neljapäev, 16. märts 2017

HATŠEPSUT

 
 
Sõit läks edasi Kuningate oru poole.
 
 
 
Tee peale jäi "kuulsa arheoloogi" Howard Carteri väidetav maja. Mis sorti väljakaevaja oli see mees, koos oma partneri Lord Carnarvoniga,  pead lugema minu lugu - "Kas püramiide ikka ehitasid egiptlased" ja vaatama filmi, kus vene geoloogia professor I.V. Davõdenko selgitab Tuthanhamoni hauakambri tegelikke tagamaid.  
 


 
 
Professor Davõdenko on geoloog ja ta rääkis ka oma filmis - alabastrist. Mälu järgi pidi saama seda teha tavalisest kipsist, aeglaselt kuumutades 200 kraadi juures. Inimestele näidatakse ja müüakse sellest materjalist igasuguseid kujukesi. Mõni targem giid juba soovitab - mitte osta igasuguseid kujukesi reisidelt. Eelkõige seepärast, et nagunii teil pole neid kodus vaja ja lihtsalt raharaisk. Hoopis olulisem on aga see - mis sagedusi ja energiaid sellised "müstilised" vidinad  (näiteks Tothi kujuke) kannavad-levitavad. Kui sellistest asjadest midagi ei tea - parem ärge ostke ja visake needki minema, mis toas seisavad. Saate ka hea proovi teha. Põrutage haamriga pihta ja siis näete, kas "alabaster" pole mitte - lihtsalt kips. "Alabastri-töökojas" aga näidatakse "show"´d, kuidas käsipuuridega puuritakse kivisse auke (üks onu taamal puurib käsipuuriga).  Pärast töödeldakse eset õrn-õhukeseks, nii et elektripirni mõnda anumasse pannes - paistab ilus lambike. Mind aga ajab naerma hoopiski üks teine "nüansike". Kust kohast said vanad egiptlased sellise tööriista pargi - rasplid ja viilid, või tehti vanasti tööd - kuidagi muud moodi?      

 
Nüüd ajaks "teema" tõsisemaks. Enamus turiste käivad giidi sabas ja kuulavad hardunult, mis targem inimene räägib. Ma kuulaks ka, kuid on üks probleem. Giidid käivad vaid mingit kindlat rada ja hästi pikka aega. Mina seevastu üritan kapata nii palju kui võimalik platside tagumistes urgastes. Kõik mu parimad pildid on just sellistest kohtadest tehtud. Tihtipeale on muuseumides vanu  fotosid. Neid ei vahi peale minu keegi - aga on mida vaadata. Vot selline nägi see - muuseum - tegelikult kunagi välja. Ma ütleks, et võrreldes tänapäevaga - väga väike osa. See mida me nüüdsel ajal näeme on "kunstimeistrite" kätetöö. Ja mis imelik räsuhunnik seal on???

 
 Millistest kividest see ehitis restaureeriti. Võetakse suvalised kivid ja muuseumid muudkui kerkivad.  
 
 
Rahvast muudkui käib ja papp jookseb.

 
Esimese hooga ma´p mõistnud selle kohta midagi arvata. Mis ajal see värgindus tehtud on ja kuidas. On see siis liivakivist, betoonist, krohvitud või ... ühesõnaga täielik jura.  
 

 
Siin pildike üliku tegevusest. Kahe toruga mütsi kandis mingi tegelane - preester. Oli ta Ammon-Ra või Aton-Ra uskuja, mul läks kõrvust mööda. Igaljuhul on kaetud uhke pidulaud, söögid ja joogid. Viies "tõrres" miskit mulksub - õlle või veinike !!! 

 
Mis saladusi sisaldasin seinad??? Siin on tegemist küll "pronksmeisli ja puuhaamriga". Väga huvitav vidin on aga vasakul. See pole mingi lihtne pildi fragment, vaid ma nägin seda ka Karnakis. Kui selle uuesti üles leian, siis näitan veelkord. Piltidega on täitsa omaette teema. Kohapeal on neid detaile võimatu vaadelda, aega pole ja ega ei näe ka. Kodus pilte zuumides, näeb huvitavaid fragmente.  
 

 
Siin see "seadeldis" ongi. Sellesse ruumi sisse ei lastud, kuid sai pilti teha võre vahelt. Üsna tähtis ruum kui seinal - kaks valvavat koera, kaks jälgivat silma, hunnik reptikaid, "dollari püramiid", parema koera kohal kristlik, punane - rist. Ja siis mingi imelik valge aparaat ning enamus seinast "ärakustutatud".
 

 
 Kui ma ühes blogi loos kirjeldasin betooni tehnoloogiat, siis sealt jäi meelde üks detail. See A tähe moodi asi.
 
 
 
On see A täht see sama, mis töömehe käes ploki tootmisel, mine võta kinni. Igatahes on vasakul pool neid veel kolm tükki, kaks meeste käes, üks vedeleb niisama.

 
Lisaks A tähe vidinale, on siin näha ka "teistsuguse" kujuga püramiidi kujutis. Neid kujutisi leidus massiliselt ka Karnaki templis.  
 
 
See parempoolne sinine hark on üks - vingemaid atribuute, pikad sauad Isiste ja Tothide käes, kujutatud igal võimalikul papüürusel, mida suveniiride poes püütakse pähe määrida. Mulle aga meeldis see - "keskkütte radikas", mis kahest otsast vedelikku välja laseb.

 
 Selles kohas tekkis üks huvitav teooria. Üsna suur ruum paksult poste täis.

 
   "Kes" tegelane see on, ei tea, kuid neid leidub ka mujal Egiptuse templites - "imelikud kõrvad" 

 
Siin hästi näha Poola restauraatorite taastamistööd tänapäevase tsemendiga. 100 aasta pärast minusugune urgitsega mõtleb ja tõestab "iidse" egiptlase teadmisi - tsemendist.  
 
 
Selles ruumis küsis mõtlikult, bussis kaaslaseks saanud Kimmo (ta kirju-mirju selg siit ka näha) küsimuse, mis pani minu peakeses "tulukese vilkuma".   "Miks on vaja ehitada selline ruum, mis on paksult poste täis ja selles ruumis ei saa ju mitte midagi teha???"   Ja veel millised postid. Pilla-palla on klotsid üksteise otsa pandud. No milline Vaarao võtaks tõelise meistri käest sellise - pehmelt öeldes haltuura - vastu.
 
 
 
Eks ma saan nüüd juba aru, kuidas selliseid muuseume restaureeritakse. Sodi hunnikutest sorteeritakse raske vaevaga tükid välja. Sarnased detailid püütakse mingi loogikaga kokku sobitada ja vahed valatakse-krohvitakse lihtsalt siledaks.

 
 Aga ikkagi. No kuidas saab sellist jama pakkuda tõe pähe.  
 

 
 Mis hoone see siis on? Mis Hatšepsuti tempel see on?
Jätan pisut saladuseks, enne kui järgmises loos jõuame Karnaki templisse. Nutikamale nuputajale võiks territooriumi põhiplaan väikese vihje anda.
 
 
 
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar