambreid, kus asusid - Tõelised kahurid. Neid on seal ilmselt rohkem kui kümme. SUURT, hiiglama suurt.
Laskeava on sellel aga suhteliselt väike, umbes paarkümmend sentimeetrit. Ja see laskeava pole suunatud alla või siis merele sadamate suunas.
Praegu kasvavad seal juba põõsad ees.
Kui paks see sein on? Aga selles laskeavas on üsna paksust valatud metallist selline tugevdussein. Seal on maas metallist juhttee, mille peal liikus laagritel kahuri tagumine osa ja sellega sai laskenurka muuta.
Selline metallist kaarjas riba.
Laes oli kaks sellist tugevast metallist aasa, mis toestasid kahurit.
Laskeava all oli aga selline kronštein, millel kahuri esimene osa pöörles. Kuna see ava ei tundu üldse väga suur, silmaga maksimaalselt 30 mm, siis kahuri mehaaniline tagasilöök ei pruukinudki väga suur olla.
Aga need massiivsed metallkonstruktsioonid ümberringi annavad millestki tunnistust. Kas välisjõust või siis sisemise lainetuse jõust.
Miks see ei saa olla Klassikalise kahuri tulistamise paik.
Ma kunagi nägin täpselt samalaadset konstruktsiooni ühel lõunamaa reisil. Mälu järgi Sri-Lankal, kus oli samasugune kaarjas metall latt taga. Kui on selline konstruktsioon, siis - ei saa kahurit liigutada tahapoole, sest see on kindlas paigas kinni. Kui kahuri toru on aga laskeavas, siis - kuidas saaks seda eest laadida? Peab ainult tagant laaditav olema. Aga kindlustes on puitlafettidel ratastega pronkskahurid.
Kas meelega või kogemata on ühe laskeava ees metallist võre???
Kokkuvõtte kuidas see kindlus võis töötada, teen hiljem aga nüüd läheb kummalisus edasi.
Kui need suured kahurid olid teisel korrusel ehk siis oli ka kolmas ehk maa sees. Siis esimesel korrusel olid laskeavad ja neid oli palju.
'Aga need avad olid väikesed ja metalliga ääristatud - Ruuporid. Sellisest avast pole mingi nipiga võimalik tulistada ja ammugi kuhugi sihtida. Lihtsalt sa ei näegi midagi.
Ka siseseinad olid krohvitud plokkide imitatsiooniks.
Laskevad olid erineva konstruktsiooniga.
Nagu ka tänapäeval on erineva otstarbega relvad.
Ja ikkagi on need suunatud mitte kaugusse, vaid kindluse siseõuele või siis taevasse.
Hästi vahval moel oli iga järgnev laskeava aina uue üllatusega.
Mitte kunagi ei ole üheski kindluses olnud "kerge relvastuse" reguleermehanisme näha olnud. Enamus ei pruugi välja mõelda selle pilu olemust. Mehaanik kasutab sellist kinnitust pidevalt kui on vaja - mingi seade reguleerida ühte kindlasse asendisse ja siis see kindlalt kinni fikseerida. Öelge mulle millist "musketti" oleks vaja kindlalt kinnitada teatud asendisse????
Ja mitte ainult horisontaalset reguleeringut.
Vaid ka vertikaalselt
Seega see "püss", mis siit miskitki lasi oli kindlalt kinni ja sellest ei pidanud laskma - Inimene.
KUIDAS SIIS NII????
Paneme nüüd Hercule Poiroti hallid ajurakud tööle ja kasutame loogikat.
1. Väikesed relvad olid kindlalt kinnitatud.
2. Suured kahurid olid reguleeritavad aga mitte väga lihtsalt kui need olid riputatud laes olevate konksrõngaste külge.
3. Massiivsed metallseinad pidid midagi kompenseerima? Kas sisemist lööklainet. Elektrilist lööklainet või muud lainelist toimet.
4. Peale selle oli selles hoones veel ka üsna suure tõstejõuga lift, sest see kindlus oli täis metallist seadmeid, mida pidi sinna viima või ka hooldama.
Minu loogika ütleb, et see kindlus pidi olema - Täisautomaatsel juhtimisel kuskilt kindlast komandopunktist. Kuhu oli vaja lasta, sinna suunda põrutati üsna laia lehvikuga elektriline, helilaineline, plasmaline või mingi muu meile tundmatu (või varjatud tänapäeva tehnoloogia) purustav jõud.
Meenutame piibli Jeeriko pasunaid.
Mina aga tulevikus jalutan neist pronkskahuritest üsna tuimalt mööda. See etapp on läbitud.
Miks ja milleks on maailmas aga Ulmevaldkond - religioon ja Jumalad? Ka selles kindluses.
Jumalad tulid taevast alla. Või oli see lugu, et jumal tegi inimese oma näo järgi. Või et tegi Maa ja Taevad kuue päevaga ja seitsmendal puhkas.
Kokkuvõtteks võin kinnitada.
Klassikaline ajalugu on - IGAV.
Kui ma sukeldusin aastal 2006, kui ma käisin esimest korda Giza püramiidi vaatamas, teistmoodi ajalukku ehk tehnoloogiatesse, siis sellest ajast saadik läheb kogu aeg aina huvitavamaks.
Vaadake kuskilt filmiriiulilt filmi
Ja nagu ikka on ainus võimalus kirjeldada ulmefilmis seda, millest enam ei saa avalikult rääkida.
Ja mis kõige üllatavam on, et isegi "tõelistele ulmeinimestele" tundub see film igav. Aga ongi - kui tausta ei tea.
Hea töö! Küsimusi on ka muidugi. Aga kui neis ümmargustes tubades, kus oli jalgpalli suurune auk seinas, olid "kahurite" asemel mingid muud asjandused? Miks selline küsimus? Sest me keegi pole seal ise kahureid näinud. Miks maas selline relss, mida mööda midagi liikus ja samas üleval laes konksud? Miski justkui liikus seal augu ees relsil ja miski toestada seda ka ülevalt? Kahurit nii ette ei kujutaks, aga ülemised konksud võisid ka montaaži abid olla.
VastaKustuta