esmaspäev, 23. juuli 2018

SALADUSE VÕTI.

   Kõikidesse oma lugudesse ei saa ma tegelikult lahti kirjutada - mida ma „asjadest“ tegelikult arvan. Neid asju saan ma arutada vaid mõnede kindlate inimestega, vahetus suhtlemises. Miks? 
Asjad on liiga keerulised, uskumatud ja mis peamine, mitmest erinevast allikast eelnevalt veel kontrollimata. 
Tihti, ja eelkõige varemalt, uurisin ma asju, mida teadsid ja seletasid – paljud. Püüdsin leida erinevaid nurki, mis neid arvamusi ja teooriaid kinnitaks. 
Kuna ma olen eluaegne ulmeinimene olnud, siis ei ole minus tekitanud kahtlusi ja kõhklusi – mitte ükski ebanormaaalne arvamus. Kõik sellised killukesed on nüüdseks – paigutunud maailmapildi puzzle avastamata tükikestesse. 
Ka varemalt pöörasin  erilist tähelepanu aga just sellistele infokillukestele, mis tundusid pööraste ja laus-uskumatsustena. Ja vot nüüd ongi nii, et paljud lugejad juba on jõudnud umbes samale tasemele, et – ei hakka kohe käte-jalgadega tõmblema, vaid mõtlevad ka selliste nüansside peale. Sama ka siin. 
Kõiki kirjeldusi ei pane ma ka siia, sest fakte on liiga palju ja nende endale tõestamiseks on kulunud nii palju uurimist, mis kõike seda kinnitab. 
Aga nüüd konkreetsemalt. 
Minu lugudest võib tunduda, et ma tahan selgitada midagi teistele, võib-olla et ka õpetada ja viriseda kõige peale. 
Paljud võivad arvata, et ajalooga tegelen ma sellepärast, et jagan natuke tehnoloogiaid ja tahan vastu vaielda tavapärasele ning propageerida alternatiivi. Nii see päris ei ole. 
Ajalooga tegelemine ja teaduslikema asjadega tegelemine on baasaluseks hoopis muule. 
Minu põhiteemaks on – mis siin on, kuidas see on ja miks ma seda uurin. Ehk. Kas see, mida me näeme ja kuidas elame on reaalne ja mis on kõige selle taga tegelikult. 
Ja – telliskivi – on üks võimalustest saada selgust, et kõik on teistmoodi kui me teame. 
Telliskivi siis. 
Minu jaoks on APPPSULUUTSELT  kindel, et nii palju telliseid ei ole võimalik toota mitte mingisuguste tehnoloogiatega – mida me teame tänapäevad. 
Kui punane savist telliskivi on väidetavalt – põletatud, siis neid ei ole võimalik põletada sellises koguses. 
Esiteks, peavad olema olemas need ahjud. Kui tellised on olemas, siis põletusahje pole. Kui ühe tellise põletamiseks kulub energiat etalonis – 0,8 kilogrammi kivisütt ühele tellisele, siis kust selline energia võeti. Telliskivide põletamise – kuumutamise ja jahutamise aeg on nii pikk, et sellist kogust reaalselt–tehnoloogiliselt teha ei ole võimalik. 
Kui meile on öeldud, et igas mõisas oli oma põletuskoda, siis sellise ühtlase kvaliteediga telliste tegemine vajas ühetaolise väljaõppega meistreid. Tänapäeval aga ma näen omast kogemusest kui erinevad on näiteks ehitusmeistrid ja muud spetsialistid (näiteks kasvõi autoremondi lukksepad). Ma näen oma kogemustest kui erineva tasemega valmistatakse palkmaju (ja ka muid maju). Tippmeistritest täielike sossseppadeni välja. 
Tellistetootjate hulgas (vanemate telliste puhul) ma seda aga ei näe. Üle maailma on sellised tellised sama kvaliteediga ja need on ka palju tugevamad. Ehitusmeistrid hindavad selliseid telliseid väga kõrgelt. Tähendab. Need tellised valmistati hoopis muude tehnoloogiliste võtetega. Millisega, pole päris täpselt teada, kuid välja võiks pakkuda paar utoopilist varianti. 
Telliste segu oli selline, mis – ei vajanud põletamist ehk siis analoogiline tänapäeva betooni tehnoloogiale – kuivasid ära õhu käes. 
Maailmas elasid hoopis teistsugused inimesed. Kliima oli teistsugune. Olid gigandid. Oli elekter või muud energiallikad ja tehased olid mitmeid kordi võimsamad, millest meil pole aimugi. 
Võrdluseks sellest: tehnoloogia-tsivilisatsiooni tase  Esimese maailmasõja kahurite ja relvastuse tootmisel, mis oli kordades metallimahukam ja isegi tehnoloogiliselt keerukam. 
Maailma ajalugu – tehnoloogiline ajalugu on olnud pikem, kordades pikem ehk mitte öelda isegi super pikk. 
Hästi. Ma panen paar utoopilist ka. Meie mälu on ära kustutatud. Mitte meie, vaid eelnev ajalugu on kunstlikult ära kustutaud. 
Kuna see reaalsus on olnud, siis neid jälgi ei saa lihtsalt maapealt ära pühkida. Kuigi sõdadega taheti seda teha. Ei õnnestunud, need kõik lihtsalt ei hävine. Maapind katab allesjäänud jäägid enda sisse ja väljakaevamisel tulevad välja. Nüüd siis kirjutatakse ümber ja hämatakse. 
Ka see ei aita, osad uurijad ikkagi viitsivad nuhkida ja fakte ritta panna. Selleks mõeldi välja – „orjatöö“, et inimestel pole aega ega viitsimist midagi muud mõelda ja küsida, kui vaid tööl käimine ja paari puhkepäevaga jälle energia taastamine. 
Et inimene ei küsiks mitte kunagi (hullem veel, nad isegi mõnitavad selliseid küsijaid) – Kes inimene on? Kust tuleb? Mida teeb siin ja kuhu edasi läheb? Sellised lihtsalt tiksuvad siin ja mis edasi – võib igaüks ise arvata. 
Saladuse võti ei ole loomulikult ainult telliskivis. 
Tõestuseks võib olla mis iganes ajaloost:  meditsiin, poliitika, müüdid, teadus jne, aga telliskivi on nii väike ja nii võimatu, siis sellega saabki lihtsalt selgitada. 
Kõige absurdsem võimalus siiani võib olla see, et neid telliskive – pole üldse olemas, kuigi me neid näeme ja saame käega katsuda ja isegi teise inimese sellega reaalselt surnuks lüüa. 
Võib olla isegi, et see meie reaalne mateeria on selline – tugev telliskivi – vaid seepärast, et me – seda usume. 
Võib olla, et vesi, õhk, vaakum ja eeter on palju tugevamad kui kivi. Me lihtsalt ei tea ja „ei usu“ seda. 
See, meie elu, tundub nii virtuaalse mängu sarnane, et kõik tüübid, kes siin elavad, usuvad seda. 
Üks väga väike näide. Arvutimängus Super Mario jookseb täiesti ühetaolises keskkonnas (2D) inimese sarnane tegelane ja hüppab üle klotside ja muude takistuste. Väga kõrgetest takistustest, müüridest, ta üle hüpata ei suuda, kuigi…. Keskkond on ju üks ja see sama – pikslid ekraanil ning 1 ja  0-id arvutikiibis. No kuidas Mario ei saa samast „materjalist“ kui on kujutatav õhk või kivisein, siis läbi minna. 
Ma olen lugenud mõnda artiklit, kus on kirjeldatud reaalselt eksisteerinud inimest, kes oskas minna  - läbi seina. 
Kas kirjeldus on õige või väljamõeldis, pole võimalik uurida, kuid ma ise olen kohanud inimesi, keda ma usun, et ta ei valeta ja nad on väitnud, et on käinud teises reaalsuses ning järgmisel hetkel uuesti tagasi tulnud. Loomulikult on need haruldased (võibolla polegi nii haruldased), kuid nad ei räägi sellest nii avalikult, vaid siis kui tekib usalduslik hetk. 
Mõningad alternatiiv-uurijad väidavad, et lähiaegadel võib juhtuda üsna kummalisi sündmusi. Need sündmused toimuvad reeglina väga lühikese aja jooksul. Näiteks NSVL kukkus kokku ühe ööga. Hommikul oli uudis, et – toimus putš ja kõik muutus. 
Ühel hetkel kukkus üks pank kokku ja majandussurutis kesti pikki aastaid. Maavärinad ja vulkaanipursked toimuvad väga lühikese ajaga. 
Üks näide kuu tagusest ajast. Tais jäi jalgpallipoisid koopasse kinni. Miks ei seletata meile. Aga pannes kokku selle uudisega (millest te pole kuulnudki), et Tai randadest kadus merevesi ära mitme kilomeetri laiuses kogu rannast (mitmest?). Tavaliselt taandub vesi enne tsunamit ja siis tuleb see veemass hirmsa vallina tagasi. Indoneesia tsunami oli kunagi selline. Ilmselt siis avanesidki inimestele ka seni nägemata kohad ja koopad. Poisid ronisid sinna sisse, mitte omapäi, vaid kaasas oli ka treener. Vesi tuli tagasi aga väga lühikese ajaga. Pilt on koos, kuigi seda meile ilmselt ei räägitagi kunagi.  Aga kuhu kadus vahe peal triljonid tonnid vett?
