teisipäev, 17. oktoober 2017

TÄHELINNAD

 
Neid uurimisi võiks teha ükskõik milliste raamatute või erinevate gravüüride ja maalidega. Gravüüride omapära on selles, et neid on palju, neid on tohutult palju. Ainuüksi P. van der Aa on selliseid trükkinud tuhandeid - mis on säilinud tänapäevani. Aa-l oli trükikoda, mis ei peakski olema väga suur, võib olla kümmekond masinat. Kuid see "töötuba", mis tegi trükiplaate elektri ja keemiaga, pidi andma lausa tehase mõõdu. Täiesti eraldi teema on aga "joonistajate" käekiri. Kõik need on absoluutselt üha ja sama käekirjaga ja standarditega. Mingist "kunstist" pole siin juttugi, see on täis tööstuslik tootmine.  
Pieter (ka: Pierre, Petrus) van der Aa (ka: vander Aa) [p'iiter fan der 'aa] (umbes 1659 Leiden – august 1733) oli hollandi kirjastaja, raamatukaupmees, raamatutrükkija ja geograafiliste kaartide valmistaja. Üheksa-aastaselt asus ta tööle raamatukaupmehe õpipoisina. Aastal 1680 või 1682 asutas Pieter van der Aa Leidenis kirjastuse, mis sai varsti maailmakuulsaks. Viiekümne aasta jooksul andis ta välja tohutu hulga materjali, sealhulgas igasuguse kujuga atlaseid ja illustreeritud teoseid. Kaks neist koosnevad vastavalt 27 ja 28 köitest, sisaldades üle 3000 kaardi ja tahvli. Pieter van der Aa maa- ja merekaardid ei ole enamasti esmaklassilised ja kindlasti ei ole nad originaalkaardid, kuid nad on sageli väga stiilsed ja dekoratiivsed, mistõttu neid kollektsioneeritakse. Paljud atlased tegi ta tellimustööna, kasutades teiste kaarditrükkijate vanu trükivorme.

Aga jätame selle "tõestamise" sinna - kuhu keegi usub ja lähen kirjelduste juurde. Selle konkreetse raamatu baasil võib teha kümneid erinevaid kirjeldusi, paljudel erinevatel teemadel. Siin on eraldi maad: Ameerika, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, India ja  Jerusalem. Nopin siis siit ja sealt ning panen erinevatesse teemadesse.   

 
 
Väike tõestus gravüüride aja ja kujutiste tõestuseks. Üks koht Hispaanias, kus on näha lahte Ria de Vigo, rannajoont ja linnad - Vigo ja Redondela.
 
 
 
 
Sama siin - Baja de Vigo , linnad Vigo ja Rodondello.
 
Edasi läheks ühe minu lemmik teemaga - tähelinnad. Tuletan meelde meie nähtavaid tähelinnu - Kuressaare loss ja just praegu taastatakse Rootsist saadud andmete baasil Tartu linna maketti. Tähelinna maketti. 
 
 
 Mõned on tuntud linnad, mõned tundmatud, mida peaks iga kord googeldama ja vaatama. Prantsusmaa, Nancy.

 
Neid tähelinnu on nii palju, et kui ma siia oleks pannud kõik need, mis siin raamatus olid, saaks juba neid mitmekümneid.  

 
Andmetest on läbi käinud, et selliseid linnu on tuvastatud 4000 juures.  

 
Tänaseks päevaks on selliseid linnu teada 1000 juures.
 
 
 Ka mina olen mitmes sellises käinud ja oma silmaga vaadanud ja imestanud. Tuntumad neist Kuressaare muidugi, kuid ka Peterburg, Hispaanias, ning üks suuremaid tähelinnu - Nikosia.
 
 
 Hispaania.
 
 
Paljude teemade juures on üllatuslikumad maad - Jaapan, India, Ameerika, kus on selliseid asju näha, mida ei suuda mingi nipiga uskuda. Tähelinn Jaapanis - Osacca.
Jätkuvalt jääb õhku rippuma küsimusi. Neid linnu pole võimalik ehitada kirka, labida ja hobuvankritega, sest need linnad on ehitatud betoonitehnoloogiaga. Miks need "platsid" on tähekujulised ja miks kolmnurgad on kaldu seintega. Ei ole loogiline, et sellise seina ründamine oleks raskem kui sirge ja kõrge müüri ründamine. Miks kõik need linnad on ehitatud jõgede äärde kui me hiljem näeme, et tugevad kindlused plaaniti ehitada hoopis mäenukkidele. Miks kõikide linnade pind on ühtlaselt sile ja tasane ning kõik majad oleks justkui ehitatud ühtse plaatvundamendi peale. Miks on KÕIKIDE, ka tänapäeva linnade all maa-alused linnad oma tunnelite ja elurajoonidega. On - raudselt on, kes viitsib uurida. Mina nägin sellist allmaa linna Maltal, kus on ka teinegi "linn", kuhu ei saa kergesti sisse - Hypogeum.
 