Kui võtta kahte tüüpi inimesi, need kes elavad loogika põhiselt ja osad väidavad, et nad tunnetavad. Kuidas need ja veel ka teised inimesed elavad? Selles peitubki saladuse võti. 
Kui inimene tahab elada reaalsuses-materiaalsuses, peab ta enamuse ajast kasutama loogika seadusi ja teisi elamise teooriaid, et oleks vähem jamasid. Näiteks: Isiksuse Kasvamise Teooriat. 
Kui aga leidub inimesi, kes ei usu või on kogenud, et reaalsus ei ole „päris reaalne“, siis saab neil teemadel vaid arutada ja mõelda. 
Väga täpselt peab aru saama, mida millalgi kasutada, muidu võib sattuda teatud lõksudesse, mis hakkavad inimesele vastu töötama. 
Peab arvestama reaalse elu seadustega, kuid samas arendama ka tunnetust ja intuitsiooni. Liiga (kui palju?) tunnetusliku poolega reaalse elu elamisel (raha saamisel), võib tekkida puudujääke materiaalsete kogemuste hankimisel.
See „planeet“ siin, on loodud – reaalsete, tihedate mateeriate ja raskete kogemuste hankimiseks. Ühesõnaga – üks keeruline mäng. 
Kui reaalse elu reeglid on selged ja paigas, ehk on muutnud automaatseteks, jääb inimesel aega üle, et tegeleda ebareaalsete (sügavamate) väärtustega. Täpselt sama on ka telliskividega. 
Ajalugu saab tõlgendada nii reaalsete sündmustega, ehk miks aknad on poolest saati maa all (uputus). Ja saab ka edasi arutada – kuidas on (ei ole) võimalik toota triljoneid tonne selliseid telliskive. 
Kuidas EI OLE  neid võimalik toota, saan ma arutada vaid üksikute uurimuskaaslastega. Teistele pean rääkima ja veenma, et teadmised ja koolitarkused on hämavad ja absoluudis võimatud. 
Miks ma ütlen, et saladuse võti peitub telliskivi all? 
Võib võtta ükskõik millise teema, mille kohta ajaloolased vastust väga täpselt ei tea ja ka seal peitub saladuse võti. 
Näiteks: püramiidide plokid, vanad kaardid, Lihavõttesaare suured kujud, raudrüüd ja rõngassärgid, aurumasinad ja raudtee, pronksiaeg ja tina kaevandamine, viikingid, ruunid, Bukvitsa, Hiina ja India Müür, kadunud tsivilisatsioonid, UFO-d,  kummitused, kosmos ja NASA, ulmeprohvetid, raha loome jne, ükskõik millise saladusliku teema. 
Kus siis - saladuse võti - asub? 
See asub reaalse ja „ebareaalse“ - VAHEL. 
Võimaliku ja võimatu, nähtava ja nähtamatu, esoteerika ja teaduse vahel. See saladuse võti aitab selgitada ja kokku liita need mõlemad maailmad. Kuidas need võimatud asjad ja saladused võivad olla reaalselt-nähtavad ja kuidas neid EI SAA valmis teha reaalselt selliste tehnoloogiatega nagu me praegu teame ja kasutame. 
Sellise saladuse võtme võimalikkuse endale selgeks tegemine parendab sealjuures ka meie igapäevast elu ja väga suures ulatuses. 
Tee endale selgeks kummal pool oled, reaalsel või ebareaalsel. 
Kuhu, kummale poole, tahad minna ja tea, et võti selleks asub nende reaalsuste – VAHEL.  Normaalselt seletades. 
Selleks et midagi saada (materiaalset või vaimlist) tuleb midagi teha
Otsida võtit, ehk siis teadmisi, fakte ja teooriaid. 
Selleks et saada midagi vaimlist, tuleb arendada ennast. Kuidas? 
Ilmselt igal inimesel oma moodi ja selleks ongi vahva arutada teistega sellistel teemadel. 
Ei taha mina teile kunagi midagi - anda. 
Kui meeldib - lugege. 
Ma tahan – ISE SAADA. 
Lihtsalt selleks, et ma ise pingutaks ja infot koguneks, selleks kõike seda ma teengi.   




1 kommentaar:

  1. Selline tunne, et mõnede ajud on jäetud zombistamata....

    VastaKustuta