  
Kui Euroopas on enamus vana-aja linnu sellised, siis Ameerikas näeb neid vähem, kuid kui jõuan siis võib Ameerika linnu veel ka mujalt vaadata. Kui vaatate järgnevaid pilte, siis pöörake tähelepanu loodusele ehk siis sellele - mida pole. Kui võrrelda neid pilte praegustega, siis puid peaaegu polegi. Üksikud, ilmselt istutatud puud ja tühjad väljad - üle terve maailma????
 
 
 
  
Miks meil on ettekujutus Peruu linnast Cuscost hoopis teistsugune. No ei meenuta see kuidagi iidset inkade/maiade linnu. Katedraal, lossimüürid, neegrid (ups), kabelid ja täistehnoloogiline tööstus. 

  
 
Selle pildiga läheks teise teema juurde. Tähelinn all ja kindlustused üüratutes kõrgustes.

 
Mis hea pärast peab ehitama midagi sellist - mäe tippude otsa. Muideks, selle tuuleveski jõuülekanne on perfektselt üles joonistatud, tolle aja "kunstnikud" olid ka tipp-topp insenerid, et mäletavad kõike absoluutse nägemisega, istuvad maas ja joonistavad päevi sellist joonistust.
 

Ilma allkirjata ei suudaks ükski inimene pakkuda - kus selline koht asus. Peruu Potosi.   

 
Kui see oleks pühakoda, siis ma tahaks teada mitu jüngrit viitsib selle mäe otsa jutlust kuulama minna??? Milleks?
 
 
 
Mäe otsas majakas (ilmselt) - tähelinnas. Kümme "versta" Barcelonast!?!? Iga sellist pilti ja kohta peaks üle googeldama, et ise pada ei ajaks, lihtsalt ei jõua.  
 
 
Pildid, mäed ja ehitised lähevad aina pöörasemaks. "Pauromama Vreugdenberg". Mis värk??? Jaapan.
 
 
Veel Jaapanit. Ja ikka täiesti lagedad väljad.
 
 
Kuskil Sinais. Eraldi vaatame maja all vasakul.
 
 
Miskit moodi meite sugulased, kilplaste moodi ehitis, unustati aknad sisse teha. Jätkub imestamist.
 
 
Põhja-Küprosel turnisin üle tunni aja sellisesse tippu, keel vesti peal.
 

 
Indias mingi Mogolite värk, segi telgid, vaibad ja muu kirju-mirju ning siis jälle euroopalikud kindlused. Eriti palju uskumatut kirju-mirjut on Jaapani ja India osas, see tuleb hiljem.  
 
 
 Hispaania Grenades on vahvaid leide veelgi. 

 
 No - mis maja??? Kiirustasin - mis tehniline objekt???

 
Selliseid müüre on maailm täis, triljonite kuupmeetrite kaupa meisliga toksitud kive. Kaks ümarat auku?
 
 
India, koos - täiesti "Indiale iseloomulike "sibula" katedraalidega!?!?" 
 

Hierusalem, kuhu ja millal "kanjon" kadus? Linna vaade vasakult.
 
 
Pilt on raamatus neljal (ehk siis kaheksal) lehel. Paremalt hakkab paistma - Kuningas Saalomoni palee.  

 
Siin on palee juba hästi näha ja neljandat pilti ei hakanud panema, polnd midagi huvitavat.
 
No, sai väike ülevaade tehnilisema poole pealt. Edaspidi tulevad rohkem usulised, elulised ja üsna rõvedad pildid.
 
Tähelinnade kohta annan esialgse enda arvamise. Mingil ajal, mis oli rohkem kui 300 aastat tagasi (aga mitte väga palju rohkem, mitte tuhandeid aastaid) oli planeedil mega-tsivilisatsioon, mega inimestega (suur kogus oli gigante, neid vaatame hiljem), tehnoloogiad olid täiuslikumad kui praegu ja siis toimusid katastroofid - üleujutused, plahvatused, vulkaanid, tsunamid ja veel midaiganes. Ka neid vaatame piltide pealt ja konkreetselt. Katastroofide tulemusel tekkinud hiidlained pühkisid vundamentidelt majad ja hiljem ehitati neile - hästi tugevatele vundamentidele, uued majad ja linnad. Ilmselt oli katastroofe tihemini ja vundamendid ehitati nurga alla - nagu lainemurdjad. Vundamentide sisse ehitati maa-alused linnad ehk varjendid. Prantsusmaal terve linna alune inimeste kontidest tehtud - "kirikuga". Kõik need olid uppunud. Paneme siia juurde ka - Sansara ratta.  
 

 
 
 

 
 
 

 

1 kommentaar:

  1. Pai artikli autor!
    Kas sõna Tähtlinnad mõtlesite ise välja või saite tõlkimise teel, et peaks olema sobiv sõna küll?
    Eesti keeles oleks, kõlaks muldkindlustused või siis bastionid.











    VastaKustuta